2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Ei midagi maavälist!
06.10.2012 12:09

Ei midagi maavälist!

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (3)

See oli aasta üks oodatumaid teadusuudiseid. 2010. aasta detsembri algul kutsus NASA kokku erakorralise pressikonverentsi, lubades põrutavaid uudiseid maavälise elu otsingute kohta. Rohelisi mehikesi ega ufo tükke siiski ei näidatud. Uudis oli pärit siitsamast Maa pealt.

USA kosmoseagentuuri NASA astrobioloogiaosakonna juures töötav Arizona ülikooli teadlane Felisa Wolfe-Simon teatas, et on California osariigist Mono järvest leidnud bakteri, mis arusaamad elu olemusest pea peale lükkab ja annab ka maavälise elu otsingule sootuks uue suuna.

Mono järv on madal soolane järv, pindalalt Võrtsjärvest seitse ja pool korda suurem, lisaks soolsusele on selle järve vesi väga arseenirikas.

NASAle pakub Mono järv huvi, sest selle tingimused võivad meenutada olusid, milles elu kunagi Maal võis tekkida ning miks mitte ei või samades oludes kunagi mõnel teisel planeedil jälle tekkida.

Kriminullides tihti mõrvavahendiks kasutatav arseen on kõige elava jaoks äärmiselt mürgine aine. Arseen oli süüdlane selles, et siit ilmast lahkusid Napoleon ja Suurbritannia kuningas George III.

See bakter seal järvemudas suudab biomolekulides fosfori asemel kasutada ülimürgist arseeni nii oma DNAs kui rakumembraanides, väitsid Arizona ülikooli teadlased. Uuringu avaldas Ameerika mainekaim teadusajakiri Science.

Sinnamaani olid bioloogid arvamusel, et elu põhineb kuuel keemilisel elemendil: süsinikul, vesinikul, lämmastikul, hapnikul, fosforil ja väävlil.

Kuid NASA imebakter lükkas kõik senised arusaamad ümber: bakter suudab elus püsimiseks fosforiga äravahetamiseni sarnast arseeni kasutada.

Wolfe-Simon teatas, et kuigi arseenibakteris olid madalas koguses ka fosforit, on see ilmselt proovide saastus, sellise fosforikogusega ükski eluvorm hakkama ei saa.

Juba järgmisel päeval pärast kõmulist pressikonverentsi oli teadusmaailm teate peale võtnud vägagi kriitilise hoiaku.

Kanada Briti Columbia ülikooli mikrobioloog Rosie Redfield kirjutas oma blogis, et bakteritest leitud arseen oli arseenisaaste, mis on jäetud enne analüüse korralikult välja filtreerimata. Samuti on tema sõnul kummaline, miks on jäetud osa olulisi analüüse üldse tegemata.

Uued katsed: bakter on imeline

Kõmulist avastust asusid mitmed teadlasterühmad omakorda kontrollima ning tänavu suvel jõudsid nad tööga valmis. Ajakiri Science pidi avaldama kaks artiklit, mis selgitasid, et NASA arseenibakter ei olnud tegelikult ikka see, mida tema kohta 2010. aasta detsembris väideti.

Arseenibakter, mis kannab nime GFAJ-1, ei suuda biomolekulide ehitamisel fosforit arseeniga asendada ning vajab elus püsimiseks hädasti fosforit.

Fosfori arseeniga asendamise asemel suudab veider bakter kasutada arseeni teatud väikestes molekulides fosfori aseainena, kuid ilma fosforita bakter siiski hakkama ei saa.

Suviste teadusartiklite ühine kokkuvõte oli: bakter on väga hästi kohastunud eluks arseenirikastes tingimustes.

Sel nädalal lisandus loosse veel täiendavat selgust. Briti teadusajakiri Nature avaldas Iisraeli, Prantsuse ja Šveitsi teadlaste ühise uurimuse tulemused, milles nad näitasid, et "arseenibakter" GFAJ-1 mitte ei tarbi arseeni biomolekulide ülesehitamiseks, vaid tänu rakus valkude vahelise ioonisideme eripärale suudab arsenaadi (arseeni ja hapniku ühendi) rakkudesse sattumist väga tõhusalt vältida.

Niisiis bakter mitte ei väldi fosforit, vaid oskab seda eriti tõhusalt ära kasutada keskkonnas, kus on väga palju arseeni.

GFAJ-1ga tehtud katsed näitasid, et bakter eelistab fosforit sisaldavat söödet arseenile 4500 korda rohkem. Bakter on siiski imeline: nimelt oskab ta fosfori molekulidesse sisse lasta, kuid arseeni sealjuures edukalt välja jätta.

 

Roberto Ferrari/Flickr 12.12.2014 14:39

Vastupidavustreening mõjutab geenilüliteid (7)

Kuidas liikumine kehale head teeb?

kaibara87/Flickr 14.10.2014 14:13

Alzheimeri tõbi areneb ka katseklaasis

Neuroteadlastel õnnestus jäljendada aju laastava haiguse tekkimist.

16.06.2014 16:09

Hõbeda nanoosakesed võtavad sihikule vähi

Üliväikestest hõbeda nanoosakestest loodetakse tulevikumeditsiinis palju – nende abil saaks viia kasvajate diagnoosimise oluliselt täpsemaks või toimetada ravimeid kehas täpselt sinna, kus neid vaja läheb.

25.04.2014 20:08

Geeniravi taastab kuulmise

Viiruse küljes sisekõrva viidud geen uuendab vigaseid kuulmisrakke.

01.04.2014 14:33

Iidne viirus kontrollib inimese arengut

Ürgviiruse pärilikkusaine annab tüvirakkudele eristumisvõime.

19.03.2014 14:56

Mikroobid avastavad soolehaigusi

Muundatud geen annab bakteritele hea mälu.

17.02.2014 17:19

Spordipõlgus on pärilik (1)

Tugitoolisportlaseks sünnitakse.

13.02.2014 13:43

Kuidas ennustada vananemise kiirust?

Eluea pikkuse määrab mitokondrite töörütm.

05.02.2014 17:54

Eri suuruses närvivõrgud töötavad sama tõhusalt

Suurem hulk neuroneid ei pruugi liigutusi kiiremaks muuta.

17.01.2014 14:37

Ameerika mainekas teadusajakiri hindas Tartu molekulaarbioloogide tööd aasta läbimurdeks

Raku jagunemistsüklit juhtiva valgu töö detailne kirjeldus võib viia edasiminekuteni tehislike ja programmeeritavate rakkude loomisel.

09.01.2014 16:17

Ravimi abiga absoluutseks kuuljaks

Meeleoluhäireid ja langetõbe leevendav tablett muudab õppimise lapsemänguks.

27.12.2013 23:10

Tuttavate näod ei püsi meeles? Süüdi on geenid

Väike muutus hormooniretseptori geenis teeb nägude meeldejätmise raskeks.

18.12.2013 13:56

Iga nina tunneb lõhna erinevalt

Kas lõhn on meeldiv või vastik, sõltub tibatillukestest erinevustest inimese DNAs.

04.12.2013 16:37

Meestele mõeldud beebipill võib apteeki jõuda kümne aasta jooksul

Hormoonivaba tablett püüab spermid seemnejuhasse lõksu.

02.12.2013 15:00

Teadusajakiri võttis tagasi GMO-maisi ja vähki seostava vastuolulise artikli (2)

Andmete võltsimise kohta tõendeid ei leitud, kuid kirjastaja hindas tõendusmaterjali liiga nõrgaks.

28.10.2013 15:45

Näojooni kujundab rämps-DNA (1)

Vildakalt töötavad geenivõimendid võivad tekitada jänesemokki ja hundikurke.

Myriam Sanchez Foseca 13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

03.06.2014 16:48

Iga neljas riskantset geenivarianti kandev suitsetaja haigestub kopsuvähki

Rinnavähiga seostuv muutus geenis BRCA 2 ning suitsetamine on tõeliselt ohtlik komplekt. Iga neljas suitsetaja, kellel on just see pärilik geenivariant, haigestub oma elus varem või hiljem kopsuvähki.

10.04.2014 18:37

Geenimanipulatsioon lubab elundeid uuendada (1)

Vananeva hiire harkelund muudeti uuesti nooreks.

28.03.2014 21:20

Valmis esimene tehislik pärmikromosoom

Laboris luuakse ühe keerukamaid eluvorme.

20.02.2014 18:53

Videomängija aitab haigustekitajaid avastada

Blu-ray kettad sobivad DNA-kiipide loomiseks.

16.02.2014 12:50

Väikese poisi geenid toovad selgust Ameerika asustamise loosse

Kust olid pärit Ameerika põlisrahvaste esivanemad?

12.02.2014 17:33

Eestlaste ja mehhiklaste andmed olid vaatluse all maailma suurimas geeniuuringus

Seni suurim täiskasvanuea diabeedi pärilike põhjuste uuring võrdles esimest korda eri rassidest inimeste andmeid.

03.02.2014 12:21

Uus test leiab klamüüdianakkuse 20 minutiga (2)

Eesti teadlased on välja töötanud uue lihtsa meetodi maailmas kõige sagedasema sugulisel teel leviva nakkuse, klamüüdia avastamiseks.

10.01.2014 20:31

Gruusia kadunud kuninganna otsingutega liitusid geneetikud (2)

Neljasaja eest Pärsias surnuks piinatud grusiinide kuninganna Ketevani säilmed võivad olla leitud, näitab pärilikkusaine analüüs.

28.12.2013 12:34

Eesti südamejuustu katsetati Moskva ülekaalulistel (1)

Eesti teadlaste leiutatud südamejuust langetab ülekaaluga kimpus olevate patsientide organismi veesisaldust ja vererõhku, näitasid Moskvas tehtud katsetused.

23.12.2013 15:53

Ida-Euroopa juutide päritolu sai selgemaks

Slaavi esiisa hüpotees ortodokssete juutide sugupuus osutus veaks.

13.12.2013 15:56

Spermatosoidist tehti robot

Seemnerakke saab juhtida nanotorude ja magnetiga.

03.12.2013 17:34

Rahuldamatus lühendab elu (2)

Seks on terviseks. Vähemalt äädikakärbeste puhul.

19.11.2013 17:52

Meie kehas pesitsevad neandertallastelt päritud viirused (3)

Osa inimese rämps-DNAst pärineb meie kaugeid eellasi rünnanud haigustekitajatelt.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus