Keemianobelistid lahendasid elu tekke ühe põhiküsimuse

Nad panid aluse mõistmisele, kuidas elu kui protsess üldse käib ning aluse elu tekkimise mõistmisele, selgitas Tartu Ülikooli molekulaarbioloogia professor Jaanus Remme tänavuste Nobeli keemiapreemia pälvinud teadlaste töö kaalu.

Nobeli komitee määras täna kümne miljoni Rootsi krooni suuruse keemiapreemia teenete eest ribosoomide struktuuri ja funktsiooni uurimisel kolmele teadlasele, Inglismaal Cambridge’is töötavale Venkatraman Ramakrishnanile, USA Yale’i ülikooli teadlasele Thomas A. Steitzile ning kolmas vastne keemianobelist, Ada E. Yonath töötab Iisraelis Weizmanni instituudis.

Nad kolmekesi näitasid üheksa aastat tagasi, kuidas ribosoomid atomaarsel tasandil funktsioneerivad. Selle tulemuseni jõudsid nad röntgenkristallograafiat kasutades, sellealane töö sai alguse juba 1970ndatel aastatel.

„Ribosoom on nagu väike masin, mis sünteesib DNA-järjestuse alusel valke,“ ütles Remme. „Valgud on molekulid, mis viivad elu reaktsioone läbi.“

TÜ antimikroobsete ainete tehnoloogia professor Tanel Tenson näitlikustas: DNA on kui projekt ning valgud on masinad või majad, mis selle projekti järgi on ehitatud.

Remme sõnul on sel Nobeli preemial suur fundamentaalne aspekt: ribosoomid on kõigis elus rakkudes ning pea kõigil elusorganismidel on ribosoomid üsna ühesugused. „Seega on ribosoomid oluline võti sellele, kuidas elu kui nähtus on üldse tekkinud,“ ütles ta.

Kuid preemiakomisjon on esile tõstnud veel teisegi tahu. Antibiootikumid ravivad haigusi, blokeerides haigusi põhjustavate bakterite ribosoomide funktsioneerimise. Ilma ribosoomideta bakterid ellu ei jää. Värskete nobelistide loodud kolmemõõtmelised ribosoomimudelid aitasid mõista, kuidas antibiootikumid ribosoomile seonduvad.

Tenson tõi näiteid tuntumatest ribosoomile seonduvatest antibiootikumidest: erütromütsiin, klaritromütsiin gentamütsiin ja tetratsükliin.