09.02.2012 16:08
Sõjalise edu võtmeks saab ajupesu
Foto: Soorian Soosay/Creative Commons
Tulevikus võidakse sõdimisel muuhulgas kasutada mõtte
teel juhitavaid relvi ning mõttetegevusega manipuleerimist, leidis värske
aruanne.
Suurbritannia teaduste akadeemia avaldatud raport käsitleb neuroteaduse meetodite kasutamist sõjapidamises ja korrakaitses.
Selles hoiatatakse, et neuroteaduse murranguliste läbimurrete kasutamine
sõjaliseks otstarbeks vajab suuremat järelvalvet.
„Uued ajukuvamismeetodid aitavad tuvastada ajus uusi
sihtmärke. Kuigi osa neist on meditsiini jaoks eluliselt olulised, saab teisi
kasutada inimeste sandistamiseks,“ muretses aruande koostamist juhtinud Rod
Flower Londoni ülikoolist.
Raportis kirjeldatakse, kuidas selline tehnoloogia
võimaldab relvastuse arendajatel testida uusi viise sõdurite vaimse teravuse ja
tähelepanuvõime parandamiseks. See võib aidata luua mõtte teel juhitavat
relvastust, mis kasutab kaugjuhtimiseks aju ja masinat ühendavat
kasutajaliidest
Raportis käsitletakse uusi sooritusvõimet suurendavaid
eriravimeid, ajufunktsioone võimendavat aju stimuleerimist ning ajuga
otseühenduses olevaid relvasüsteeme. Põhjalikus dokumendis on analüüsitud väga
erinevaid valdkondi, sealhulgas neuroteaduse võimaluste sõjanduses kasutamisega
kaasnevaid eetilisi küsimusi.
Keskendutud on pigem sõdurite võitlusvõime suurendamisele
kui vaenlase otsesele mõjutamisele. Samas on pööratud tähelepanu ka
neuroloogilistele ravimitele, mida kasutatakse sõjavangide rääkima panemiseks,
vaenlase uinutamiseks või segadusse ajamiseks.
Muret tekitab ka teiste teadusvaldkondade saavutuste
kasutamine gaaside ja elektroonikaseadmete arendamiseks, mis aitaksid muuta
vaenlase ajutiselt võitlusvõimetuks. Selline mõttetegevuse mõjutamine on
vastuolus inimõigustega ning võib viia valimatu verevalamiseni.
Raportis tõstetakse esile Moskva Dubrovka teatri
pantvangidraamat 2002. aastal, kus Venemaa kasutas kriisi lahendamiseks
fentanüülgaasi, mille tulemusel hukkus lisaks terroristidele ka 125 pantvangi.
Rahvusvaheline keemiarelvade konventsioon on sellise tegevuse seaduslikkuse osas
aga ebamäärasel seisukohal.
Erilist tähelepanu on pööratud ka ajutegevuse
stimuleerimisele elektriga. Näiteks aju läbivaid nõrku elektriimpulsse edastav
lahingkiiver võib parendada sõduri mõtteteravust, tähelepanu ja mälu. Sarnaselt
saab kasutada ajutegevuse efektiivsemaks muutmiseks ajulaineid salvestavat
elektroentsefalogrammi, mis aitab tuvastada inimese alateadvuses toimuvat.
Näiteks viitab raport USA kaitseministeeriumi alluvuses
oleva militaaruuringute agentuuri DARPA eksperimendile, kus satelliidifotosid
vaatavate katsealuste jälgimiseks kasutati elektroentsefalogrammi. Selgus, et
aju registreeris ka need piltidel olevad sihtmärgid, mis jäid uuringus
osalenutele teadlikult märkamatuks.
Selliste meetodite kasutamine aitab ka tuvastada
kutsealuste vaimseid võimeid, mis omakorda võimaldab komplekteerida tõhusamalt
väeüksusi.
Kõige äärmuslikum idee on siiski aju-masina
kasutajaliidese kasutamine relvasüsteemide ühendamiseks sõdurite ajuga. See
põhineb uuringutele, mis on näidanud, et puudega inimene suudab juhtida
proteeside liikumist ajust tulevate närvisignaalidega.