Ajakirja Science kümne aasta 10 tippteadussaavutust

Genoom

Varem kuulus kogu aupaiste geenidele. Praegu aga tunnistavad teadlased, et need valku kodeerivad piirkonnad moodustavad kõigest 1,5 protsenti tervest genoomist. Tuleb välja, et eelnevalt rämpsuks peetud ülejäänud osa, sealhulgas vähe kodeeriv ja mittekodeeriv RNA, on tegelikult sama oluline kui geenid.

Loe Novaatori lugusi sel teemal: Sulev Kõks: Me oleme samuti transgeensed, aga me ei tea miks

Täppiskosmoloogia

Viimase kümne aasta jooksul on teadlased jõudnud väga täpse universumi koostise retseptini, mis koosneb harilikust ainest, tumeainest ja tumeenergiast ning juhistest, kuidas see kõik kokku käib.

Edusammud on muutnud kosmoloogia täppisteaduseks koos standardse teooriaga, mis jätab teiste ideede jaoks väga vähe keerutamisruumi.

Novaatori lood:  Teadlased asuvad antiuniversumit otsima

Universumis võib olla kolm korda rohkem tähti

Muistsed biomolekulid

Taipamine, et biomolekulid, nagu iidne DNA ja kollageen, võivad üle elada aastatuhandeid ning edastada olulist informatsiooni ammu välja surnud taimede, loomade ja inimeste kohta, on olnud paleontoloogiale õnnistuseks.

Nende tillukeste ajamasinate analüüsimine võimaldab paljastada asju, mida luustikelt saadud materjali põhjal ei ole võimalik näha. Näiteks määrata kindlaks mis värvi olid dinosauruste suled või seda, kuidas karvased mammutid külmale vastu pidasid.

Novaatori lood: Igikeltsast leitud juuksepahmak aitas kaardistada ürgmehe DNA

Eesti teadlased tõid selgust Gröönimaa asustamise loosse

Mida neandertalllased meile pärandasid?

Vesi Marsil

Viimase kümne aasta jooksul aset leidnud pool tosinat missiooni Marsile on kogunud selge tõendusmaterjali, et punasel planeedil oli kunagi piisavalt vett, et jätta jälg planeedi kivimitele ning võimalik, et ka elu alal hoida.

See vesi oli Marsil tõenäoliselt olemas umbes sel ajal, kui Maal hakkas elu tekkima, kuid ka praegu on Marsil piisavalt niiskust, et julgustada teadlasi otsinguid jätkama, et leida elavaid ja hingavaid mikroobe.

Novaatori lood: Marsil esines vedelat vett seniarvatust varem

Rakkude ümberprogrammeerimine

Viimase kümne aasta jooksul pöörati pea peale mõiste, et areng on ühesuunaline tee.

Nüüdseks on teadlased jõudnud selgusele, kuidas ümber programmeerida täielikult välja arenenud rakke niinimetatud pluripotentseteks rakkudeks, mis saavad tagasi võime muutuda kehas ükskõik mis tüüpi rakuks.

Seda tehnikat on juba kasutatud haruldasi haigusi põdevatelt patsientidelt rakuliinide saamiseks. Teadlaste lõppeesmärgiks on kasvatada geneetiliselt sobivaid asendusrakke, kudesid ja organeid.

Novaatori lugu: Tüvirakud muudeti munarakkude ja spermide eellasteks

Mikrobioom

Suur edasiminek selles osas, kuidas me mikroobe ja inimorganismis elunevaid viiruseid näeme, on uurijad viinud mikrobioomi mõisteni. Mikrobioomi all mõeldakse kõigi inimkehas elavate bakterite, seente ja teiste mikroobide genoomide kogumit.

90 protsenti rakkudest meie kehas on tegelikult mikroobset päritolu. See on andnud teadlastele suunised alustada uuringutega, mis aitavad mõista kui märkimisväärselt mikroobsed geenid võivad mõjutada meie toidust saadava energia tarbimist ning kuidas meie immuunsussüsteemid reageerivad nakkustele.

Novaatori lugu: Kes elavad meie kõhus?

Eksoplaneedid

2000. aastal olid kosmoseuurijad teadlikud kõigest 26st väljaspool meie päikesesüsteemi asuvast planeedist. Aastaks 2010 on see number 502 ning pidevalt lisandub uusi.

Järjest arenevate tehnoloogiate abil loodavad astronoomid leida universumist külluses Maa sarnaseid planeete.

Praeguseks leitud suuremate planeetide suurused ja orbiidid võimaldavad teadlastel paremini mõista, kuidas planeetide süsteemid tekkisid ja arenesid.

Novaatori lugu: Kas Moore'i seadus kehtib ka teaduses?

Põletik

Alles hiljuti tunti põletikku lihtsalt meie tervenemise masinavärgi lühiajalise kaaslasena, mis lühiajaliselt aitas immuunsust tagavatel rakkudel uuesti taastada trauma või nakkuse poolt kahjustatud koed.

Tänasel päeval usuvad teadlased siiski, et põletik on samas ka kroonilisi haigusi edasi kandev jõud. Sinna hulka kuuluvad sellised haigused, nagu vähk, Alzheimeri tõbi, ateroskleroos, suhkrutõbi ning rasvumine, mis lõpuks võivad meid kõiki tappa.

Nähtamatus

Füüsikud ja insenerid on leidnud metamaterjale luues uued viisid valguse juhtimiseks ja valgusega manipuleerimiseks, luues läätsed, mis esitavad väljakutse lahutuse fundamentaalsetele piiridele. Selleks kasutasid nad ebatavaliste ning häälestatavate optiliste omadustega materjalide sünteesimist.

Novaatori lugu: Läbimurre nähtamatuse suunas

Kliimamuutus

Viimase kümne aasta jooksul on teadlastes kivistunud teatud fundamentaalsed üleilmset kliimasoojenemist puudutavad faktid: maakera kliima soojeneb, seda põhjustavad inimesed ja Maa looduslikud protsessid soojenemist aeglustada ei suuda. Järgmised kümme aastat näitavad, kuidas teadlased ja poliitikud seda olulist infot kasutada suudavad.

Novaatori lugu: Kliima on alati muutunud ja muutub ka edaspidi

• Tweet