28.10.2009 16:35

Halvaks autojuhiks sünnitakse

Siim Sepp
Skype:
siim.sepp@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (0)

Halvad autojuhid võivad nüüdsest oma saamatuses geene süüdistada. Uue uurimuse kohaselt on tervelt 30 protsendil ameeriklastest geenivariant, mis teeb neist ülejäänutest oluliselt viletsamad autojuhid.

„Simulaatoriga läbiviidud katses tegid vastava geenivariandiga inimesed keskmiselt 20 protsenti enam vigu,“ ütles Steven Cramer California ülikoolist.

Kõnealune geenivariant piirab lühendi BDNF (brain-derived neurotrophic factor) all tuntud valgu kättesaadavust. Varasemad uuringud on näidanud, vastava geenivariandiga inimesed taastuvad infarktist halvemini ning konkreetse ülesande sooritamisel, näiteks autojuhtimisel, tegeleb ülesande koordineerimisega väiksem osa inimese ajust, kirjutas Physorg.

„Tahtsime uurida, kas vastav geenivariant tõepoolest takistab inimestel keerulisema motoorse ülesande sooritamist. Valisime autojuhtimise, sest see on kompleksne tegevus ning enamik inimesi valdab seda,“ ütles Stephanie McHughen, kelle juhtimisel läbiviidud uurimus avaldati ajakirjas Cerebral Cortex.

Testi tegid 29 inimest, kellest seitsmel vastav geenivariant ka esines. Katsealused sõitsid simulaatoril 15 ringi, mille käigus tuli läbida mitmeid erineva raskusastmega kurve. Testi korrati uuesti neli päeva hiljem. Selgus, et nö vigase geenivariandiga inimesed ei püsinud rajal nii hästi ning õppisid eelmisest sõidukorrast vähem.

Siiski ei saa öelda, et antud geenivariant oleks ainult halb. Näiteks on uuringud näidanud, et neurodegeneratiivsete haiguste põdejatel aitab ta kauem teravat mõistust säilitada. „Näib, justkui oleks loodus üritanud erinevaid variante katsetada,“ ütles Cramer. „Kui tahad õppida uusi asju, siis pole ta hea, aga kui tahad kõrge vanuseni erksa mõistusega olla, siis küll,“ lisas Cramer.

Kommertstesti vastava geenivariandi olemasolu kindlaks tegemiseks konkreetse inimese genoomis ei ole veel olemas. Sellise testi olemasolu tekitaks rohkelt paksu verd, sest kindlasti leidub nii neid, kes sooviksid autorooli lubada edaspidi ainult nö õigete geenidega inimesi, kui ka neid, kes sellisest diskrimineerimisest midagi kuulda ei taha.

„Siiski oleks väga huvitav teada, kui paljudel liiklusõnnetuste põhjustajaist vastav geenivariant esineb,“ ütles Cramer.

 

Vikipeedia 05.03.2010 16:54

Valk aeglustab puuviljakärbeste vananemist

California ülikooli teadlased määrasid kindlaks valgu, mis puuviljakärbestel toimib vananemisvastase ja vananemisega kaasnevate haiguste vastase vahendina.

Topfoto/Scanpix 04.03.2010 18:25

Kes elavad meie kõhus?

Inimese kehas elab umbes kümme korda suurem arv mikroobe kui on inimkehas rakke. Enamus neist mikroobidest pesitseb meie soolestikus.

26.02.2010 17:50

Maailma farmaatsiatööstuse tipp kasutab Eesti tehnoloogiat (2)

Maailma farmaatsiatööstuse tippfirmad on ravimiarenduses võtnud kasutusele Tartu biotehnoloogiafirma Icosagen Cell Factory tehnoloogilise platvormi.

20.02.2010 13:27

Uus uurimus aitas tuvastada viiruste vastu võitlevaid geene

Viirused on kogu inimliigi väljakujunemise aja jooksul olnud pidevaks ohuks. Viiruste vastu võitlemisega tegelevad geenid on seetõttu pideva valikusurve all.

12.02.2010 09:32

Uus meetod vähi varaseks avastamiseks

Autoantikehad võiksid aidata vähki varases staadiumis avastada.

02.02.2010 13:42

Leiti paljude erinevate viiruste vastane aine

Uus aine mõjus üheaegselt mitmetele viirustele, mis põhjustavad maailma surmavamaid haigusi nagu aids, ebola ja rifti oru palavik.

22.01.2010 15:05

Inimene oli kunagi ohustatud liik

Pisut enam kui miljon aastat tagasi, kui inimese esivanemad levisid Aafrikast Euroopasse ja Aasiasse, olid inimesed uue uurimuse kohaselt hävimisohus liik.

12.01.2010 12:10

Visioonid aastaks 2020: mikrofloora uurimine

Lähema kümne aasta üheks tähtsamaks ökoloogiliseks uurimisvaldkonnaks on ilmselt inimese mikrofloora.

28.12.2009 15:50

Kaks geeni aitavad ajuvähil kiiresti levida (1)

Teadlased avastasid kaks geeni, mis mõjutavad oluliselt kõige agressiivsema ajuvähi glioblastoomi teket ja arengut.

22.12.2009 16:32

Eestis tekkis ainulaadne HI-viiruse alatüüp

Eestis on süstivate narkomaanide seas tekkinud uudne HI-viiruse alatüüp, mida seni on maailmas leitud ainult Eestist.

18.12.2009 21:49

Teadlased avastasid viiruste vastu võitleva valgu

USA teadlased avastasid rakkudest valgu, mis võitleb erinevate viiruste, sealhulgas ka gripiviiruse vastu.

14.12.2009 12:24

Panda genoom sarnaneb koera genoomile (1)

Hiina teadlased said valmis hiidpanda täieliku genoomikaardi, mille põhjal see hävimisohus loom on geneetiliselt üllatavalt sarnane koerale.

30.11.2009 12:29

Inimese mõtetest tehti video (5)

California ülikooli teadlasel Jack Gallantil õnnestus katsealuste ajust magnetresonantsuuringuga kopeerida pilt videofilmist, mida katsealused vaatasid.

23.11.2009 11:48

Uus vaktsiin võib aidata suitsetamisest loobuda (3)

GlaxoSmithKline ja Nabi Pharmaceuticals töötasid välja vaktsiini, mis aitab suitsetajatel oma halvast harjumusest lõplikult vabaneda.

15.11.2009 15:38

Geenid määravad poegade või tütarde saamise tõenäosuse (2)

Uues Newcastle’i ülikooli teadlaste tehtud uurimuses kirjutatakse, et meeste tõenäosuse omada rohkem X- või Y-kromosoomi kandvaid sperme määrab kindlaks seni avastamata geen.

30.10.2009 16:26

Tüvirakud muudeti munarakkude ja spermide eellasteks

Teadlased avastasid, kuidas muuta inimese embrüonaalsed tüvirakud idurakkudeks, embrüonaalsete rakkude liigiks, millest arenevad spermid ja munarakud.

Vikipeedia 01.03.2010 19:11

Uus masin sekveneerib inimgenoomi paari tunnigaTäiendatud (3)

Floridas toimunud konverentsil tutvustati uut ülikiiret sekveneerimismasinat.

23.02.2010 13:36

Hiir sai inimese maksa

Teadlased on suutnud anda hiirele inimese maksa, et uurida võimalusi mitmete haiguste ravimiseks.

12.02.2010 14:40

Igikeltsast leitud juuksepahmak aitas kaardistada ürgmehe DNA

Esimest korda maailmas õnnestus kirjeldada ammustel aegadel elanud mehe genoom. Gröönimaalt igikeltsast leitud umbes 4000 aastat vanast juuksetutist leitud DNA analüüsimisel oli oluline roll ka eesti teadlastel.

04.02.2010 10:45

Vaimse arengu mahajäämust ja rasvumist põhjustab üks puuduv kromosoomijupp (1)

Suhteliselt lühike puuduv kromosoomijupp põhjustab juba lapseeast vaimse arengu mahajäämust, täiskasvanueas lisandub sellele veel väga tõsine rasvumine.

28.01.2010 12:57

Päevalille geenide kaart annab lootust puhtamale kütusele

Üle kümne miljoni dollari suurune teadusprojekt, mille eesmärgiks on kaardistada päevalille DNA järjestus, võib tulevikus aidata toota nii toitu kui kütust.

21.01.2010 08:15

Visioonid aastaks 2020: sünteetiline bioloogia (1)

Viimase kümne aasta jooksul on DNA lugemise ja kirjutamise hind langenud miljon korda, ületades isegi Moore’i seaduse ajas eksponentsiaalselt kasvava arvutivõimsuse kohta.

08.01.2010 11:50

Jaapani teadlased tahavad süsihappegaasi metaaniks muuta (1)

Jaapani teadlased teatasid kolmapäeval plaanist hakata merepõhja maetud süsihappegaasi metaaniks muutma.

22.12.2009 18:45

Koduseast on kasu HIVi uuringutel

Hiir valetab ja ahv liialdab, võtab HIV vaktsiini väljatöötamisega tegelevas biotehnoloogiafirmas FIT Biotech teadurina töötav Maarja Adojaan kokku vaktsiiniuuringute põhiprobleemi.

21.12.2009 15:28

Mida hakkab geenivaramu peale 20 miljoni krooni eurorahaga?

Kindlasti ei saa selle raha eest uusi geeniproove koguda.

16.12.2009 16:01

Eestlaste geenid joonistasid Eesti (6)

Eesti on väike ja rahvaarv napilt üle miljoni, kuid geenide põhjal on võimalik üsna täpselt öelda, millisest Eesti piirkonnast on inimene pärit.

04.12.2009 13:20

Konnakullesed aitavad veereostust tuvastada

Teadlased näitasid, et geneetiliselt muundatud konnakulleseid saab kasutada veereostuse kiireks ja odavaks hindamiseks.

27.11.2009 17:46

Intel tahab inimeste aju kiibiga varustada (6)

Intel on asunud välja töötama mikroprotsessorit, mille saaks paigutada inimese ajusse, et arvutit saaks edaspidi kasutada ilma hiire ja klaviatuurita.

16.11.2009 12:30

Kõnevõime võib sõltuda vaid ühest geenist

Uue uurimuse kohaselt võib võime kõneleda tuleneda vaid üheainsa geeni muutumisest.

15.11.2009 12:56

Neandertallaste kaks suurt küsimust (1)

Kõigest 30 000 aastat tagasi ei elanud maailmas mitte üks inimliik, vaid kaks. Kuigi neandertallased olid tänapäeva inimeste lähimateks sugulasteks, ei teata neist praegu kuigi palju.

 
Küsi teadlaselt
Kas vastab tõele, et kofeiin lahustub hästi vees ja sellepärast on võimalik tassitäiest kohvist saada suuremat ergutust kui tavapärasele tassitäiele lisada rohkem vett? Teoorias võiks see tuleneda sellest, et tavapärane kohvitass on küllastunud lahus, kus kogu kofeiin ei lahustu ja seetõttu ei saa seda organism ka omastada. Kui aga lisada ekstra vett, siis muutub kohvitassi sisu küllastamata lahuseks ja rohkem kofeiini saab lahustuda ning omakorda on organimisil võimalus rohkem kofeiini omastada. Kas see on nii?
Ain Raal TÜ farmakognoosiadotsent:

Kofeiin lahustub aeglaselt (vahekorras 1:60) külmas, kuid kergesti keevas vees. Kohvi keetmisel on asi siiski keerulisem, sest tegemist ei ole puhta k

Loe edasi!
    Esita küsimus Kõik
    Doktoritööd
    Idee
    Veider teadus