Analüüs seostab IMFi laene tuberkuloosisurmade arvu kasvuga

Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) laenab finantsraskustesse sattunud riikidele raha ning nõuab vastutasuks, et riik jälgiks edaspidi finantspoliitikat ajades kindlaid IMFi poolt soovitatud reegleid.

Enamasti nõutakse riigi kulutuste kärpimist, et inflatsiooni kärpida. Kriitikud on juba ammu osutanud tõsiasjale, et tavaliselt kaasneb sellise kärpega ka kokkuhoid tervishoius, nii on valuutafondi nimetatud ka hüüdnimega Infant Mortalily Fund (imikute suremuse fond).

Inglismaa Cambridge’i ülikooli teadlane David Stuckler võttis koos kolleegidega vaatluse alla andmed tuberkuloosi haigestumise kohta 21 Ida- ja Kesk-Euroopa riigis pärast 1989. aastat ning kõrvutas seda IMFilt saadud laenude suurusega, kirjutas New Scientist.

Ilmnes, et IMFi laenuraha tõi kaasa tuberkuloosijuhtude suurenemise 13 protsenti ning surmajuhtude arvu kasvu 16 protsenti.

Vaatlusperioodi algul oli riikides tuberkuloosi haigestumise tase umbes 6 juhtu 100 000 elaniku kohta. Aastaks 2003 oli see näitaja IMFi laene kasutanud riikides tõusnud 12 haigusjuhule 100 000 elaniku kohta, samas valuutafondi laenuraha mitte kasutanud riikides haigestumine langes.

Kui laene vaadeldi ajateljel, ilmnes, et põhjus pole mitte selles, et IMF oleks halvenenud tuberkuloosinäitajatega riikidele hakanud rohkem tähelepanu pöörama.

„Tuberkuloosi haigestumine näitas langustendentsi või oli stabiilne, kui IMFi abiprogrammid algasid ning haigestumine hakkas kasvama abiprogrammide ajal ning langes taas peaaegu IMFi programmide eelsele tasemele, kui laenuprogrammid lõppesid,“ ütles Stuckler.

Töörühm leidis, et tuberkuloosisurmade määr ja laenud olid selgelt omavahel seoses ning surmajuhtumite määr tõusis 4 protsenti iga aasta kohta, mil IMF riigi majanduses osales.

Teiste laenajate, näiteks EBRDga seoses samasugust efekti ei ilmnenud. Seos puudus ka teiste teguritega, näiteks ei mõjutanud tuberkuloosi haigestumist nii selgelt HIVi nakatumise määr, sõjalised konfliktid või see, kui palju inimesi viibis vanglates, kus tuberkuloos levib eriti jõudsalt.

Töörühma sõnul kaasnesid IMFi programmidega riigi tervishoiukulude vähenemine, arstide arvu kärpimine ning otseselt tuberkuloosiraviprogrammides jälgimise all olevate patsientidearvu vähenemine pea poole võrra. Jälgimise puhul jälgivad meedikud , et tuberkuloosihaige võtaks korralikult ravimeid. See aga eeldab investeeringuid meditsiinipersonali.

“Tuberkuloosi haigestumisest tuberkuloosi suremiseni läheb aega, seega peab surmajuhtude arvu suurenemise põhjus olema seotud millegi märksa varasemaga,” ütles IMFi esindaja William Murray analüüsi kommenteerides.

Stuckleri sõnul tapab tuberkuloos aga kiiresti, kui haiged ei saa ravi. Tema hinnangul viitab suurenenud suremus meditsiinisfääris toimunud kärbetele, mitte varasematele sündmustele.

Murray sõnul on tuberkuloosi haigestumise suurenemise taga Nõukogud Liidu lagunemine. Stuckleri sõnul peaks see väide paika, kui tuberkuloosi haigestumine ja suremine oleks suurenenud kogu endises nõukogude blokis samal määral. Seos ilmnes aga just IMFi tegevusega seoses. Sloveenia näiteks IMFi laene ei saanud ja seal ka tuberkuloosi alane olukord ei halvenenud.