Eestlaste leiutatud HIV-vaktsiini inimkatseid saatis edu

Kolme aasta jooksul Lõuna-Aafrika Vabariigis katsetatud Eesti teadlaste leiutatud HIV-vaktsiini katsetused inimesel näitasid, et vaktsiin toimib. Siiski pole põhjust vaktsiini turuletulekut oodata mitte enne viit aastat.

Eestlaste poolt leiutatud ning Soome biotehnoloogiafirma FIT Biotech arendatava vaktsiini katsealusteks Lõuna-Aafrikas olid HIV-positiivsed, kes pole saanud viirust pärssivat antiretroviirusravi. 40 katsealust said vaktsiinisüste, võrdluseks osales katses 20 inimest, kellele vaktsiini asemel anti platseebot.

Katse eesmärk oli teha kindlaks, kas vaktsiin on inimesele ohutu, kas sellel ei esine kõrvalmõjusid ning kas vaktsiin suudab tekitada immuunvastust, st viiruse hulka inimese veres vähendada.

FIT Biotechi vaktsiin mobiliseerib tsütotoksilisi T-lümfotsüüte, nn tapjarakke tapma HI-viirusega nakatunud rakke.

„Vaktsineerituid jälgiti kahe aasta jooksul ning pooltel neist langes viiruse hulk veres 6-7 korda, 28 protsenti katsealustest kukkus viiruse hulk üle kümne korra,“ ütles FIT Biotechi teadusdirektor ning Tartu Ülikooli biomeditsiinitehnoloogia professor Mart Ustav.

Lisaks kasvas vaktsineeritute veres CD4 positiivsete rakkude arv viiendiku võrra, need rakud on HI-viiruse märklauaks, nende arv nakatunute veres langeb järjepidevalt.

Mõju nagu viirusvastasel ravil

Ustavi sõnul on vaktsiini bioloogiline efekt võrdne sellega kui katsealused oleks saanud üht viirusvastast ravimit. Erinevus on ainult selles, et vaktsiini süstiti kahe aasta jooksul kolm korda, ravimit tuleb võtta iga päev kolmel korral.

„Kuid siit tulemuse pealt tuleb edasi liikuda,“ ütles Ustav. Juba on firmas valmis hoopis teist tüüpi vaktsiin. Kui Lõuna-Aafrikas kasutatu mobiliseerib tapjarakke, siis uus vaktsiin peab kehas tootma antikehasid.

Siin on probleemiks asjaolu, et kõik viirused, ka HIV on väga muutlikud. Ustavi sõnul on HIVi pinnavalkude seast bioinformaatilisi meetodeid kasutades välja selekteeritud need, mis on püsivamad. Just neid peaks uus vaktsiin sundima organismi ära tundma ja nende suhtes antikehi moodustama.

Maailmas on HIV-vaktsiini püütud leida juba 20 aastat, kuid esimene tõsise eduni jõuti alles tänavu. Kahe nädala eest teatati Tais HIV-vaktsiini katsetuste lõppemisest, mis on senitehtutest suurim. Tais katsetati kahte varem inimkatsetes eraldi ebaõnnestunud vaktsiini koostoimes: üks vaktsiin tekitab HIVi suhtes antikehi, teine mobiliseerib tapjarakke. Viis aastat kestnud katsetes osales üle 16 000 inimese.

„Tai katse näitab, et peab olema kaks eritüübilist vaktsiini, mis koostoimes peavad tekitama viirusvastase kaitse,“ ütles Ustav.

Rida uusi katsetusi

FIT Biotechi uudse antikehi tekitava vaktsiini katsetused ahvidel on algamas Pariisis novembris. Juba on käimas Prantsusmaal ja Inglismaal terapeutilise vaktsiini katsetused inimestel, kes on saanud HIVi vastu antiretroviirusravi. Eesmärk on selgeks teha, kas vaktsiin on võimeline nakkust organismis kontrolli all hoidma.

„Meie eesmärgiks on preventiivne vaktsiin, mis hoiaks ära inimese HIVi nakatumise,“ ütles Ustav.

Hetkel on FIT Biotechi vaktsiinil pooleli kliiniliste katsete teine etapp. Kindlasti tuleb läbi teha ka kolmas etapp, kus katsealuste ring on oluliselt laiem. „Meie vaktsiini puhul tuleb lõpuni viia teise faasi katsetused, millele järgneb kolmas faas, mis nagu Tai katsetustegi puhul võtab vähemalt kolm aastat, „ ütles Ustav.

Edugarantiid aga pole. Kahe aasta eest teatas farmaatsiakompanii Merck, et kolmanda faasi katseteni jõudnud HIV-vaktsiini inimkatsetused tuleb lõpetada, sest vaktsiin osutus ebaefektiivseks.

Soome firma FIT Biotech on 2000. aastal alanud vaktsiiniarendusse investeerinud juba ligi 600 miljonit krooni.