07.05.2010 16:18
Bakterite kaval ellujäämistaktika: teeskle surnut
Galerii vaatamiseks kliki pildil
Foto: Jõers,Kaldalu, Tenson
Antibiootikumiravi käigus ei suudeta kunagi
ära hävitada kõiki baktereid, sest bakterid valdavad erilist
ellujäämisstrateegiat. Nad oskavad teeselda surnut ja jääda niimoodi antibiootikumidele
märkamatuks.
Antibiootikumid suudavad haigusi tekitavaid
baktereid tappa vaid siis, kui bakterid aktiivselt kasvavad ja paljunevad. Kui
bakterite elukeskkond halveneb, siis laskuvad nad uinunud olekusse, mil ka
antibiootikumid neile ei mõju. Sellises uinunud olekus võivad bakterid vastu
pidada mitmeid kuid, kui mitte aastaid ning olude paranedes hakata uuesti
paljunema ja kord juba ravitud haiguse uuesti lõkkele puhuda.
Bakterite selline võime uinunud olekusse
laskuda on olnud teadlaste uurimisobjektiks juba aastakümneid. See omadus
muudab keeruliseks näiteks tuberkuloosiravi, sest haigustekitajast lõplikult
lahti saada pole alati võimalik.
„Isegi kui bakterikultuur on tundlik mingile
antibiootikumile, siis ei ole võimalik kunagi selle antibiootikumiga tappa
kõiki selle kultuuri baktereid,“ ütles Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi teadur
Arvi Jõers. Alati jäävad mõned bakterid tänu uinumistaktika kasutamisele ellu
ja suudavad pärast antibiootikumiravi lõppu uuesti kasvama hakata.
„Voodihaiged saavad väga harva liiklusõnnetuses
surma,“ tõi Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi antimikroobsete ainete
tehnoloogia professor Tanel Tenson piltliku võrdluse uinunud bakterite võime
kohta end antibiootikumide eest ära peita.
„Näiteks põiepõletikud muutuvad krooniliseks,
sest osa baktereid jääb hoolimata antibiootikumiravist alles ning ärkab mingi
aja pärast uuesti elule,“ ütles Jõers.
Neid vastupidavaid uinunud baktereid
nimetatakse persistoriteks ning seni arvati, et sellised bakterid on erilises
seisundis ning oluliselt teistsugused kui normaalsed bakterid.
Jõers, Tenson ja vanemteadur Niilo Kaldalu
näitasid kolibakteriga tehtud katsetes, et normaalsete bakterite ja uinunud
bakterite vahel pole põhimõttelist erinevust, normaalsed bakterid ärkavadki üles oma uinunud
olekust mitte korraga vaid pika aja jooksul. Mida kehvemad on elutingimused,
seda aeglasemalt ärkamine toimub ja seda rohkem on uinunud olekus baktereid.
Jõersi sõnul on praegu võimatu öelda, kas
selline uinunud olek on ennetav strateegia, mida bakterid kasutavad selleks, et
sõltumata oludest ikkagi ellu jääda. See tähendaks, et osa bakteritest on
justkui reservvägi, mida läheb vaja siis, kui antibiootikumid eesliinil olijad
maha tapavad.
Tensoni sõnul on katsed näidanud seda, et kui
kasvutingimused on väga head pikema aja jooksul, siis ärkavad kõik bakterid
uinakust üles ning siis suudab antibiootikumiravi kõik bakterid maha tappa.
Jõersi sõnul võiks sellel avastusel olla ka
konkreetseid rakendusi meditsiinis. „Kui leida viis, kuidas kõik uinunud
bakterid üles äratada, siis oleks võimalik kõik bakterid antibiootikumidega ära
hävitada. See aitaks hoiduda põletike krooniliseks muutumisest,“ ütles ta.
Teise variandina oleks Jõersi sõnul mõeldav ka viis, kuidas viia bakterid
lõplikusse uinakusse, millest nad enam ei ärgata ei suudaks.
Vaata galeriid: Iga võtte vahe on 20
minutit.Uinuv bakter on see, mis ei jagune ja jääb kuni lõpuni heledaks. Galerii vaatamiseks kliki pildile.