Avastus loob võimaluse testida eluea pikkust

Teadlased uurisid USAs New-Englandi piirkonnas 100 aasta vanuseks elanud inimeste genoome ning väidavad, et on tuvastanud geneetilised variatsioonid, mille põhjal on 77-protsendilise täpsusega määrata, kas inimene on pikaealine.

Saja-aastastel esines lühema elueaga inimestega võrreldes sama palju haigustega seotud variatsioone ning seega peab nende geenides olema eriline pärilik omadus, mis kaitseb haiguste vastu, väidavad Paola Sebastiani ja Thomas T. Persli juhtimisel uuringu läbi viinud Bostoni ülikooli teadlased. Uuringu tulemusi kajastav  artikkel  ilmus ajakirjas Science.

Kui uuringu tulemused leiavad kinnitust, siis muutub komplitseeritumaks inimese genoomi variatsioonidest tulenev haiguste soodumuse määramine, sest palju sõltub sellest, kas inimesel on kaitsetoimelised geenid.

New Yorkis asuva Albert Einsteini nimelise meditsiinikolledži eluea pikkust uuriva eksperdi Nir Barzilai sõnul on tegemist suhteliselt huvitava avastusega. Tema sõnul selgus, et pikaealisuse saavutamiseks on vaja ainult piiratud arvu seda soodustavaid geene. Nende geenide tuvastamine annab parima kaitse kõigi vanas eas esinevate haiguste vastu.

Bostoni ülikooli teadlased avastasid geneetilised variatsioonid, kasutades genoomiülest statistilist analüüsi 1055 saja aasta vanuseks elanud inimese puhul.

Sebastiani sõnul saavutasid nad edu, kuna üle 100-aastaste inimeste pikaealisust põhjustavad geenid annavad väga tugevaid signaale, mis võimaldab teha statistiliselt korrektset analüüsi väikese valimi alusel.

Ta avastas, et 150 geneetilist variatsiooni on seotud tavapärasest pikema elueaga. Teist saja-aastaste valimit uurides selgus, et üle kolmveerandi selle valimi inimestest omasid paljusid tema poolt leitud 150-st geneetilisest variatsioonist. Kuna ülejäänutel oli vähe kaitsvaid geneetilisi variatsioone või puudusid need üldse, siis tähendab see seda, et on veel palju, mida selles valdkonnas avastada .

• Tweet