2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Bakterite kaval ellujäämistaktika: teeskle surnut
07.05.2010 16:18

Bakterite kaval ellujäämistaktika: teeskle surnut

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (3)
Samal teemal (2)
Tagasi
Edasi

Galerii vaatamiseks kliki pildil

Foto: Jõers,Kaldalu, Tenson

Antibiootikumiravi käigus ei suudeta kunagi ära hävitada kõiki baktereid, sest bakterid valdavad erilist ellujäämisstrateegiat. Nad oskavad teeselda surnut ja jääda niimoodi antibiootikumidele märkamatuks.

Antibiootikumid suudavad haigusi tekitavaid baktereid tappa vaid siis, kui bakterid aktiivselt kasvavad ja paljunevad. Kui bakterite elukeskkond halveneb, siis laskuvad nad uinunud olekusse, mil ka antibiootikumid neile ei mõju. Sellises uinunud olekus võivad bakterid vastu pidada mitmeid kuid, kui mitte aastaid ning olude paranedes hakata uuesti paljunema ja kord juba ravitud haiguse uuesti lõkkele puhuda.

Bakterite selline võime uinunud olekusse laskuda on olnud teadlaste uurimisobjektiks juba aastakümneid. See omadus muudab keeruliseks näiteks tuberkuloosiravi, sest haigustekitajast lõplikult lahti saada pole alati võimalik.

„Isegi kui bakterikultuur on tundlik mingile antibiootikumile, siis ei ole võimalik kunagi selle antibiootikumiga tappa kõiki selle kultuuri baktereid,“ ütles Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi teadur Arvi Jõers. Alati jäävad mõned bakterid tänu uinumistaktika kasutamisele ellu ja suudavad pärast antibiootikumiravi lõppu uuesti kasvama hakata.

„Voodihaiged saavad väga harva liiklusõnnetuses surma,“ tõi Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi antimikroobsete ainete tehnoloogia professor Tanel Tenson piltliku võrdluse uinunud bakterite võime kohta end antibiootikumide eest ära peita.

„Näiteks põiepõletikud muutuvad krooniliseks, sest osa baktereid jääb hoolimata antibiootikumiravist alles ning ärkab mingi aja pärast uuesti elule,“ ütles Jõers.

Neid vastupidavaid uinunud baktereid nimetatakse persistoriteks ning seni arvati, et sellised bakterid on erilises seisundis ning oluliselt teistsugused kui normaalsed bakterid.

Jõers, Tenson ja vanemteadur Niilo Kaldalu näitasid kolibakteriga tehtud katsetes, et normaalsete bakterite ja uinunud bakterite vahel pole põhimõttelist erinevust,  normaalsed bakterid ärkavadki üles oma uinunud olekust mitte korraga vaid pika aja jooksul. Mida kehvemad on elutingimused, seda aeglasemalt ärkamine toimub ja seda rohkem on uinunud olekus baktereid.

Jõersi sõnul on praegu võimatu öelda, kas selline uinunud olek on ennetav strateegia, mida bakterid kasutavad selleks, et sõltumata oludest ikkagi ellu jääda. See tähendaks, et osa bakteritest on justkui reservvägi, mida läheb vaja siis, kui antibiootikumid eesliinil olijad maha tapavad.

Tensoni sõnul on katsed näidanud seda, et kui kasvutingimused on väga head pikema aja jooksul, siis ärkavad kõik bakterid uinakust üles ning siis suudab antibiootikumiravi kõik bakterid maha tappa.

Jõersi sõnul võiks sellel avastusel olla ka konkreetseid rakendusi meditsiinis. „Kui leida viis, kuidas kõik uinunud bakterid üles äratada, siis oleks võimalik kõik bakterid antibiootikumidega ära hävitada. See aitaks hoiduda põletike krooniliseks muutumisest,“ ütles ta. Teise variandina oleks Jõersi sõnul mõeldav ka viis, kuidas viia bakterid lõplikusse uinakusse, millest nad enam ei ärgata ei suudaks.

Vaata galeriid: Iga võtte vahe on 20 minutit.Uinuv bakter on see, mis ei jagune ja jääb kuni lõpuni heledaks. Galerii vaatamiseks kliki pildile.

08.05.2010 15:15
kavalpead

sain just miskite neerudes pesitsevate bakterite vastu antibiootikumiravi ja tulemuseks oli see et nende hulk vähenemise asemel oli hoopis oluliselt kasvanud. võibolla siis see oligi see uinunud kamp, kes teiste otsasaanute asemel ellu ärkas. on aga kavalpead.

Lisa kommentaar
09.05.2010 13:12
Erki

Kas oleks võimalik tekitada bakteritele soodne keskkond, et viimased "'ärkaksid" ning seejärel alustada antibiootikumidega ravi?

Lisa kommentaar
10.05.2010 09:34
Arvi

Inimkehas on sisekeskkonda raske ja isegi ohtlik muutma hakata. Parim variant oleks saata bakteritele valesignaal, et keskkond on hea ning seejärel ravida antibiootikumidega.

Kas oleks võimalik tekitada bakteritele soodne keskkond, et viimased "

Lisa kommentaar

 

Roberto Ferrari/Flickr 12.12.2014 14:39

Vastupidavustreening mõjutab geenilüliteid (7)

Kuidas liikumine kehale head teeb?

kaibara87/Flickr 14.10.2014 14:13

Alzheimeri tõbi areneb ka katseklaasis

Neuroteadlastel õnnestus jäljendada aju laastava haiguse tekkimist.

16.06.2014 16:09

Hõbeda nanoosakesed võtavad sihikule vähi

Üliväikestest hõbeda nanoosakestest loodetakse tulevikumeditsiinis palju – nende abil saaks viia kasvajate diagnoosimise oluliselt täpsemaks või toimetada ravimeid kehas täpselt sinna, kus neid vaja läheb.

25.04.2014 20:08

Geeniravi taastab kuulmise

Viiruse küljes sisekõrva viidud geen uuendab vigaseid kuulmisrakke.

01.04.2014 14:33

Iidne viirus kontrollib inimese arengut

Ürgviiruse pärilikkusaine annab tüvirakkudele eristumisvõime.

19.03.2014 14:56

Mikroobid avastavad soolehaigusi

Muundatud geen annab bakteritele hea mälu.

17.02.2014 17:19

Spordipõlgus on pärilik (1)

Tugitoolisportlaseks sünnitakse.

13.02.2014 13:43

Kuidas ennustada vananemise kiirust?

Eluea pikkuse määrab mitokondrite töörütm.

05.02.2014 17:54

Eri suuruses närvivõrgud töötavad sama tõhusalt

Suurem hulk neuroneid ei pruugi liigutusi kiiremaks muuta.

17.01.2014 14:37

Ameerika mainekas teadusajakiri hindas Tartu molekulaarbioloogide tööd aasta läbimurdeks

Raku jagunemistsüklit juhtiva valgu töö detailne kirjeldus võib viia edasiminekuteni tehislike ja programmeeritavate rakkude loomisel.

09.01.2014 16:17

Ravimi abiga absoluutseks kuuljaks

Meeleoluhäireid ja langetõbe leevendav tablett muudab õppimise lapsemänguks.

27.12.2013 23:10

Tuttavate näod ei püsi meeles? Süüdi on geenid

Väike muutus hormooniretseptori geenis teeb nägude meeldejätmise raskeks.

18.12.2013 13:56

Iga nina tunneb lõhna erinevalt

Kas lõhn on meeldiv või vastik, sõltub tibatillukestest erinevustest inimese DNAs.

04.12.2013 16:37

Meestele mõeldud beebipill võib apteeki jõuda kümne aasta jooksul

Hormoonivaba tablett püüab spermid seemnejuhasse lõksu.

02.12.2013 15:00

Teadusajakiri võttis tagasi GMO-maisi ja vähki seostava vastuolulise artikli (2)

Andmete võltsimise kohta tõendeid ei leitud, kuid kirjastaja hindas tõendusmaterjali liiga nõrgaks.

28.10.2013 15:45

Näojooni kujundab rämps-DNA (1)

Vildakalt töötavad geenivõimendid võivad tekitada jänesemokki ja hundikurke.

Myriam Sanchez Foseca 13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

03.06.2014 16:48

Iga neljas riskantset geenivarianti kandev suitsetaja haigestub kopsuvähki

Rinnavähiga seostuv muutus geenis BRCA 2 ning suitsetamine on tõeliselt ohtlik komplekt. Iga neljas suitsetaja, kellel on just see pärilik geenivariant, haigestub oma elus varem või hiljem kopsuvähki.

10.04.2014 18:37

Geenimanipulatsioon lubab elundeid uuendada (1)

Vananeva hiire harkelund muudeti uuesti nooreks.

28.03.2014 21:20

Valmis esimene tehislik pärmikromosoom

Laboris luuakse ühe keerukamaid eluvorme.

20.02.2014 18:53

Videomängija aitab haigustekitajaid avastada

Blu-ray kettad sobivad DNA-kiipide loomiseks.

16.02.2014 12:50

Väikese poisi geenid toovad selgust Ameerika asustamise loosse

Kust olid pärit Ameerika põlisrahvaste esivanemad?

12.02.2014 17:33

Eestlaste ja mehhiklaste andmed olid vaatluse all maailma suurimas geeniuuringus

Seni suurim täiskasvanuea diabeedi pärilike põhjuste uuring võrdles esimest korda eri rassidest inimeste andmeid.

03.02.2014 12:21

Uus test leiab klamüüdianakkuse 20 minutiga (2)

Eesti teadlased on välja töötanud uue lihtsa meetodi maailmas kõige sagedasema sugulisel teel leviva nakkuse, klamüüdia avastamiseks.

10.01.2014 20:31

Gruusia kadunud kuninganna otsingutega liitusid geneetikud (2)

Neljasaja eest Pärsias surnuks piinatud grusiinide kuninganna Ketevani säilmed võivad olla leitud, näitab pärilikkusaine analüüs.

28.12.2013 12:34

Eesti südamejuustu katsetati Moskva ülekaalulistel (1)

Eesti teadlaste leiutatud südamejuust langetab ülekaaluga kimpus olevate patsientide organismi veesisaldust ja vererõhku, näitasid Moskvas tehtud katsetused.

23.12.2013 15:53

Ida-Euroopa juutide päritolu sai selgemaks

Slaavi esiisa hüpotees ortodokssete juutide sugupuus osutus veaks.

13.12.2013 15:56

Spermatosoidist tehti robot

Seemnerakke saab juhtida nanotorude ja magnetiga.

03.12.2013 17:34

Rahuldamatus lühendab elu (2)

Seks on terviseks. Vähemalt äädikakärbeste puhul.

19.11.2013 17:52

Meie kehas pesitsevad neandertallastelt päritud viirused (3)

Osa inimese rämps-DNAst pärineb meie kaugeid eellasi rünnanud haigustekitajatelt.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus