06.01.2012 11:47
Keskaegsed luud paljastasid muistse haigusloo
Foto: G.L. Kohuth/Michigani osariigi ülikool
Ameerika teadlased näitasid, kuidas kaasaegne teadus
aitab lahendada minevikumõistatusi - ligi tuhat aastat vanadel inimsäilmetel
diagnoositi brutselloos.
Tänapäevalgi leviv brutselloos on nakkushaigus, mida põhjustavad
kepikujulised bakterid. Esimest korda puutusid selle haigusega kokku Briti
põetajad 1850ndatel aastatel Krimmi sõjas Maltas. Michigani osariigi ülikooli
teadlaste uuring näitas aga esmakordselt, et Albaanias oli brutselloos
kodunenud juba hiljemalt keskajal.
Brutselloos on tõsiseks probleemiks maailma eri
piirkondades, sealhulgas Vahemere riikides. Eriti ohtlik on brutselloos
rasedatele naistele, kutsudes sageli esile abordi.
Haiguse sümptomid võivad olla igal inimesel erinevad,
kuid enamasti kaasnevad sellega palavik, higistamine, lihas- ja liigesvalud,
samuti alaseljavalud ja iiveldus. Sellesse haigestutakse nakatunud liha süües,
pastöriseerimata piima juues või kokkupuutest brutsellosibaktereid kandvate
loomadega.
Michigani osariigi ülikooli antropoloogi ja ajakirjas
American Journal of Physical Anthropology avaldatud uuringu autori Todd Fentoni
sõnul kinnitasid DNA-testid haiguse olemasolu ligi tuhande aasta vanustes
inimluudes.
Fentoni rühm osales muistse Albaania linna Butrinti
asukohas väljakaevamistel bioarheoloogidena. Kunagine Rooma impeeriumi asumaa
Butrint oli oma eksistentsi viimastel sajanditel Bütsantsi impeeriumi kaugeim
eelpost, mis jäeti maha keskajal üleujutuste tõttu.
Fentoni rühm lõi väljakaevamistel leitud inimsäilmete
bioloogilised profiilid, määrates muuhulgas kindlaks kadunute soo, vanuse ning
luude tervise. Nad leidsid kahe Bütsantsi ajastust pärineva luukere
selgroolülidelt haiguskoldeid, mis pani nad arvama, et 10.-13. sajandil elanud
teismelised poisid olid põdenud tuberkuloosi.
Ülikooli kohtumeditsiinilaboris luudest saadud DNAle
tehtud analüüs aga näitas, et poisid ei olnud tuberkuloosi põdenud. Luude
korduvanalüüs viis teadlased järeldusele, et haiguseks võis olla hoopis
brutselloos.
Mõlemasse haigusesse nakatumine hävitab luid sarnaselt,
kuid siiski pole ükski varasem uuring kinnitanud brutselloosi avastamist
arheoloogilistel väljakaevamistel leitud luudest. Erinevate meetodite
kasutamine võimaldas uuringu autoritel lõpuks saada kinnitust
brutseloosibakteritest haigestunud selgroolülides, mis on ligi tuhande aasta eest
esinenud brutselloosijuhtumi tõestus.