Koduseast on kasu HIVi uuringutel

Hiir valetab ja ahv liialdab, võtab HIV vaktsiini väljatöötamisega tegelevas biotehnoloogiafirmas FIT Biotech teadurina töötav Maarja Adojaan kokku vaktsiiniuuringute põhiprobleemi.

Puudu oli katseloom, kelle peal vaktsiinikandidaatide tõhusust saaks adekvaatselt katsetada.

Ahvide hulgas on levinud inimese HIVile sarnane immuunpuudulikkust tekitav viirus SIV, kuid Aafrikast pärit ahvid ei jää selle viiruse tõttu haigeks.

Nii on üks võimalus kasutada Aasiast pärit reesusmakaake, kellel SIV tekitab inimeste aidsiga sarnast haigust.

„Kuid SIV ja HIV on siiski üksteisest väga erinevaid ja nendel katsetel saadud olukord ei kajasta tegelikkust adekvaatselt,“ ütles Adojaan. „Õigupoolest annavad neil tehtud katsed uutele vaktsiinikandidaatide edukusele liiga kõrged lootused.“

Veelgi hullem on meditsiiniteaduse peamine katseloom hiir. Hiire immuunsüsteem ja inimese immuunsüsteem oluliselt erinevad, inimese organismis on rakulist immuunvastust võimaldavate molekulide mitmekesisus oluliselt suurem kui tavaliselt kasutatavatel hiireliinidel.

Seega ilmnes uudse vaktsiini tõeline mõju alles siis, kui seda asuti inimesel katsetama.

Nii leidis Adojaan äsja Tartu Ülikoolis doktoritööna kaitstud uurimuses, et üks võimalik lahendus on teha katsetusi tavalistel kodusigadel. Inimese ja sea immuunsüsteem on piisavalt sarnased, lisaks on inimese ja sea kaal võrreldav, see võimaldab vaktsiinidoosi märksa täpsemalt kontrollida.

Samuti on võimalik sigadel uurida erinevaid vaktsiini organismi viimise meetodeid ja ennustada, milline võiks olla nende tulemuslikkus inimesel.

Pärast tema uuringut on FIT Biotech uuringutes kasutusele võtnud peamiselt sead. „Sigade kasutamine on maailmas HIV-vaktsiini uuringutes uudne. Kuid endiselt käivad vaktsiinikatsed meil samaaegselt ka ahvidel, Prantsusmaal makaakidel,“ ütles Adojaan.