Halva mainega batsille saab kasulikult rakkesse panna

Villu Päärt Skype: villu.paart villu.paart@ut.ee

Loe kommentaare (0) Samal teemal (1)

Eurooplased peavad batsille ohuallikaks, mille vastu tuleb võidelda. Tuntuim sellesse perekonda kuuluv bakter tekitab ju Siberi katku.

Kuid näiteks Aasias osatakse batsillides näha ka kasulikku poolt, nii on jaapanlaste toidulaual väga hinnatud rahvustoit natto, mida valmistatakse sojaubadest mikroobide  kaasabil. Tähtis roll on seal just mikroobiperekonnal Bacillus.

Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi keskkonnatehnika arenduskeskuse vanemteadur Allan Nurk ja teadur Eerik Jõgi on juba kolm aastat teinud tööd bakteriga Bacillus smithii, eesmärgiga töötada välja probiootilise toimega batsill, mida saaks kasutada loomakasvatuses ja veterinaarias.

„Batsillide hästi oluline tunnus on puhkerakkude ehk endospooride tekitamise võime. Uut probiootilist bakterit tarvitatakse lõhna ja maitseta pikaajaliselt säilivate puhkerakkudena. Batsillispoorid püsivad kasutuskõlblikena aastakümneid, kui need satuvad seedekulglasse, siis maohappe toimel muutuvad batsillid aktiivseks. Seega saab annust väga täpselt määrata,” ütles Nurk.

Seni on batsillispoore püütud loomakasvatuses rakendada Lõuna-Euroopa riikides. Kõige rohkem on sellealaseid kogemusi kala- ja vähikasvandustel.

Mitu rakendust

Vahetult pärast ilmaletulekut saavad noorloomad oma immuunsuse emapiimaga, kuid pärast võõrutamist on nad mõnda aega väga vastuvõtlikud haigusetekitajate suhtes, nende organism ei suuda veel end piisavalt kaitsta. Sama probleem tekib ka pärast antibiootikumiravi, kui loomade soole mikrofloora on kahjustatud ja tee haigustekitajatele avatud.

Kui koer sööb ainult kuiva koeratoitu, siis võib looma seedetegevus olla häiritud. Kunsttoit võib tekitada isegi vedelikupuuduse ja seeläbi põhjustada haigestumuse.

Mis oleks lahendus nendel juhtudel? Nurk ja Jõgi on eraldanud terve eesti mehe seedekulglast bakteri ning leidnud, et selle omadused võimaldaksid seda kasutada nii probiootilisel eesmärgil loomade seedetegevuse häirete leevendamiseks kui ka loomakasvatuses noorloomade tervise tugevdamiseks. Et batsill toodab piimhapet ja lima ning virgutab immuunsüsteemi, saaks seda kasutada toetava preparaadina.

Katsed annavad lootust

Seni on laboris tehtud katseid laboriloomadega. Probiootiline bakter oli efektiivne kaitseks haigustekitajate, näiteks Salmonella puhul.

„Katsed laboriloomadega andsid kindlust, et meie valitud tee on õige,” ütles Jõgi. „Batsill väldib seda, et soolestikus saaksid võimule haigusetekitajad,” ütles Nurk. Uuetüübiliste probiootiliste toodete valmistamiseks on selle tüve kasutamise kaitseks sisse antud nii Eesti kui rahvusvaheline patenditaotlus.

Järgmise sammuna on kavas koostöös Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiiniinstituudiga viia läbi rakendusuuringud põllumajandusloomadel, et leida valdkonnad, kus probiootikumi kasutamine annab majanduslikult kõige selgemat efekti.