28.10.2009 16:35

Halvaks autojuhiks sünnitakse

Siim Sepp
Skype:
siim.sepp@ut.ee
Loe kommentaare (1)
Samal teemal (1)

Halvad autojuhid võivad nüüdsest oma saamatuses geene süüdistada. Uue uurimuse kohaselt on tervelt 30 protsendil ameeriklastest geenivariant, mis teeb neist ülejäänutest oluliselt viletsamad autojuhid.

„Simulaatoriga läbiviidud katses tegid vastava geenivariandiga inimesed keskmiselt 20 protsenti enam vigu,“ ütles Steven Cramer California ülikoolist.

Kõnealune geenivariant piirab lühendi BDNF (brain-derived neurotrophic factor) all tuntud valgu kättesaadavust. Varasemad uuringud on näidanud, vastava geenivariandiga inimesed taastuvad infarktist halvemini ning konkreetse ülesande sooritamisel, näiteks autojuhtimisel, tegeleb ülesande koordineerimisega väiksem osa inimese ajust, kirjutas Physorg.

„Tahtsime uurida, kas vastav geenivariant tõepoolest takistab inimestel keerulisema motoorse ülesande sooritamist. Valisime autojuhtimise, sest see on kompleksne tegevus ning enamik inimesi valdab seda,“ ütles Stephanie McHughen, kelle juhtimisel läbiviidud uurimus avaldati ajakirjas Cerebral Cortex.

Testi tegid 29 inimest, kellest seitsmel vastav geenivariant ka esines. Katsealused sõitsid simulaatoril 15 ringi, mille käigus tuli läbida mitmeid erineva raskusastmega kurve. Testi korrati uuesti neli päeva hiljem. Selgus, et nö vigase geenivariandiga inimesed ei püsinud rajal nii hästi ning õppisid eelmisest sõidukorrast vähem.

Siiski ei saa öelda, et antud geenivariant oleks ainult halb. Näiteks on uuringud näidanud, et neurodegeneratiivsete haiguste põdejatel aitab ta kauem teravat mõistust säilitada. „Näib, justkui oleks loodus üritanud erinevaid variante katsetada,“ ütles Cramer. „Kui tahad õppida uusi asju, siis pole ta hea, aga kui tahad kõrge vanuseni erksa mõistusega olla, siis küll,“ lisas Cramer.

Kommertstesti vastava geenivariandi olemasolu kindlaks tegemiseks konkreetse inimese genoomis ei ole veel olemas. Sellise testi olemasolu tekitaks rohkelt paksu verd, sest kindlasti leidub nii neid, kes sooviksid autorooli lubada edaspidi ainult nö õigete geenidega inimesi, kui ka neid, kes sellisest diskrimineerimisest midagi kuulda ei taha.

„Siiski oleks väga huvitav teada, kui paljudel liiklusõnnetuste põhjustajaist vastav geenivariant esineb,“ ütles Cramer.

04.06.2010 10:40
august sügavast

Siinjuures oleks huvitav teada, kas auto-simulaator oli manuaal- või automaatkäigukastiga? Pakun, et viimasega, kui üldse. Manuaalkastiga autoga oleks tulemus (kõnealuse geenivariatsiooniga juhtide hakkamasaamine) vast veelgi drastilisem.

Lisa kommentaar

 

Andres Tennus 02.09.2010 17:23

Eestlased töötavad välja suguhaiguste kiirtesti

Varstu keskkooli klassivennad ning Tartu ülikooli vilistlased Marko Lehes ja Indrek Tulp plaanivad kuue aasta pärast tuua Euroopa turule koduse suguhaiguste määramise testi, mis oleks senistest testimisvõimalustest oluliselt diskreetsem ja kiirem.

10.08.2010 11:55

Kasvajarakkude hävitamine kuumusega

Tel Avivi ülikoolis on töötatud välja meetod, mis hävitab spetsiifiliselt vähirakke, jättes nende kõrval olevad normaalsed keharakud puutumata.

08.07.2010 12:10

Oksüdatiivne stress ei kiirendagi vananemist? (1)

Ajakirjas Genetics avaldatud uurimus seab kahtluse alla teooria, mille kohaselt oksüdatiivne stress põhjustab kiiremat vananemist.

05.07.2010 13:47

Tiibetlased on kõige kiiremini evolutsioneerunud inimesed

Teadlaste sõnul on Tiibeti elanike näol tegemist väga kiire evolutsioonilise kohastumuse näitega, sest eluks kõrgmägedes on vajalikud muutused genoomis, mis pidid toimuma viimase paarituhande aasta jooksul.

09.06.2010 20:05

Tartu teadlaste eestvedamisel selgitati välja juutide päritolu (3)

Tänapäeval laiali üle maailma elavaid juute ühendavad omavahel tugevad religioossed, kultuurilised ja ajaloolised traditsioonid. Ajakirjas Nature avaldatud artiklist selgub, et juudid on vaatamata keerulisele ajaloole säilitanud ka geneetilise ühtsuse.

02.06.2010 16:53

Äädikakärbsed tunnevad valguse lõhna

Geneetiliselt muundatud äädikakärbse vastsed tajuvad valgust kui ebameeldivat lõhna.

07.05.2010 16:18

Bakterite kaval ellujäämistaktika: teeskle surnut (3)

Antibiootikumiravi käigus ei suudeta kunagi ära hävitada kõiki baktereid, sest bakterid valdavad erilist ellujäämisstrateegiat. Nad oskavad teeselda surnut ja jääda niimoodi antibiootikumidele märkamatuks.

30.04.2010 14:00

Konna ja inimese genoomid on üllatavalt sarnased

Teadusasutuste vahelise rahvusvahelise koostöö tulemusena on väike kannuskonn jõudnud sekveneeritud genoomiga mudelloomade nimekirja.

16.04.2010 11:59

Lapsel kaks ema ja üks isa: meetod pärilike haiguste ennetamiseks

Briti teadlased töötasid välja vastuolulise meetodi, mille abil saab ennetada mõnede ravimatute pärilike haiguste teket. Selleks tuleb viljastatud munaraku DNA üle kanda teise munarakku.

22.03.2010 11:27

Vaid üks geen võimaldab imetajatel jäsemete tagasikasvamist

Kümmekond aastat tagasi tehtud juhuslik avastus viis imetajatel kadunud jäsemete tagasikasvatamist võimaldava geeni leidmiseni.

05.03.2010 16:54

Valk aeglustab puuviljakärbeste vananemist

California ülikooli teadlased määrasid kindlaks valgu, mis puuviljakärbestel toimib vananemisvastase ja vananemisega kaasnevate haiguste vastase vahendina.

01.03.2010 19:11

Uus masin sekveneerib inimgenoomi paari tunnigaTäiendatud (3)

Floridas toimunud konverentsil tutvustati uut ülikiiret sekveneerimismasinat.

23.02.2010 13:36

Hiir sai inimese maksa

Teadlased on suutnud anda hiirele inimese maksa, et uurida võimalusi mitmete haiguste ravimiseks.

12.02.2010 14:40

Igikeltsast leitud juuksepahmak aitas kaardistada ürgmehe DNA

Esimest korda maailmas õnnestus kirjeldada ammustel aegadel elanud mehe genoom. Gröönimaalt igikeltsast leitud umbes 4000 aastat vanast juuksetutist leitud DNA analüüsimisel oli oluline roll ka eesti teadlastel.

04.02.2010 10:45

Vaimse arengu mahajäämust ja rasvumist põhjustab üks puuduv kromosoomijupp (1)

Suhteliselt lühike puuduv kromosoomijupp põhjustab juba lapseeast vaimse arengu mahajäämust, täiskasvanueas lisandub sellele veel väga tõsine rasvumine.

28.01.2010 12:57

Päevalille geenide kaart annab lootust puhtamale kütusele

Üle kümne miljoni dollari suurune teadusprojekt, mille eesmärgiks on kaardistada päevalille DNA järjestus, võib tulevikus aidata toota nii toitu kui kütust.

AFP/Scanpix 06.08.2010 12:19

Geenmuundatud raps pääses USAs vabasse loodusesse (1)

Geneetiliselt muundatud vilja leiti esmakordselt kasvamas USAs vabas looduses.

06.07.2010 14:39

Avastus loob võimaluse testida eluea pikkust

Kas sooviksite teada, et elate 100 aastaseks? Kui lähiaastatel muutub inimese genoomi sekveneerimine tavainimesele taskukohaseks, siis on võimalik, et saab hakata tegema suhteliselt täpseid eeldatava eluea pikkust ennustavaid teste.

20.06.2010 07:42

Mida neandertallased meile pärandasid? (1)

Teist tüüpi diabeet, skisofreenia, autism - neid haigusi põhjustavad geenid on inimene saanud päranduseks neandertallastelt, umbes 30 000 aasta eest välja surnud inimliigilt.

08.06.2010 09:05

Sulev Kõks – esimene järjestatud genoomiga eestlane

Tartu Ülikooli arstiteaduskonna professor Sulev Kõks on teadaolevalt esimene eestlane, kelle genoomi nukleotiidne järjestus on määratud.

01.06.2010 12:08

Läbimurre tüvirakkude kasvatamisel

Esmakordselt suudeti inimese embrüonaalseid tüvirakke kasvatada kontrollitud keemilistes tingimustes ilma loomset päritolu aineid kasutamata.

04.05.2010 12:40

Genoomiuuring paljastab terviseriskid (1)

California professor lasi oma genoomi sekveneerida, et saada teada, millised terviseriskid teda varitsevad.

26.04.2010 17:39

Geen võimaldab ussil kasvatada uue pea ja aju (4)

Nottinghami ülikooli teadlased avastasid geeni, mis võimaldab ussil peale kehaosade amputeerimist neid uuesti tagasi kasvatada. Uss suudab tagasi kasvatada isegi äralõigatud pea koos ajuga.

12.04.2010 15:27

Leiti aju stressivastust mõjutav geen

Lühiajaliselt võib stressivastus olla kasulik, võimaldades organismil muutunud olukorrale adekvaatselt reageerida, kuid krooniline stress võib põhjustada kahjustusi ja haigusi nii ajus kui ka teistes kehaosades.

13.03.2010 12:38

Maailmakuulus soomlanna, kes sõdis eestlaste geenivaramu eest

„Ta rääkis ikka, et ärge oodake, kuni saate 50 000 doonori andmed kokku. Hakake juba uuringutega pihta,“ räägib TÜ Eesti Geenivaramu direktor Andres Metspalu.

04.03.2010 18:25

Kes elavad meie kõhus?

Inimese kehas elab umbes kümme korda suurem arv mikroobe kui on inimkehas rakke. Enamus neist mikroobidest pesitseb meie soolestikus.

26.02.2010 17:50

Maailma farmaatsiatööstuse tipp kasutab Eesti tehnoloogiat (2)

Maailma farmaatsiatööstuse tippfirmad on ravimiarenduses võtnud kasutusele Tartu biotehnoloogiafirma Icosagen Cell Factory tehnoloogilise platvormi.

20.02.2010 13:27

Uus uurimus aitas tuvastada viiruste vastu võitlevaid geene

Viirused on kogu inimliigi väljakujunemise aja jooksul olnud pidevaks ohuks. Viiruste vastu võitlemisega tegelevad geenid on seetõttu pideva valikusurve all.

12.02.2010 09:32

Uus meetod vähi varaseks avastamiseks

Autoantikehad võiksid aidata vähki varases staadiumis avastada.

02.02.2010 13:42

Leiti paljude erinevate viiruste vastane aine

Uus aine mõjus üheaegselt mitmetele viirustele, mis põhjustavad maailma surmavamaid haigusi nagu aids, ebola ja rifti oru palavik.