16.12.2009 16:01
Eestlaste geenid joonistasid Eesti
Eesti on väike ja
rahvaarv napilt üle miljoni, kuid geenide põhjal on võimalik üsna täpselt
öelda, millisest Eesti piirkonnast on inimene pärit.
Umbes
80-protsendise täpsusega on võimalik geenide põhjal täppi panna Eesti inimese
kodumaakond, ütles Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu direktor ja biotehnoloogia
professor Andres Metspalu.
Esimene eurooplaste
geenide analüüsi põhjal koostatud kaart ilmus möödunud sügisel ajakirjas
Nature. Ligi 3000 inimese geeniproovide põhjal tehtud võrdlus näitas, et
inimese päritolumaa on võimalik geenivariantide võrdlemise abil kindlaks teha
umbes mõnesajakilomeetrise veaga.
Kuid Eestist
pärit andmeid polnud selles analüüsis üldse kasutatud ning Ida-Euroopa riigid
olid suuresti katmata.
Kuid Metspalu
huvitas, kuidas Eestis geenivaramusse kogutud andmed suhestuvad teiste Euroopa
riikide biopankade andmetega. Nii palus ta ligi paarikümne riigi biopankadest
analüüsimiseks proove, et saada esmalt vastus küsimusele, kui erinevad on
eestlaste geenid võrreldes teiste Euroopa riikide rahvaste geenidega.
Kas võrdlus peab paika?
„Erinevate
haiguste geneetilist tausta uurides on oluline võrrelda, kui palju esineb sama
haigusega seotud markerit tervetest inimestest koosneval võrdlusrühmal,“ ütles
ta.
„Kui me võrdleme
Saksamaalt Baierist pärit inimeste geene ja eestlasi, siis esmalt tuleb selgeks
saada, kui erinevad need geenid juba loomulikult on ning seejärel saab hakata
võrdlema haigeid ja terveid.“
Doktorandid Mari
Nelis, Tõnu Esko ja Reedik Mägi tegid ajakirjas PLOS ONE ilmunud artikli
aluseks olnud statistilise analüüsi, milles kõrvutati ligi paarikümnest riigist
pärit ligi 3000 geenidoonorilt võetud proovide andmeid ning võrreldi neis 270 000
markeri esinemissagedust.
„Pärast viimast
jääaega hakati lõuna poolt liikuma põhjapoole ning Euroopas on selgelt näha
geenigradient põhjast lõunasse ja edelast loodesse,“ ütles Metspalu.
Kolmnurkne Euroopa
Kui Euroopa
riikide analüüsi andmed kanti kaardile kanti, siis moodustus kolmnurk, mille
üheks nurgaks on Soome, teises nurgas Balti riigid ja Poola ning kolmas nurk on
Itaalia.
Metspalu sõnul on
geenivarieeruvuste põhjuseks suuresti immuunsüsteem. Põhjas on erinevad
keskkonnatingimused, toit ja putukad. Ilmselt on Põhja-Euroopas piim olnud kunagi
äärmiselt oluline toiduaine, seetõttu on põhjariikides rohkem neid kes taluvad
piimasuhkrut, laktoosi. Samuti on erinevad geenid, mis määravad ära nahapigmendi.
Kui Euroopa puhul
joonistus selge kolmnurk, siis Eesti geenivaramust pärit 1000 doonori andmete
analüüsi kaardile kandes joonistus üsna selgelt välja võrgustik, mis viitas
sellele, millistest maakondadest on inimene pärit.
Metspalu sõnul on
siin põhjuseks paiksus - eestlased on põlvkondade kaupa elanud ühes ja samas
paigas.
Metspalu sõnul on
neid geenivaramu andmeid kasutades võimalik kokku panna suuremaid
perestruktuure, kus on levinud samad haigused.
Täiesti täpne see
siiski ei ole. Nii on geenikaardil Harjumaalt pärit inimesed sattunud hoopis
Virumaale ning Metspalu sõnul on võimalik segi ajada ka Põhja-Lätist ja
Lõuna-Eestist pärit inimesi. „Kuid suuremate rahvaste eristamiseks on see
meetodika täiesti sobiv,“ ütles ta.
Täiendus: Mari Nelis kaitses 10. aprillil 2010 samal teemal doktoritöö. Selle lugemiseks kliki siia.
