2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Eesti teadlased tõid selgust Gröönimaa asustamise loosse
30.05.2008 18:24

Eesti teadlased tõid selgust Gröönimaa asustamise loosse

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (3)

Gröönimaalt leitud külmunud juuksetutist eraldatud inimese mitokondri-DNA uurimine tõi päevavalgele, et esimesed sealsed asukad polnud seotud ei Põhja-Ameerika indiaanlaste ega ka tänapäeva eskimotega.

Tartu Ülikooli arheogeneetikutel koostöös Taani, Rootsi ja Inglise kolleegidega õnnestus näidata, et umbes 4500 aasta eest Gröönimaale kolinud inimesed ei pärinenud 15 000 aasta eest Ameerika mandrid asustanud inimestest. Samuti leiti, et Gröönimaa esmaasukad ei ole tänaste eskimote otsesed esivanemad, kes jõudsid Thule kultuuri kandjatena maailma suurimale saarele umbes tuhande aasta eest. Artikkel avastuse kohta ilmus ajakirjas Science.

„Vana DNAga töötamise puhul ainult tööst ei piisa, õnne peab ka olema,” ütles Eesti Biokeskuse vanemteadur Mait Metspalu, üks artikli autoritest.

1980. aastatel Gröönimaalt igikeltsast leitud umbes 3500-4500 aastat vanast juuksepahmakast eraldasid Taani teadlased vaid emaliini pidi edasi kanduva mitokondri-DNA ning sekveneerisid sellest pea kogu genoomi. Et vana DNA puhul on vigaste tulemuste saamise oht suur, kordasid Taani teadlaste tööd teise metoodika alusel ka Rootsi Uppsala ülikooli teadlased. Tulemused klappisid täpselt.

Seitse aastat tööd

Eesti teadlased osalesid Ameerika põlisasustajate kohta kogutud geneetilise võrdlusmaterjali analüüsis. Ameerika asustamise lugu on Tartus geneetilise materjali põhjal professor Richard Villemsi juhtimisel uuritud juba seitse aastat.

Arheoloogilise materjali põhjal on teada, et Gröönimaale on inimasustus jõudnud kahe tänaseks kadunud ja ühe püsima jäänud lainena. Umbes 4500 aasta eest tulid Saqqaqi ja pisut hiljem Dorseti kultuuri esindajad, mõlemaid rahvaid tuntakse paleoeskimote nime all.

Umbes tuhat aastat tagasi jõudis Gröönimaale Thule kultuur, kelle järeltulijad on tänased Gröönimaa põlisasukad. Kas ja kuivõrd on need kolm eraldiseisvat kultuuri omavahel seotud, ei ole tänini täpselt teada.

Mõnede teooriate kohaselt on paleoeskimod seotud Ameerika põlisasukatega, kes jõudsid Ameerikasse mitte hiljem kui umbes 15 000 aastat tagasi . Samas on teine seisukoht, mille järgi on paleoeskimod kaasaegsete eskimote esiisad, kes mitokondri-DNA põhjal indiaanlastest selgelt eristuvad. Äsjane avastus lõi mõlemad need teooriad vankuma, sest juuksekarvadest eraldatud mitokondri-DNA uurimine näitas, et see ei klapi ei indiaanlaste ega neoeskimote DNAga.

Selle asemel oli ilmselge kattuvus mitokondri haplogrupiga D2a1. Geneetikud uurivad moodsa inimese maailma asustamise lugu geneetiliste variatsioonide põlvnemispuud rekonstrueerides. Iga selle puu oks koos kõigi temast hargnevate okstega ongi haplogrupp.

Eri piirkondi iseloomustavad erinevad haplogruppide komplektid. D2a1 seostub Alaska lähedal asuvate Aleuudi saarte ning mõnede Tšukotka poolsaare põlisasukatega. Seega paistab, et 4500 aasta eest Gröönimaale jõudnud Saqqaqi kultuuri esindajad pärinesid Beringi väina piirkonnast ning, et kui Alaska põhjaosast startis Thule kultuur, ei võetud Saqqaqi kultuuri kandjate esivanemate järeltulijaid kaasa. Samuti järeldub oskarlutsulikult, et kui Saqqaqi kultuuri kandjate esivanemad Beringiasse jõudsid, olid indiaanlaste esivanemad juba lahkunud.

Esimene migratsioonilaine jõudis tänapäeva Lääne-Kanada territooriumile ja seejärel Gröönimaale ning see laine pole seotud indiaanlastega, kes olid selleks ajaks juba mõlemad Ameerika mandrid asustanud. Samuti puudub sellel lainel seos tänapäevaste eskimotega.

Varem Tartu Ülikoolis ja Eesti Biokeskuses, nüüd Inglismaal Cambridge’i ülikooli Leverhulme inimevolutsiooni uurimiskeskuses töötav Toomas Kivisild ütles ajakirjale Nature, et see avastus toob selguse, kuidas tekkis inimasustus Gröönimaal ja Põhja-Kanadas. „Paleoeskimod ei pärine samadest inimrühmadest, kellest pärinevad ülejäänud Ameerika põlisasukad.”

Samas ei selgita töö, millised olid Saqqaqi ja Dorseti rahvaste omavahelised seosed. Varem on Dorseti asulate väljakaevamistelt leitud geneetiline materjal liigitatud D haplogruppi, mis sisaldab endas nii neoeskimote seas levinud D3 kui Saqqaqi D2a1 haplogruppe. Kas Dorseti kultuuri leiukohtadest eraldatud mitokondri DNA kuulub emba kumba neist kahest või hoopis mingisse muusse haplogrupi D alamharusse, vajab veel selgitamist. Metspalu sõnul pole Dorseti asulatest leitud kontidest eraldatud DNA-d suudetud seni nii põhjalikult uurida, et seda saaks käesolevas töös leituga võrrelda.

Kuivõrd töö põhineb vaid ühest juuksetutist võetud DNAl, siis pole täit kindlust, et tegu on kindlasti Saqqaqi kultuuri esindajaga. Ei saa välistada, et tegu võib olla mõne aleuudiga, kes muu rahvakillu rändamislainega kaasa tuli ja leidis Gröönimaal oma lõpu. Samuti saab inimese mitokondri DNA-d uurides piiluda vaid ühe - nais sugupoole minevikku. Kui ka kõik meessoost Saqqaqi kultuuri kandjad oleks olnud näiteks Ameerika esmaasustajate järeltulijad või pärit kasvõi Skandinaaviast, ei oleks mitokondri DNA-s sellest kõige vähematki jälge.

 

Roberto Ferrari/Flickr 12.12.2014 14:39

Vastupidavustreening mõjutab geenilüliteid (7)

Kuidas liikumine kehale head teeb?

kaibara87/Flickr 14.10.2014 14:13

Alzheimeri tõbi areneb ka katseklaasis

Neuroteadlastel õnnestus jäljendada aju laastava haiguse tekkimist.

16.06.2014 16:09

Hõbeda nanoosakesed võtavad sihikule vähi

Üliväikestest hõbeda nanoosakestest loodetakse tulevikumeditsiinis palju – nende abil saaks viia kasvajate diagnoosimise oluliselt täpsemaks või toimetada ravimeid kehas täpselt sinna, kus neid vaja läheb.

25.04.2014 20:08

Geeniravi taastab kuulmise

Viiruse küljes sisekõrva viidud geen uuendab vigaseid kuulmisrakke.

01.04.2014 14:33

Iidne viirus kontrollib inimese arengut

Ürgviiruse pärilikkusaine annab tüvirakkudele eristumisvõime.

19.03.2014 14:56

Mikroobid avastavad soolehaigusi

Muundatud geen annab bakteritele hea mälu.

17.02.2014 17:19

Spordipõlgus on pärilik (1)

Tugitoolisportlaseks sünnitakse.

13.02.2014 13:43

Kuidas ennustada vananemise kiirust?

Eluea pikkuse määrab mitokondrite töörütm.

05.02.2014 17:54

Eri suuruses närvivõrgud töötavad sama tõhusalt

Suurem hulk neuroneid ei pruugi liigutusi kiiremaks muuta.

17.01.2014 14:37

Ameerika mainekas teadusajakiri hindas Tartu molekulaarbioloogide tööd aasta läbimurdeks

Raku jagunemistsüklit juhtiva valgu töö detailne kirjeldus võib viia edasiminekuteni tehislike ja programmeeritavate rakkude loomisel.

09.01.2014 16:17

Ravimi abiga absoluutseks kuuljaks

Meeleoluhäireid ja langetõbe leevendav tablett muudab õppimise lapsemänguks.

27.12.2013 23:10

Tuttavate näod ei püsi meeles? Süüdi on geenid

Väike muutus hormooniretseptori geenis teeb nägude meeldejätmise raskeks.

18.12.2013 13:56

Iga nina tunneb lõhna erinevalt

Kas lõhn on meeldiv või vastik, sõltub tibatillukestest erinevustest inimese DNAs.

04.12.2013 16:37

Meestele mõeldud beebipill võib apteeki jõuda kümne aasta jooksul

Hormoonivaba tablett püüab spermid seemnejuhasse lõksu.

02.12.2013 15:00

Teadusajakiri võttis tagasi GMO-maisi ja vähki seostava vastuolulise artikli (2)

Andmete võltsimise kohta tõendeid ei leitud, kuid kirjastaja hindas tõendusmaterjali liiga nõrgaks.

28.10.2013 15:45

Näojooni kujundab rämps-DNA (1)

Vildakalt töötavad geenivõimendid võivad tekitada jänesemokki ja hundikurke.

Myriam Sanchez Foseca 13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

03.06.2014 16:48

Iga neljas riskantset geenivarianti kandev suitsetaja haigestub kopsuvähki

Rinnavähiga seostuv muutus geenis BRCA 2 ning suitsetamine on tõeliselt ohtlik komplekt. Iga neljas suitsetaja, kellel on just see pärilik geenivariant, haigestub oma elus varem või hiljem kopsuvähki.

10.04.2014 18:37

Geenimanipulatsioon lubab elundeid uuendada (1)

Vananeva hiire harkelund muudeti uuesti nooreks.

28.03.2014 21:20

Valmis esimene tehislik pärmikromosoom

Laboris luuakse ühe keerukamaid eluvorme.

20.02.2014 18:53

Videomängija aitab haigustekitajaid avastada

Blu-ray kettad sobivad DNA-kiipide loomiseks.

16.02.2014 12:50

Väikese poisi geenid toovad selgust Ameerika asustamise loosse

Kust olid pärit Ameerika põlisrahvaste esivanemad?

12.02.2014 17:33

Eestlaste ja mehhiklaste andmed olid vaatluse all maailma suurimas geeniuuringus

Seni suurim täiskasvanuea diabeedi pärilike põhjuste uuring võrdles esimest korda eri rassidest inimeste andmeid.

03.02.2014 12:21

Uus test leiab klamüüdianakkuse 20 minutiga (2)

Eesti teadlased on välja töötanud uue lihtsa meetodi maailmas kõige sagedasema sugulisel teel leviva nakkuse, klamüüdia avastamiseks.

10.01.2014 20:31

Gruusia kadunud kuninganna otsingutega liitusid geneetikud (2)

Neljasaja eest Pärsias surnuks piinatud grusiinide kuninganna Ketevani säilmed võivad olla leitud, näitab pärilikkusaine analüüs.

28.12.2013 12:34

Eesti südamejuustu katsetati Moskva ülekaalulistel (1)

Eesti teadlaste leiutatud südamejuust langetab ülekaaluga kimpus olevate patsientide organismi veesisaldust ja vererõhku, näitasid Moskvas tehtud katsetused.

23.12.2013 15:53

Ida-Euroopa juutide päritolu sai selgemaks

Slaavi esiisa hüpotees ortodokssete juutide sugupuus osutus veaks.

13.12.2013 15:56

Spermatosoidist tehti robot

Seemnerakke saab juhtida nanotorude ja magnetiga.

03.12.2013 17:34

Rahuldamatus lühendab elu (2)

Seks on terviseks. Vähemalt äädikakärbeste puhul.

19.11.2013 17:52

Meie kehas pesitsevad neandertallastelt päritud viirused (3)

Osa inimese rämps-DNAst pärineb meie kaugeid eellasi rünnanud haigustekitajatelt.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus