23.03.2009 10:55

Ahhaa-kogemus, mis viis vererõhku reguleeriva juustuni

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (6)

Asjad ei olnud sugugi hästi, meenutab Tartu Ülikooli meditsiiniline biotehnoloogia erakorraline professor Marika Mikelsaar.

Ettevõetud töö eesmärk oli uurida infektsioonikaitsega juustu tegemise võimalusi kasutades selleks üht kindlat mikroobitüve. Muuhulgas ka piimatoodetega leviv listerioosinakkus võib ohustada nii rasedaid kui ka nõrgenenud immuunsüsteemiga inimesi. Uudne juust pidi olema selle eest kaitstud.

Kuni katseklaasini oli kõik toiminud ideaalselt – infektsiooni tõrjuma valitud mikroob sai oma ülesandega suurepäraselt hakkama. Kuid hiirtega tehtud loomkatsetes tuli sein ette, midagi ei juhtunud.

„Olime masendunud, sest sobivat mikroobi oli otsitud kaks aastat,“ ütles Mikelsaar.

Kuid siis tuli appi ootamatu juhus. Juba olid uudset mikroobi sisaldava juustu katsed alustatud ka väikesel katsealuste rühmal. Tosin inimest oli väga põhjaliku meditsiinilise järelevalve ajal, kui nad uudset juustu katsealustena igapäevaselt sõid.

Nende katsealuste tervisenäitajaid vaatas tähelepaneliku pilguga doktorant Pirje Hütt ning tal tekkis küsimus, kuidas on võimalik, et kõigil uudset juustu söönutel oli vererõhk, nii süstoolne kui diastoolne, langenud. Kas tõesti suudab mikroob suudab vererõhunäitajaid mõjutada?

Professor Mihkel Zilmeriga koos algasid põhjalikud uuringud ning selgus, et mikroob toodab lämmastikmonooksiidi, mis pidurdab seda, et veresooned ei oleks liigselt pinges, see aga on kõrgenenud vererõhu üks põhjuseid.

Mullu suvel esitas Tervisliku piima biotehnoloogiate arenduskeskus (TAK), konsortsium, kuhu lisaks Tartu Ülikoolile ja Eesti Maaülikoolile kuuluvad piimandusühistu E-Piim, Eesti tõuloomakasvatajate ühistu ja osaühing Starter ST Eesti patendiametisse taotluse kaitsta patendiga Lactobacillus plantarum TENSIA (DSM 21380)

Mikelsaare sõnul on mikroob TENSIA nagu ka juba aastaid Eesti tarbijale tuntud kasulik bakter ME-3 pärit 1990. aastate keskel Eesti ja Rootsi laste allergiauuringute käigus kogutud väikelaste soolestiku mikrofloorast. Toona kogutust on Tartu Ülikooli mikrobioloogiainstituudil mikroobide kollektsioon ning TAK on sealt mitmeid mikroobitüvesid litsentseerinud, et neist arendada tervislikke piimatooteid.

Möödunud aastal tehtud TENSIAt sisaldava juustu kliinilistes katsetes sõi 50 inimest kolme nädala jooksul iga päev 50 grammi uudset juustu, katsealuste hulgas oli nii noori inimesi kui ka päris eakaid.

„Vereõhk langes katserühmas umbes 5 mmHg kohta. Aga see vähendab ajurabanduse riski juba 40 protsenti,“ ütles Mikelsaar. Ta rõhutab, et kõrgvererõhutõve haigetel pole uudset juustu katsetatud, katseisikute vererõhunäitajad olid enne katse algust normaalsed. „See juust on toit, mitte ravim, seda võib igaüks süüa,“ lisas ta. „Juust reguleerib vererõhku ja vähendab kõrgest vererõhust tingitud haiguste riski.“

TAKi juhataja Ene Tammsaare sõnul on tööd jätkumas. Juba on avastatud järgmine eripäraste omadustega probiootiline bakter, millele on esitatud patenditaotlus. Professor Mihkel Zilmeri juhtimisel on valmimas mitu selle bakteriga rikastatud piimatoodet, mille omaduste tõestamiseks on käimas kliinilised katsetused.

 TENSIAt sisaldava juustu tõi äsja südamejuust Harmony nime all turule piimandusühistu E-Piim.

 

Wikipedia 08.07.2010 12:10

Oksüdatiivne stress ei kiirendagi vananemist? (1)

Ajakirjas Genetics avaldatud uurimus seab kahtluse alla teooria, mille kohaselt oksüdatiivne stress põhjustab kiiremat vananemist.

06.07.2010 14:39

Avastus loob võimaluse testida eluea pikkust

Kas sooviksite teada, et elate 100 aastaseks? Kui lähiaastatel muutub inimese genoomi sekveneerimine tavainimesele taskukohaseks, siis on võimalik, et saab hakata tegema suhteliselt täpseid eeldatava eluea pikkust ennustavaid teste.

20.06.2010 07:42

Mida neandertallased meile pärandasid? (1)

Teist tüüpi diabeet, skisofreenia, autism - neid haigusi põhjustavad geenid on inimene saanud päranduseks neandertallastelt, umbes 30 000 aasta eest välja surnud inimliigilt.

08.06.2010 09:05

Sulev Kõks – esimene järjestatud genoomiga eestlane

Tartu Ülikooli arstiteaduskonna professor Sulev Kõks on teadaolevalt esimene eestlane, kelle genoomi nukleotiidne järjestus on määratud.

01.06.2010 12:08

Läbimurre tüvirakkude kasvatamisel

Esmakordselt suudeti inimese embrüonaalseid tüvirakke kasvatada kontrollitud keemilistes tingimustes ilma loomset päritolu aineid kasutamata.

04.05.2010 12:40

Genoomiuuring paljastab terviseriskid (1)

California professor lasi oma genoomi sekveneerida, et saada teada, millised terviseriskid teda varitsevad.

26.04.2010 17:39

Geen võimaldab ussil kasvatada uue pea ja aju (3)

Nottinghami ülikooli teadlased avastasid geeni, mis võimaldab ussil peale kehaosade amputeerimist neid uuesti tagasi kasvatada. Uss suudab tagasi kasvatada isegi äralõigatud pea koos ajuga.

12.04.2010 15:27

Leiti aju stressivastust mõjutav geen

Lühiajaliselt võib stressivastus olla kasulik, võimaldades organismil muutunud olukorrale adekvaatselt reageerida, kuid krooniline stress võib põhjustada kahjustusi ja haigusi nii ajus kui ka teistes kehaosades.

13.03.2010 12:38

Maailmakuulus soomlanna, kes sõdis eestlaste geenivaramu eest

„Ta rääkis ikka, et ärge oodake, kuni saate 50 000 doonori andmed kokku. Hakake juba uuringutega pihta,“ räägib TÜ Eesti Geenivaramu direktor Andres Metspalu.

04.03.2010 18:25

Kes elavad meie kõhus?

Inimese kehas elab umbes kümme korda suurem arv mikroobe kui on inimkehas rakke. Enamus neist mikroobidest pesitseb meie soolestikus.

26.02.2010 17:50

Maailma farmaatsiatööstuse tipp kasutab Eesti tehnoloogiat (2)

Maailma farmaatsiatööstuse tippfirmad on ravimiarenduses võtnud kasutusele Tartu biotehnoloogiafirma Icosagen Cell Factory tehnoloogilise platvormi.

20.02.2010 13:27

Uus uurimus aitas tuvastada viiruste vastu võitlevaid geene

Viirused on kogu inimliigi väljakujunemise aja jooksul olnud pidevaks ohuks. Viiruste vastu võitlemisega tegelevad geenid on seetõttu pideva valikusurve all.

12.02.2010 09:32

Uus meetod vähi varaseks avastamiseks

Autoantikehad võiksid aidata vähki varases staadiumis avastada.

02.02.2010 13:42

Leiti paljude erinevate viiruste vastane aine

Uus aine mõjus üheaegselt mitmetele viirustele, mis põhjustavad maailma surmavamaid haigusi nagu aids, ebola ja rifti oru palavik.

22.01.2010 15:05

Inimene oli kunagi ohustatud liik

Pisut enam kui miljon aastat tagasi, kui inimese esivanemad levisid Aafrikast Euroopasse ja Aasiasse, olid inimesed uue uurimuse kohaselt hävimisohus liik.

12.01.2010 12:10

Visioonid aastaks 2020: mikrofloora uurimine

Lähema kümne aasta üheks tähtsamaks ökoloogiliseks uurimisvaldkonnaks on ilmselt inimese mikrofloora.

Villu Päärt 05.07.2010 13:47

Tiibetlased on kõige kiiremini evolutsioneerunud inimesed

Teadlaste sõnul on Tiibeti elanike näol tegemist väga kiire evolutsioonilise kohastumuse näitega, sest eluks kõrgmägedes on vajalikud muutused genoomis, mis pidid toimuma viimase paarituhande aasta jooksul.

09.06.2010 20:05

Tartu teadlaste eestvedamisel selgitati välja juutide päritolu (3)

Tänapäeval laiali üle maailma elavaid juute ühendavad omavahel tugevad religioossed, kultuurilised ja ajaloolised traditsioonid. Ajakirjas Nature avaldatud artiklist selgub, et juudid on vaatamata keerulisele ajaloole säilitanud ka geneetilise ühtsuse.

02.06.2010 16:53

Äädikakärbsed tunnevad valguse lõhna

Geneetiliselt muundatud äädikakärbse vastsed tajuvad valgust kui ebameeldivat lõhna.

07.05.2010 16:18

Bakterite kaval ellujäämistaktika: teeskle surnut (3)

Antibiootikumiravi käigus ei suudeta kunagi ära hävitada kõiki baktereid, sest bakterid valdavad erilist ellujäämisstrateegiat. Nad oskavad teeselda surnut ja jääda niimoodi antibiootikumidele märkamatuks.

30.04.2010 14:00

Konna ja inimese genoomid on üllatavalt sarnased

Teadusasutuste vahelise rahvusvahelise koostöö tulemusena on väike kannuskonn jõudnud sekveneeritud genoomiga mudelloomade nimekirja.

16.04.2010 11:59

Lapsel kaks ema ja üks isa: meetod pärilike haiguste ennetamiseks

Briti teadlased töötasid välja vastuolulise meetodi, mille abil saab ennetada mõnede ravimatute pärilike haiguste teket. Selleks tuleb viljastatud munaraku DNA üle kanda teise munarakku.

22.03.2010 11:27

Vaid üks geen võimaldab imetajatel jäsemete tagasikasvamist

Kümmekond aastat tagasi tehtud juhuslik avastus viis imetajatel kadunud jäsemete tagasikasvatamist võimaldava geeni leidmiseni.

05.03.2010 16:54

Valk aeglustab puuviljakärbeste vananemist

California ülikooli teadlased määrasid kindlaks valgu, mis puuviljakärbestel toimib vananemisvastase ja vananemisega kaasnevate haiguste vastase vahendina.

01.03.2010 19:11

Uus masin sekveneerib inimgenoomi paari tunnigaTäiendatud (3)

Floridas toimunud konverentsil tutvustati uut ülikiiret sekveneerimismasinat.

23.02.2010 13:36

Hiir sai inimese maksa

Teadlased on suutnud anda hiirele inimese maksa, et uurida võimalusi mitmete haiguste ravimiseks.

12.02.2010 14:40

Igikeltsast leitud juuksepahmak aitas kaardistada ürgmehe DNA

Esimest korda maailmas õnnestus kirjeldada ammustel aegadel elanud mehe genoom. Gröönimaalt igikeltsast leitud umbes 4000 aastat vanast juuksetutist leitud DNA analüüsimisel oli oluline roll ka eesti teadlastel.

04.02.2010 10:45

Vaimse arengu mahajäämust ja rasvumist põhjustab üks puuduv kromosoomijupp (1)

Suhteliselt lühike puuduv kromosoomijupp põhjustab juba lapseeast vaimse arengu mahajäämust, täiskasvanueas lisandub sellele veel väga tõsine rasvumine.

28.01.2010 12:57

Päevalille geenide kaart annab lootust puhtamale kütusele

Üle kümne miljoni dollari suurune teadusprojekt, mille eesmärgiks on kaardistada päevalille DNA järjestus, võib tulevikus aidata toota nii toitu kui kütust.

21.01.2010 08:15

Visioonid aastaks 2020: sünteetiline bioloogia (1)

Viimase kümne aasta jooksul on DNA lugemise ja kirjutamise hind langenud miljon korda, ületades isegi Moore’i seaduse ajas eksponentsiaalselt kasvava arvutivõimsuse kohta.