22.07.2008 15:51
Analüüs seostab IMFi laene tuberkuloosisurmade arvu kasvuga
Rahvusvaheline
Valuutafond (IMF) laenab finantsraskustesse sattunud riikidele raha ning nõuab
vastutasuks, et riik jälgiks edaspidi finantspoliitikat ajades kindlaid IMFi
poolt soovitatud reegleid.
Enamasti nõutakse
riigi kulutuste kärpimist, et inflatsiooni kärpida. Kriitikud on juba ammu
osutanud tõsiasjale, et tavaliselt kaasneb sellise kärpega ka kokkuhoid
tervishoius, nii on valuutafondi nimetatud ka hüüdnimega Infant Mortalily Fund
(imikute suremuse fond).
Inglismaa
Cambridge’i ülikooli teadlane David Stuckler võttis koos kolleegidega vaatluse
alla andmed tuberkuloosi haigestumise kohta 21 Ida- ja Kesk-Euroopa riigis pärast
1989. aastat ning kõrvutas seda IMFilt saadud laenude suurusega, kirjutas New
Scientist.
Ilmnes, et IMFi
laenuraha tõi kaasa tuberkuloosijuhtude suurenemise 13 protsenti ning
surmajuhtude arvu kasvu 16 protsenti.
Vaatlusperioodi
algul oli riikides tuberkuloosi haigestumise tase umbes 6 juhtu 100 000 elaniku
kohta. Aastaks 2003 oli see näitaja IMFi laene kasutanud riikides tõusnud 12
haigusjuhule 100 000 elaniku kohta, samas valuutafondi laenuraha mitte
kasutanud riikides haigestumine langes.
Kui laene
vaadeldi ajateljel, ilmnes, et põhjus pole mitte selles, et IMF oleks
halvenenud tuberkuloosinäitajatega riikidele hakanud rohkem tähelepanu pöörama.
„Tuberkuloosi
haigestumine näitas langustendentsi või oli stabiilne, kui IMFi abiprogrammid
algasid ning haigestumine hakkas kasvama abiprogrammide ajal ning langes taas
peaaegu IMFi programmide eelsele tasemele, kui laenuprogrammid lõppesid,“ ütles
Stuckler.
Töörühm leidis,
et tuberkuloosisurmade määr ja laenud olid selgelt omavahel seoses ning surmajuhtumite
määr tõusis 4 protsenti iga aasta kohta, mil IMF riigi majanduses osales.
Teiste laenajate,
näiteks EBRDga seoses samasugust efekti ei ilmnenud. Seos puudus ka teiste
teguritega, näiteks ei mõjutanud tuberkuloosi haigestumist nii selgelt HIVi
nakatumise määr, sõjalised konfliktid või see, kui palju inimesi viibis
vanglates, kus tuberkuloos levib eriti jõudsalt.
Töörühma sõnul
kaasnesid IMFi programmidega riigi tervishoiukulude vähenemine, arstide arvu
kärpimine ning otseselt tuberkuloosiraviprogrammides jälgimise all olevate
patsientidearvu vähenemine pea poole võrra. Jälgimise puhul jälgivad meedikud ,
et tuberkuloosihaige võtaks korralikult ravimeid. See aga eeldab
investeeringuid meditsiinipersonali.
“Tuberkuloosi
haigestumisest tuberkuloosi suremiseni läheb aega, seega peab surmajuhtude arvu
suurenemise põhjus olema seotud millegi märksa varasemaga,” ütles IMFi esindaja
William Murray analüüsi kommenteerides.
Stuckleri sõnul
tapab tuberkuloos aga kiiresti, kui haiged ei saa ravi. Tema hinnangul viitab
suurenenud suremus meditsiinisfääris toimunud kärbetele, mitte varasematele
sündmustele.
Murray sõnul on
tuberkuloosi haigestumise suurenemise taga Nõukogud Liidu lagunemine. Stuckleri
sõnul peaks see väide paika, kui tuberkuloosi haigestumine ja suremine oleks
suurenenud kogu endises nõukogude blokis samal määral. Seos ilmnes aga just
IMFi tegevusega seoses. Sloveenia näiteks IMFi laene ei saanud ja seal ka tuberkuloosi
alane olukord ei halvenenud.
Artikkel ilmus
ajakirjas PLoS Medicine.