2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Eestlaste geenid joonistasid Eesti
16.12.2009 16:01

Eestlaste geenid joonistasid Eesti

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (6)
Samal teemal (4)

Eesti on väike ja rahvaarv napilt üle miljoni, kuid geenide põhjal on võimalik üsna täpselt öelda, millisest Eesti piirkonnast on inimene pärit.

Umbes 80-protsendise täpsusega on võimalik geenide põhjal täppi panna Eesti inimese kodumaakond, ütles Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu direktor ja biotehnoloogia professor Andres Metspalu.

Esimene eurooplaste geenide analüüsi põhjal koostatud kaart ilmus möödunud sügisel ajakirjas Nature. Ligi 3000 inimese geeniproovide põhjal tehtud võrdlus näitas, et inimese päritolumaa on võimalik geenivariantide võrdlemise abil kindlaks teha umbes mõnesajakilomeetrise veaga.

Kuid Eestist pärit andmeid polnud selles analüüsis üldse kasutatud ning Ida-Euroopa riigid olid suuresti katmata.

Kuid Metspalu huvitas, kuidas Eestis geenivaramusse kogutud andmed suhestuvad teiste Euroopa riikide biopankade andmetega. Nii palus ta ligi paarikümne riigi biopankadest analüüsimiseks proove, et saada esmalt vastus küsimusele, kui erinevad on eestlaste geenid võrreldes teiste Euroopa riikide rahvaste geenidega.

Kas võrdlus peab paika?

„Erinevate haiguste geneetilist tausta uurides on oluline võrrelda, kui palju esineb sama haigusega seotud markerit tervetest inimestest koosneval võrdlusrühmal,“ ütles ta.

„Kui me võrdleme Saksamaalt Baierist pärit inimeste geene ja eestlasi, siis esmalt tuleb selgeks saada, kui erinevad need geenid juba loomulikult on ning seejärel saab hakata võrdlema haigeid ja terveid.“

Doktorandid Mari Nelis, Tõnu Esko ja Reedik Mägi tegid ajakirjas PLOS ONE ilmunud artikli aluseks olnud statistilise analüüsi, milles kõrvutati ligi paarikümnest riigist pärit ligi 3000 geenidoonorilt võetud proovide andmeid ning võrreldi neis 270 000 markeri esinemissagedust.

„Pärast viimast jääaega hakati lõuna poolt liikuma põhjapoole ning Euroopas on selgelt näha geenigradient põhjast lõunasse ja edelast loodesse,“ ütles Metspalu.

Kolmnurkne Euroopa

Kui Euroopa riikide analüüsi andmed kanti kaardile kanti, siis moodustus kolmnurk, mille üheks nurgaks on Soome, teises nurgas Balti riigid ja Poola ning kolmas nurk on Itaalia.

Metspalu sõnul on geenivarieeruvuste põhjuseks suuresti immuunsüsteem. Põhjas on erinevad keskkonnatingimused, toit ja putukad. Ilmselt on Põhja-Euroopas piim olnud kunagi äärmiselt oluline toiduaine, seetõttu on põhjariikides rohkem neid kes taluvad piimasuhkrut, laktoosi. Samuti on erinevad geenid, mis määravad ära nahapigmendi.

Kui Euroopa puhul joonistus selge kolmnurk, siis Eesti geenivaramust pärit 1000 doonori andmete analüüsi kaardile kandes joonistus üsna selgelt välja võrgustik, mis viitas sellele, millistest maakondadest on inimene pärit.

Metspalu sõnul on siin põhjuseks paiksus - eestlased on põlvkondade kaupa elanud ühes ja samas paigas.

Metspalu sõnul on neid geenivaramu andmeid kasutades võimalik kokku panna suuremaid perestruktuure, kus on levinud samad haigused.

Täiesti täpne see siiski ei ole. Nii on geenikaardil Harjumaalt pärit inimesed sattunud hoopis Virumaale ning Metspalu sõnul on võimalik segi ajada ka Põhja-Lätist ja Lõuna-Eestist pärit inimesi. „Kuid suuremate rahvaste eristamiseks on see meetodika täiesti sobiv,“ ütles ta.

Täiendus: Mari Nelis kaitses 10. aprillil 2010 samal teemal doktoritöö. Selle lugemiseks kliki siia.

17.12.2009 16:16
Ulvi

Kuidas saab see moodustada kolmnurga "kanti kaardile kanti, siis moodustus kolmnurk, mille üheks nurgaks on Soome, teises nurgas Balti riigid ja Poola ning kolmas nurk on Itaalia." Pigem tekib kõver joon, kuid geograafia on alati ju raske olnud. Kuid eks Tallinn ja Tartu moodustavad ruudu kui need linnulennult ühe sirgega linnade keskpunkti ära ühendada!?

Lisa kommentaar
18.12.2009 13:50
Allu

Lugeda on: "Umbes 80-protsendise täpsusega on võimalik geenide põhjal täppi panna Eesti inimese kodumaakond"

Vabandan, aga geenide põhjal pole võimalik täppi panna ka täpset riiki. Võib vaid oletuslikult arvata. Leedus elab üle 40 protsendi Y-DNA järgi nn hg N3 kuulujaid. Soomes on see protsent 60nd. Enne kui inimene pole ise täpselt öelnud, ei suuda ka selgeltnägija öelda isegi 80 protsendilise täpsusega, et see soomlane on tegelikult hoopis leedukas. Loomulikult saab maakonniti inimesed ära jaotada, sest vastav info on geenidoonoritelt endilt varem juba saadud :)))

Lisa kommentaar
18.12.2009 14:44
Allule

Sina räägid Y-kromosoomist, selles töös aga on põhirõhk autosomaalsetel kromosoomidel asuvatel markeritel. Väite 80% täpsusega "kodumaakonna" määramisest teeb koomiliseks pigem see, et tänapäeva eestlaste enamus elab linnas, kusjuures vanemad ja vanavanemad ei ole enam pärit ühest maakonnast. Teiste sõnadega, keskmisel tänasel eestlasel on täna kodulinn ning juba teises põlves rohkem kui üks "päritolumaakond". Võib-olla selgeltnägija Nastja teab, mida siin 80% täpsusega üldse määratakse...

Lisa kommentaar
18.12.2009 14:50
hiidlane

Nii et hiiu naljadel polegi alust? Mandri inimesed samasugused :). Miks nad siis küll hiidlasi ei mõista?

Lisa kommentaar
27.12.2009 23:14
Kodu-uurija

Minu kodukülla Harjumaal toodi Pärast Põhja sõda terve ports inimesi Lõuna-Tartumaalt (osaliselt praegune Valga ja Võru ala). Nende järeltulijad siis peaks ka olema "valede" geenidega teiste seas ja pilti kirjumaks ajama? Päris põnev...

Lisa kommentaar
28.12.2009 11:12
Kodu-uurijale

Harjumaalt. Palun helistage 50 76 917. Tänan.

Lisa kommentaar

 

Roberto Ferrari/Flickr 12.12.2014 14:39

Vastupidavustreening mõjutab geenilüliteid (2)

Kuidas liikumine kehale head teeb?

kaibara87/Flickr 14.10.2014 14:13

Alzheimeri tõbi areneb ka katseklaasis

Neuroteadlastel õnnestus jäljendada aju laastava haiguse tekkimist.

16.06.2014 16:09

Hõbeda nanoosakesed võtavad sihikule vähi

Üliväikestest hõbeda nanoosakestest loodetakse tulevikumeditsiinis palju – nende abil saaks viia kasvajate diagnoosimise oluliselt täpsemaks või toimetada ravimeid kehas täpselt sinna, kus neid vaja läheb.

25.04.2014 20:08

Geeniravi taastab kuulmise

Viiruse küljes sisekõrva viidud geen uuendab vigaseid kuulmisrakke.

01.04.2014 14:33

Iidne viirus kontrollib inimese arengut

Ürgviiruse pärilikkusaine annab tüvirakkudele eristumisvõime.

19.03.2014 14:56

Mikroobid avastavad soolehaigusi

Muundatud geen annab bakteritele hea mälu.

17.02.2014 17:19

Spordipõlgus on pärilik (1)

Tugitoolisportlaseks sünnitakse.

13.02.2014 13:43

Kuidas ennustada vananemise kiirust?

Eluea pikkuse määrab mitokondrite töörütm.

05.02.2014 17:54

Eri suuruses närvivõrgud töötavad sama tõhusalt

Suurem hulk neuroneid ei pruugi liigutusi kiiremaks muuta.

17.01.2014 14:37

Ameerika mainekas teadusajakiri hindas Tartu molekulaarbioloogide tööd aasta läbimurdeks

Raku jagunemistsüklit juhtiva valgu töö detailne kirjeldus võib viia edasiminekuteni tehislike ja programmeeritavate rakkude loomisel.

09.01.2014 16:17

Ravimi abiga absoluutseks kuuljaks

Meeleoluhäireid ja langetõbe leevendav tablett muudab õppimise lapsemänguks.

27.12.2013 23:10

Tuttavate näod ei püsi meeles? Süüdi on geenid

Väike muutus hormooniretseptori geenis teeb nägude meeldejätmise raskeks.

18.12.2013 13:56

Iga nina tunneb lõhna erinevalt

Kas lõhn on meeldiv või vastik, sõltub tibatillukestest erinevustest inimese DNAs.

04.12.2013 16:37

Meestele mõeldud beebipill võib apteeki jõuda kümne aasta jooksul

Hormoonivaba tablett püüab spermid seemnejuhasse lõksu.

02.12.2013 15:00

Teadusajakiri võttis tagasi GMO-maisi ja vähki seostava vastuolulise artikli (2)

Andmete võltsimise kohta tõendeid ei leitud, kuid kirjastaja hindas tõendusmaterjali liiga nõrgaks.

28.10.2013 15:45

Näojooni kujundab rämps-DNA (1)

Vildakalt töötavad geenivõimendid võivad tekitada jänesemokki ja hundikurke.

Myriam Sanchez Foseca 13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

03.06.2014 16:48

Iga neljas riskantset geenivarianti kandev suitsetaja haigestub kopsuvähki

Rinnavähiga seostuv muutus geenis BRCA 2 ning suitsetamine on tõeliselt ohtlik komplekt. Iga neljas suitsetaja, kellel on just see pärilik geenivariant, haigestub oma elus varem või hiljem kopsuvähki.

10.04.2014 18:37

Geenimanipulatsioon lubab elundeid uuendada (1)

Vananeva hiire harkelund muudeti uuesti nooreks.

28.03.2014 21:20

Valmis esimene tehislik pärmikromosoom

Laboris luuakse ühe keerukamaid eluvorme.

20.02.2014 18:53

Videomängija aitab haigustekitajaid avastada

Blu-ray kettad sobivad DNA-kiipide loomiseks.

16.02.2014 12:50

Väikese poisi geenid toovad selgust Ameerika asustamise loosse

Kust olid pärit Ameerika põlisrahvaste esivanemad?

12.02.2014 17:33

Eestlaste ja mehhiklaste andmed olid vaatluse all maailma suurimas geeniuuringus

Seni suurim täiskasvanuea diabeedi pärilike põhjuste uuring võrdles esimest korda eri rassidest inimeste andmeid.

03.02.2014 12:21

Uus test leiab klamüüdianakkuse 20 minutiga (2)

Eesti teadlased on välja töötanud uue lihtsa meetodi maailmas kõige sagedasema sugulisel teel leviva nakkuse, klamüüdia avastamiseks.

10.01.2014 20:31

Gruusia kadunud kuninganna otsingutega liitusid geneetikud (2)

Neljasaja eest Pärsias surnuks piinatud grusiinide kuninganna Ketevani säilmed võivad olla leitud, näitab pärilikkusaine analüüs.

28.12.2013 12:34

Eesti südamejuustu katsetati Moskva ülekaalulistel (1)

Eesti teadlaste leiutatud südamejuust langetab ülekaaluga kimpus olevate patsientide organismi veesisaldust ja vererõhku, näitasid Moskvas tehtud katsetused.

23.12.2013 15:53

Ida-Euroopa juutide päritolu sai selgemaks

Slaavi esiisa hüpotees ortodokssete juutide sugupuus osutus veaks.

13.12.2013 15:56

Spermatosoidist tehti robot

Seemnerakke saab juhtida nanotorude ja magnetiga.

03.12.2013 17:34

Rahuldamatus lühendab elu (2)

Seks on terviseks. Vähemalt äädikakärbeste puhul.

19.11.2013 17:52

Meie kehas pesitsevad neandertallastelt päritud viirused (3)

Osa inimese rämps-DNAst pärineb meie kaugeid eellasi rünnanud haigustekitajatelt.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus