06.08.2010 12:19
Geenmuundatud raps pääses USAs vabasse loodusesse
Geneetiliselt
muundatud vilja leiti esmakordselt kasvamas USAs vabas looduses, kui teadlased
leidsid Põhja-Dakotas kasvamas transgeenset rapsi. Leid näitab, et kontroll
geenmuundatud vilja kasvatamise üle pole piisav.
USA
farmerid on 1990. aastatest alates järjest suurendanud geneetiliselt muundatud
(GM) taimede osakaalu oma põldudel. Eelmisel aastal kasvasid pea pooled maailma
GM-taimedest USAs – teisel kohal oli Brasiilia, kus kasvab kõigest 16 protsenti
maailma GM-taimedest. GM-taimed on varem põllult loodusesse pääsenud mitmetes
riikides, näiteks Kanadas, Suurbritannias ja Jaapanis, kuid USAs seda varem
leitud polnud, kirjutas Nature.
"Vabasse
loodusesse pääsenud taimede hulk on enneolematult suur,“ ütles uurimust
juhtinud Arkansase ülikooli ökoloog Cynthia Sagers. Sagers ja tema töörühm
leidis looduses kahte tüüpi transgeenset rapsi. Esimene oli muudetud
resistentseks ettevõtte Monsanto poolt toodetud herbitsiidile Roundup, teine
aga ettevõtte Bayer Crop Science herbitsiidile Liberty. Leiti ka, et mõned
taimed olid resistentsed mõlemale mürgile, mis näitab, et erinevad GM-taimed
olid omavahel ristudes andnud uue tunnuse, mida varem ei esinenud.
Sagers ütles,
et teistes riikides leiti põldudelt põgenenud GM-taimi pigem põldude
lähedusest, kuid nemad leidsid transgeenseid rapsitaimi teede äärest,
bensiinijaamade juurest ja poodide ümbrusest, sageli põllumajanduspiirkondadest
väga kaugelt.
Teadlased
võtsid selle aasta 4. juunist kuni 23. juulini taimeproove Põhja-Dakota teede
äärest kaheksakilomeetriste vahemaade tagant. Igast võetud proovist määrati
rapsitaimede arv. Üks taim igast asukohast kaasati analüüsi, kus määrati
kindlaks herbitsiidiresistentsust kindlustava valgu olemasolu. Rapsi leiti
peaaegu pooltest 288 uuritud paigast. Neist 80 protsenti sisaldas vähemalt ühte
herbitsiidiresistentsuse geeni. Kaks taime sisaldasid mõlemat uuritud geeni.
Sagers ütles,
et mõlemale herbitsiidile resistentsete taimede leidmine viitab, et need taimed
on looduses kasvanud juba mitmeid põlvkondi. Tulevased uurimused peavad välja
selgitama, kas need taimed ka kuidagi loodust ohustavad. Mõlemale herbitsiidile
resistentsed taimed võivad aga põllumeestele umbrohuna peavalu valmistama
hakata. "GM-taimede loodusesse pääsemist kontrollivad seadused on ebaefektiivsed
ja praegune GM-taimede jälgimise süsteem ebapiisav,“ järeldas Sagers.
Monsanto
esindaja Tom Nickson ütles ajakirjale Nature: „Kes rapsi kasvatamisega kursis
on, teavad, et neid taimi on vabas looduses teede ääres ja farmide läheduses
alati leidunud. See oli nii ka enne GM-rapsi tulekut. Levinud allikaks on
lõikuse ajal laiali lennanud ja transpordil autodest välja kukkunud seemned.“
Sagers
nõustus, et tema leitud taimed võisid kasvada transpordil autodest välja
kukkunud seemnetest. Kuna teadlased võtsid proove vaid teede äärest, ei saa
nende andmete põhjal välja arvutada GM-taimede levikut kõikjal looduses.
Ohio ülikooli ökoloogi Alison Snow sõnul pole üllatav,
et loodusesse pääsenud GM-taimi on nüüd leitud ka USAs, kuna seda on varem
mujal korduvalt juhtunud. Tema arvates võivad GM-taimede populatsioonid olla ohtlikud
juhul, kui muretsetakse herbitsiidide kasutamise pärast. Taimemürkidele
resistentsete kultuuride peamiseks eeliseks on see, et saab kasutada
mitteselektiivseid herbitsiide, mis vähendab vaja minevate mürkide hulka. Kui
aga transgeensed viljad pääsevad loodusesse ja ristuvad suguluses olevate
umbrohutaimedega, see eelis kaob ning tuleb hakata kasutama rohkem ja
erinevamaid herbitsiide.