31.08.2011 20:15

Alakaal või rasvumistõbi? Kaalukeeleks on lühike kromosoomijupp

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (1)
Samal teemal (4)

Inimese kehakaalu reguleerimisel mängib üliolulist rolli lühike lõiguke 16. kromosoomis.

Igaüks meist on pärinud igast kromosoomipaarist ühe isalt ja teise emalt. Kuid kui looduse vingerpussina on 16. kromosoomis üks geenilõik mingil põhjusel topelt, siis on neil inimestel väiksem kehamassiindeks ja ligi 9 korda suurem alakaalulisuse risk, näitas Šveitsi Lausanne’i ülikooli meditsiinigeneetika professor Jacques Beckmanni juhitud suur rahvusvaheline töörühm täna ajakirjas Nature ilmunud artiklis.

Selles töös osalesid ka Tartu Ülikooli raku- ja molekulaarbioloogia instituudi, Eesti Geenivaramu ja TÜ Kliinikumi geneetikakeskuse teadlased.

Kui ülekaalulisuse geneetiliste põhjuste kohta on tehtud mitmeid uuringuid, siis alakaalu põhjused olid seni üsna uurimata.

Nimetatud lõiguke 16. kromosoomis – umbes 600 000 aluspaari - mängib kaalu reguleerimisel ülitähtsat rolli.

Eelmisel aastal avastas sama töörühm, et neil, kellel see lõiguke puudub, on juba varases lapseeas täheldatav vaimse arengu mahajäämus, millele täiskasvanueas lisandub ränk rasvumistõbi.

Sisuliselt on tegu peegliefektiga – kui lõik on topelt, ähvardab alakaal. Seevastu sama lõigukese puudumine toob kaasa rasvumistõve.

“Neid nimetatakse peegelfenotüüpideks või Janus-fenotüüpideks (vana-rooma mütoloogia jumala, kahe näoga Januse järgi),” ütles Tartu Ülikooli molekulaarse biotehnoloogia professor Ants Kurg.

Teadlasrühm oletab, et nimetatud regioonis asuvad geenid reguleerivad energiatasakaalu, kuid konkreetsetele võtmegeenidele osutada veel ei saa.

“Selles lõigus on 28 geeni ning töö nende täpsemate funktsioonide uurimisel alles läheb käima,” ütles Kurg. Teadur Katrin Männik, kes on samuti mõlema uuringu autor, töötabki eelseisva aasta Lausanne’i ülikoolis integreeritud genoomika keskuses Alexandre Reymond’i töörühmas, et lõigus asuvate geenide tagapõhja kohta täpsemaid uuringuid teha.

Kokku vaatles seekordne uuring ligi 95 000 inimese geeniandmeid, nende hulgas oli ka ligi 3000 doonorit Eesti Geenivaramust.

05.09.2011 15:19
marika.mikelsaar

tere, väga huvitav info, tänan. Leian aga, et ülikoolist hallatav Novaator võiks selliste teadusuudiste juurde lisada informatsiooni (viite) vastavast teaduslikust publikatsioonist, mida muidu aeganõudvam ise otsida. Loeks ja analüüsiks meelsasti ise väidetut. Paljud välismaised portaalid just teadusartiklile viitamisega kinnitavad enda esitatud ajakirjanduslikku uudist.
MM

Lisa kommentaar

 

Mauricio Antón/PLoS 10.05.2012 10:14

Kust tulid inimesed jääaja lõpus Euroopasse? (1)

Kohe kui viimane jääaeg hakkas ilmutama taandumise märke, tekkisid Euroopas taas inimasustused. Värske geeniuuring annab aimu, kust need inimesed tulid.

RIA Novosti/Scanpix 08.05.2012 09:24

Kaukaasia ühtsus: geneetiliselt on piirkonna rahvad sarnased

Geneetiliselt on Kaukaasia rahvad palju lähedasemad, kui piirkonna kirju ajaloo ja seal kõneldavate väga erinevate keelte põhjal arvata võiks.

24.04.2012 13:08

Kuidas ravida kanapimedust?

Rakkude siirdamine aitab päriliku silmaveaga hiiri.

10.04.2012 13:58

Leiti laste ülekaalulisust põhjustavad geenid

Senitehtuist suurim rahvusvaheline uuring sõelus välja laste ülekaalu põhjustavad geenivariandid.

04.04.2012 15:30

Kas genoomi järjestamine aitab haigusriske hinnata? (1)

Lähiajal muutub DNA eraldamine ja uurimine taskukohaseks paljudele inimestele. Kas sellistest uuringutest on kasu?

02.04.2012 14:35

Sõrmejäljed reedavad pahesid

Sõrmejäljed lubavad paljastada narkomaane ja dopingupatuseid.

19.03.2012 15:26

Vereproov geenidopingu kasutamist ei näita

Geenidega manipuleerimist võimaldab tuvastada lihasest võetud koeproov.

12.03.2012 10:02

Kas taimed tunnevad kella?

Briti teadlased avastasid taimedel öist puhkeaega ja õitsemist reguleeriva geeni.

08.03.2012 09:25

Treening lisab rasva põletavatele geenidele vunki (2)

Sportimisest hoidumise ettekäändeid jääb üha vähemaks: kõigest tunniajane treening paneb geenid koheselt kiiremini rasvu lagundama, näitas värske uuring.

28.02.2012 09:22

Halb hingeõhk leidis ravis rakenduse (2)

Halba hingeõhku põhjustavat keemilist ühendit saab kasutada maksaravis, leidsid Jaapani teadlased.

21.02.2012 11:41

Tehisliha jõuab sügisel taldrikule (1)

Hollandi teadlased kasutasid lihaskoe saamiseks tüvirakke, et aasta lõpupoole valmistada laboris kasvatatud lihast esimene liharoog.

17.02.2012 17:04

Magus ja tervislik? On see võimalik?

Sisaldab kasulikke baktereid! – Taolist hüüdlauset on kasutatud pea igas jogurtireklaamis, mida kommertskanalitelt meile pesupulbri- või pampersipromo vahele näidatakse.

14.02.2012 10:08

Taimed teavad, millal röövikud ründavad

Taimed teavad, millal näljased putukavastsed rünnakule asuvad. Kuid nad suudavad end kaitsta vaid siis, kui nende sisemine kell on töökorras, näitas ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences ilmunud uurimus.

10.02.2012 11:39

Geeniteraapia taastas nägemise (1)

Viiruse abil silma viidud geen parandab pärilikku silmakahjustust, näitasid Pennsylvania ülikooli teadlased.

07.02.2012 11:47

Kuidas genoomi-raamatut lugedes paremini depressiooni ravida?

Geenitest oleks lahendus nende jaoks, kellele sobiva depressiooniravimi leidmine ei taha õnnestuda.

03.02.2012 15:15

Uus seeneliik hävitab plastjäätmeid

Amazonase vihmametsadest leitud seen elab ära plastjäätmetest toitudes.

michael/flickr 24.04.2012 14:38

Samm tehiselu suunas: kunstlik DNA suudab evolutsioneeruda

Tehislik DNA suudab infot edasi pärandada, näitas ajakirjas Science ilmunud uurimus.

11.04.2012 15:31

Miks paber vananedes koltub?

Paber saab kollaka tooni tselluloosis valguse ja õhuhapniku mõjul tekkivate keemiliste muutuste tõttu.

09.04.2012 11:44

Tagasi Aafrika Eeva juurde (1)

Inimese põlvnemise uurimisel on juba üle 30 aasta olnud kasutusel eksitusi ja väärtõlgendusi põhjustav võrdlusalus. Eesti teadlased püüavad pilti õigeks keerata.

02.04.2012 18:05

Suurbritannia biopank tegi andmed uurijatele kättesaadavaks

Eesti Geenivaramust kümme korda suurem Briti biopank sisaldab poole miljoni inimese geeni- ja terviseandmeid, mida saavad kasutada kogu maailma teadlased.

20.03.2012 08:43

Tulevikutransistor on valmistatud verest ja limast (1)

Kiipide ja transistorite valmistamiseks kasutatava räni võivad tulevikus asendada orgaanilised molekulid.

15.03.2012 13:07

Lõheliim tõotab läbimurret haavaravis

Lõhekaladel paranevad vigastused tavatult kiiresti. See fakt on tekitanud teadlastes huvi, kas lõhedest võiks olla abi inimeste ravimisel.

08.03.2012 12:13

Vähk ei lase end paljastada

Koeproov võib jätta vähkkasvajast vale mulje.

29.02.2012 15:40

Eesti teadlase andmed aitasid leida jäämees Ötzi sugulasi

Kui palju on tänapäeva eestlasel sugulust iidse jäämees Ötziga? Nagu igal keskmisel eurooplasel.

23.02.2012 10:38

Kuidas ehitada dinosaurust?

Teadlased kasutavad robotdinosauruse ehitamiseks vajalike luude valmistamiseks 3D-printereid.

20.02.2012 17:03

Artiklid ülinakkava linnugripi kohta ilmuvad lähiajal

Piisknakkuse kaudu levivat linnugrippi puudutavad artiklid ilmuvad nii ruttu kui võimalik. Nii otsustasid möödunud nädalal nõu pidanud viiruseuurijad ja teadusajakirjade toimetajad.

17.02.2012 15:13

Uus suund evolutsioonis: prioonvalgud aitavad pärmidel ellu jääda

Pärmid elavad rasked ajad üle prioonide abiga.

13.02.2012 10:16

Pisike rakett viib inimkehas ravimeid kohale

California ülikooli teadlaste loodud silmale nähtamatud raketid kasutavad kütusena maohappes leiduvaid vesinikumulle.

08.02.2012 09:00

Masinate tulevik: ökorobotid (1)

Tulevikus võivad robotid kasutada energiaallikana väljaheiteid ja biojäätmeid.

06.02.2012 15:47

Ravim matkib punase veini kasulikku toimet

Hiigelkoguste veini sissekallamise asemel saab tervisele kasuliku toime kätte nüüd tabletist.