15.11.2009 15:38
Geenid määravad poegade või tütarde saamise tõenäosuse
Lapse soo määrab kindlaks
mees – kui spermis on X-kromosoom, sünnib tüdruk, kui Y-kromosoom, sünnib
poiss. Uues Newcastle’i ülikooli teadlaste tehtud uurimuses kirjutatakse aga,
et meeste tõenäosuse omada rohkem X- või Y-kromosoomi kandvaid sperme määrab
kindlaks seni avastamata geen.
Geen koosneb kahest osast ehk
alleelist, millest kumbki on pärit erinevalt vanemalt. Newcastle’i ülikooli
teadlane Corry Gellatly kirjutab oma uurimuses, et tõenäoliselt kannavad mehed
kahte tüüpi alleele, mille tulemuseks on kolm erinevat X- jaY-spermide suhet
määravat kombinatsiooni, kirjutas Scientificblogging.
Esimest ehk mm-kombinatsiooni
kandvad mehed toodavad rohkem Y-sperme ja saavad rohkem poegi. Teist, mf-kombinatsiooni
kandvad mehed toodavad enam-vähem võrdselt X- ja Y-sperme ja saavad võrdselt
poegi ja tütreid. Kolmandat, ff-kombinatsiooni kandvad mehed toodavad rohkem
X-sperme ja saavad pigem tütreid.
Sellest lähtub, et mees,
kellel on palju vendi, saab suurema tõenäosusega poegi, samas mees, kellel on
palju õdesid, saab pigem tütreid. Ajakirjas Evolutionary Biology avaldatud
uurimuses analüüsiti 927 sugupuud, mis sisaldasid infot 556 387 inimese
kohta Põhja-Ameerikast ja Euroopast ja ulatusid tagasi 17. sajandi algusesse.
"Sugupuu-uuringud
näitasid, et poja või tütre saamise tõenäosus on päritav. Nüüd teame, et
vendadega mehed saavad rohkem poegi ja õdedega mehed rohkem tütreid. Naiste
puhul pole aga poja või tütre saamise tõenäosust võimalik ennustada,“ seletas
Gellatly.
"Mõlema vanema poolt
edasi antav geen, mis annab mõnele mehele suurema tõenäosuse saada poegi ja
teisele jälle saada pigem tütreid, võib aidata selgitada meeste ja naiste enam-vähem
võrdset osakaalu populatsioonis. Kui mehi on liiga palju, leiavad naised
kergemini kaaslase ning seega jõuavad edasi pigem tütardega isade geenid kui
poegadega isade geenid, mistõttu järgmistes põlvkondades sünnib juba rohkem
tütreid,“ ütles Gellatly.
Paljudes riikides, mis
osalesid maailmasõdades, täheldati peale sõda poiste järsult suurenenud
sündimist. Aastal päras Esimese maailmasõja lõppu sündis Suurbritannias iga
saja tüdruku kohta kaks poissi rohkem kui aasta enne sõda. Gellatly kirjeldatud
geen võib aidata seda nähtust seletada.
Kuna mõnegi poja
tagasitulekut sõjast nägid pigem rohkemate poegadega mehed, said ka need pojad
suurema tõenäosusega poegi, kuna olid poegade saamise tõenäosuse isalt pärinud.
Samas võis paljude tütardega isa sõjas kaotada oma ainukese poja, kes oleks
ellu jäädes suurema tõenäosusega saanud tütreid. See seletaks, miks ellujäänud
mehed said pigem meessoost lapsi.
Paljudes riikides sünnib
poisse rohkem kui tüdrukuid. Näiteks Suurbritannias ja USA-s sünnib iga 100
tüdruku kohta 105 poissi. Samas sureb lapsepõlves ja noorukieas rohkem poisse
kui tüdrukuid. Suurema arvu poiste sünni taga võib olla sama mehhanism, mis
suurendas sündivate poisslaste arvu ka pärast sõda.