26.04.2010 17:39

Geen võimaldab ussil kasvatada uue pea ja aju

Siim Sepp
Skype:
siim.sepp@ut.ee
Loe kommentaare (4)
Samal teemal (0)

Nottinghami ülikooli teadlased avastasid geeni, mis võimaldab ussil peale kehaosade amputeerimist neid uuesti tagasi kasvatada. Uss suudab tagasi kasvatada isegi äralõigatud pea koos ajuga.

Aziz Aboobakeri juhitud töörühm näitas esmakordselt, et geen nimega „Smed-prep“ võimaldab lameusside hulka kuuluval ussil korrektselt tagasi kasvatada eemaldatud pea ja aju. Ajakirjas PLoS Genetics avaldatud uurimus võib aidata tulevikus leida ka võimalusi kahjustatud kudede ja organite tagasikasvatamiseks inimestel, kirjutas Science Daily.

Lameusside regeneratsioonivõime on hämmastav – peale amputatsiooni suudavad nad tagasi kasvatada erinevaid kehaosasid, sealhulgas ka pea koos ajuga. Neil kummalistel loomakestel on olemas tüvirakud, mis pidevalt jagunevad ja võivad areneda kõikvõimalikeks rakutüüpideks. Ussidel leiduvad geenid kontrollivad seda protsessi ja kindlustavad, et õiged kehaosad kasvaksid õigetesse kohtadesse ning oleksid vajaliku kuju, suuruse ja asetusega.

Aboobaker ütles: "Need väga lihtsa ehitusega, kuid suure regeneratsioonivõimega loomad võimaldavad meil kudede taastumisvõimet põhjalikult uurida. Me tahame mõista, kuidas tüvirakud täiskasvanud organismis töötavad ning kuidas toimub kahjustatud kudede ja organite taastamise protsess. Igasugused fundamentaalsed avastused võivad üllatavalt kiiresti osutuda oluliseks ka inimeste ravimisel.“

Ta lisas: "Kui me saame aru, mis toimub looduslikult kudede taastumise ajal, saame neid teadmisi rakendada kunstlikuks vigastuste ja koekahjustuste ravimiseks. Nii võiks saada ravida näiteks Alzheimeri tõbe. Samuti võib olla oluline mõista, mis juhtub, kui tüvirakkude normaalses uuenemisprotsessis midagi valesti läheb – näiteks uute vererakkude tootmise süsteemis, kus vead võivad põhjustada leukeemia teket.“

Geen nimega Smed-prep on vajalik ussi pead moodustavate rakkude õige asetuse ja eristumise jaoks. Samuti osaleb see uue pea õige asukoha kindlaksmääramises. Teadlased leidsid, et kuigi Smed-prep’i olemasolu on hädavajalik pea ja aju õige asukoha tagamiseks, saab ussi tüvirakke suunata ajurakkudeks arenema ka ilma selle geenita. Ilma Smed-prep-ita ei organiseeru ajurakud aga õigesti aju moodustumiseks.

Katsed läbi viinud tudeng Daniel Felix selgitas: "Kudede taastumise molekulaarse aluse mõistmine on hädavajalik meditsiini arenguks. Lameussid on tuntud oma äärmusliku regeneratsioonivõime poolest, suutes tagasi kasvatada isegi pea koos ajuga. Arengut reguleeriv geen Smed-prep on esimene kirjeldatud geen, mis on vajalik ussi esiotsa korrektseks kujunemiseks ja asetuseks.“
26.04.2010 22:00
Henry Küla

Väga tähelepanuväärne avastus. Loodetavalt mingil ajahetkel juba saame tavameditsiinis kuulda oluliselt kahjustatud kudede tagasikasvatamise võimalustest.

Lisa kommentaar
27.04.2010 10:46
THOR-00

Ei tea kui uss pooleks lõigata kas siis kasvatavad mõlemad pooled endale uue teise poole? Ja kui ussil uus aju kasvab kas ta on siis ikka samasuguse käitumisega edasi nagu ennem või on tegu "uue" ussiga, ses suhtes, et kui inimene uue aju kasvataks siis tal vist mälestusi ja juba omandatud oskused ei taastu. Aga lameuss on vist selliste asjade uurimiseks liiga lihtne organism.

Lisa kommentaar
04.06.2010 19:10
august sügavast

Põnev avastus, aga kas seda, et lameussid suudavad isegi pea koos ajuga tagasi kasvatada mitte liiga harva korratud ei saanud?

Lisa kommentaar
06.08.2010 22:29
bstard

Inimese loode parandab kerged vigastused kiiresti, põletikuvabalt, esialgse koe taastumisega. Hiljem see võime kaob ja inimene parandab vigastused aeglases räpakas põletikulises protsessis armkoe moodustumisega. Looteline kiire perfektne paranemisprotsess on täiskasvanul säilinud nt suu limaskestal, k.a keelenahk. Mingil määral annab paranemisprotsessi tüüpi mõjutada, kahjuks Eestis sellest midagi ei teata, mis on näotraumaohvritele nt halb uudis.

Lisa kommentaar

 

Bristol Robotics Laboratory 10:00

Masinate tulevik: ökorobotid

Tulevikus võivad robotid kasutada energiaallikana väljaheiteid ja biojäätmeid.

Sille Annuk Postimees/Scanpix 07.02.2012 11:47

Kuidas genoomi-raamatut lugedes paremini depressiooni ravida?

Geenitest oleks lahendus nende jaoks, kellele sobiva depressiooniravimi leidmine ei taha õnnestuda.

03.02.2012 15:15

Uus seeneliik hävitab plastjäätmeid

Amazonase vihmametsadest leitud seen elab ära plastjäätmetest toitudes.

27.01.2012 12:49

Keemikud said valmis kunstliku rakumembraani

Sünteetiline rakuümbris tekib metalliioonide abil.

26.01.2012 12:40

Londoni olümpia dopingulabor tuleb kõigi aegade võimsaim

Olümpiamängude ajaloo kõige kõrgtehnoloogilisem dopingukontrolli labor välistab eksimisvõimalused.

23.01.2012 11:46

Pikaealisus on siiski mingil määral geenides

Eluea ennustatavust lubanud, kuid uurimistulemuste moonutamiselt tabatud teadlased on oma värskes uuringus tagasihoidlikumad.

19.01.2012 10:28

Miks mõned koerad sõna ei kuula? (2)

Kuuletumine sõltub paljuski geenidest, näitas värske uuring.

10.01.2012 10:20

Enne DNAd ja RNAd oli TNA?

Elu Maal võis alguse saada geneetilisest segapudrust.

05.01.2012 10:31

Siidiussid hakkavad ämblikuniiti tootma

Ameerika teadlaste loodud geeneetiliselt muundatud siidiussid toodavad tavalisest palju tugevamat siidikiudu.

27.12.2011 08:43

Kuidas bakterid hambapastaga võitlevad?

Ameerika teadlased avastasid, kuidas suudavad bakterid end kaitsta hambapastas leiduva fluoriidi mõjude eest.

30.11.2011 07:55

Kuidas mõõta rakkude mehaanilisi omadusi?

Teadlased teevad edusamme elusate rakkude mehaanilisi omadusi mõõtva süsteemi arendamisel.

09.11.2011 09:31

Vereliistakute uus roll: mikroobide ründamine

Vereliistakud osalevad ka immuunreaktsioonides, näitas Müncheni ülikooli uurimus.

01.11.2011 08:58

Marika Mikelsaar: Kuidas tõestada probiootikumide toimet? (1)

Kas probiootikumides elavad kasulikud bakterid on meile üldse kasulikud? Eelmisel nädalal ilmunud Washingtoni ülikooli teadlaste uurimus tõstab selle küsimuse taas teravalt päevakorda.

31.10.2011 13:55

Unenägude lugemine pole kaugel (2)

Ärkvelolijate kogemusi suudavad neuroteadlased juba nähtavaks muuta. Nüüd on järg unenägude käes.

26.10.2011 12:16

Euroopa teadlased uurivad loote tüvirakke edasi

Tüvirakkude patendikeeld ei katkesta uuringuid ning võib teadustööd isegi soodustada.

19.10.2011 15:25

Maimets: Euroopa kohus läks väga libedale teele

Euroopa kohus on oma eilse otsusega keelata kõik looteliste tüvirakkudega seotud meetoditele antud patendid läinud väga libedale teele, leiab Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets.

Q. Dombrowski/flickr 06.02.2012 15:47

Ravim matkib punase veini kasulikku toimet

Hiigelkoguste veini sissekallamise asemel saab tervisele kasuliku toime kätte nüüd tabletist.

27.01.2012 12:49

Milleks on hea valguvaba dieet?

Tavaliselt soovitavad kirurgid enne operatsiooni paastuda. Lõikusele eelnenud paast võib kaitsta elundeid ka operatsioonijärgsete tüsistuste eest, näitas värske uuring.

26.01.2012 16:59

Juhtmevaba seade juhib aju

Ameerika idufirma loodud seade võimaldab juhtmevabalt manipuleerida laboriloomade ajurakkudega.

26.01.2012 11:26

Suurbritannia valmistub munarakkude geeniteraapia seadustamiseks (2)

Rakkudega manipuleerimine aitab vältida pärilikke haigusi.

19.01.2012 11:15

Nutitablett jälgib patsienti seestpoolt

Sügisel Suurbritannias müügile jõudvad nutitabletid on varustatud anduritega, mis edastavad allaneelamisel sellekohast infot.

16.01.2012 14:03

Teadlased lõid maailma väikseima kõrva (1)

Kõige tundlikum seniloodud kuulmisseade on kõigest 60-nanomeetrise läbimõõduga kullatera.

06.01.2012 11:47

Keskaegsed luud paljastasid muistse haigusloo

Ameerika teadlased näitasid, kuidas kaasaegne teadus aitab lahendada minevikumõistatusi - ligi tuhat aastat vanadel inimsäilmetel diagnoositi brutselloos.

28.12.2011 00:33

Lõhnaõli meeldimine sõltub geenidest?

Ühele inimesele meeldiv lõhnaõli võib teisele vastumeelne olla. Põhjus peitub inimese geenides, näitas värske uuring.

15.12.2011 10:04

Video: Rakuralli (1)

Esimest korda rakubioloogia ajaloos võisteldi maailma kiireima raku tiitlile.

29.11.2011 09:38

Tillukesed magnetid viivad haiguse verest

Teadlased lõid magnetilised nanoosakesed, mis eemaldavad verest kahjulikke molekule.

03.11.2011 10:50

Teadlased kasvatavad riisis inimese verevalku

Geneetiliselt muundatud riisis kasvatatud verevalk aitab leevendada doonorvere puudust.

31.10.2011 17:00

Jogurtibakter ei ela kõhus

Probiootikumide mõju seedesüsteemile on üle hinnatud.

27.10.2011 15:44

Raske lapsepõlv muudab geenide avaldumise mustrit

Vaeslapse ja peretütre geeniaktiivsus on erinev.

19.10.2011 16:06

Euroopa kohus: loote tüvirakkude kasutamine on ebamoraalne

Inimese lootest pärinevatele tüvirakkudele ei saa patenti võtta, otsustas Euroopa kohus. Kohtu otsusel võib olla tõsine mõju embrüonaalsete tüvirakkudega seotud uuringutele Euroopas.