Euroopa kohus: loote tüvirakkude kasutamine on ebamoraalne

Inimese lootest pärinevatele tüvirakkudele ei saa patenti võtta, otsustas Euroopa kohus. Kohtu otsusel võib olla tõsine mõju embrüonaalsete tüvirakkudega seotud uuringutele Euroopas.

Teadlased kardavad, et Euroopa kohtu eilne otsus pidurdab tüvirakuteraapiate kliinilisi katsetusi ning sellesse valdkonda paigutatav raha ja uurimislaborid liiguvad Aasiasse ning Ameerikasse.

Lootelised tüvirakud suudavad areneda mistahes tüüpi keharakkudeks. Neist loodetakse abi parkinsonismi, diabeedi ja paljude teiste haiguste ravimiseks.

Nüüd keelas Euroopa kohus patendi taotlemise tüvirakkudele, mis pärinevad inimese embrüost, olgu see siis tekkinud loomulikult või loodud mingil muul moel.

Kohtuasja aluseks oli Greenpeace´i kaebus. Organisatsiooni häiris Saksa teadlase Oliver Brüstle poolt välja töötatud meetod, kus inimese lootelised tüvirakud muudeti närvirakkude eellasteks. 1997. aastal sai Brüstle oma meetodile patendi.

Praegu Bonni ülikoolis taastava neurobioloogia instituuti juhtiv Brüstle sõnul pühkis Euroopa kohtu nüüdne otsus minema tüvirakuuurijate aastatepikkuse töö.

Kohus lähtus 1973. aastast pärinevast patendiõiguse sättest, mis keelab patentide andmise ebamoraalsetele leiutistele. Igasugune tegevus, mille tulemusel inimese embrüo hävib, rikub kohtu hinnangul moraalsuse printsiipi ning pole seetõttu patenditav. See kehtib isegi siis, kui patendi taotlejad pole ise embrüoid hävitanud.

Ainus lubatud erand puudutab patente, mille tulemusel loote olukord paraneb – näiteks parandatakse geeniviga ja hoitakse ära raske haigusega lapse sünd.

Täiskasvanu kehast pärinevaid tüvirakke kasutatakse edukalt, kuid lootelisi tüvirakke on seni kliiniliselt katsetatud vaid mõnel korral. Esimese heakskiidu lootelistel tüvirakkudel põhineva ravimeetodi kliinilisteks katsetusteks andis USA toidu- ja ravimiadministratsioon 2009. aastal. See meetod on mõeldud seljaajuvigastuste raviks.

Patenditaotluse esitamise võimalus on oluline eelkõige ravimifirmadele, kes soovivad uuringuteks kulutatud raha tagasi teenida. Juristid on juba soovitanud, et patenti saab võtta mitte tüvirakkudele endale vaid raviprotsessidele. Kuid teadlased kardavad, et kohtuotsus peletab uurimisrühmad Euroopast ära.

Euroopa kohtu otsuse vastu protestisid mitmed tuntud teadlased, näiteks kloonlamba Dolly looja Ian Wilmut ning Londoni oftalmoloogiainstituudis töötav Pete Coffey. Tema poolt välja töötatud kollatähni kärbumist pidurdava ravimeetodi kliinilisi katsetusi kohtuotsus ei peata. Kuid ohus on teiste teadlaste töö ning inimeste tervis. "Otsus takistab inimeste ravimist. Sain just Ameerikas oma tüviraku-uuringute eest preemia, kuid Euroopa ütles, et mu tegevus on ebaeetiline," ütles Coffey.

Loe mida arvas Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets Euroopa kohtu eilsest otsusest.

• Tweet