13.03.2009 09:03
Kloonlehma projekt sai rahasüsti
Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli teadlaste
plaan kloonida Eestis ravimvalku lüpsvaid lehmi sai EASilt toetuseks üle 15
miljoni krooni. Kloonvasikate ilmaletulekuni läheb siiski veel aega.
Kava kloonida lehmad, mille piimast saaks
eraldada diabeetikutele hädavajalikku insuliini ning üht viljatusravis
kasutavat hormooni sai alguse kahe ja poole aasta eest. Seni on töö käinud
sobivate rakuliinide väljatöötamise kallal.
„Projekt on üsna ambitsioonikas ja rahataotlus
võttis päris kaua aega,“ ütles Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja
loomakasvatuse instituudi professor Ülle Jaakma, kes veab projekti koos Tartu
Ülikooli füsioloogilise genoomika professori Sulev Kõksiga.
Kokku läheb projekt maksma 25,9 miljonit
krooni, millest EASi toetus moodustab 15,4 miljonit krooni.
Jaakma sõnul on projekti esimene eesmärk
töötada välja nii täpne kloneerimistehnoloogia, et protsess oleks igas etapis
kontrollitav. Seejärel on kavas kloonida
kaks lehma, ühe piimast saaks eraldada insuliini, teisel viljatusravis
kasutatavat hormooni.
Hetkest, kui teadlased on valmis saanud
kloonitud rakuliinidega embrüod, kulub üheksa kuud, et tulevane kloonlehm
vasikana ilmale tuleks. Sealt edasi kulub veel aasta ja kaks kuud, et vasikast
omakorda sirguks lehm, kes jääks tiineks ning tooks üheksa kuud hiljem ilmale
vasika ning hakkaks piima lüpsma.
Alles siis on võimalik piima analüüsides
leida, kas loodetud ravimvalku tõepoolest piimas leidub.
Seega on kulub embrüo valmimisest kuni selle
hetkeni, mil võib öelda, kas kloonlehma projekt on õnnestunud vähemalt 32 kuud.
Kuid enne veiseembrüoteni jõudmist tuleb
Jaakma sõnul rakuliine katsetada hiirte peal, nii on võimalik saada kiiremini
teada, kas genoomi lisatud geenid tõepoolest hakkavad soovitud moel tööle ning
kas hiire piimas on soovitav ravimvalk olemas. Tulemused peaks käes olema 2014.
aastaks.