25.04.2011 12:55
Kõhuelustik jagab inimesed kolmeks
Sarnaselt veregruppidele saab inimesi rühmitada
soolestikus elavate bakteripopulatsioonide põhjal.
Teadmine soolebakterite olulise rolli kohta imetajate
elus on üsna uus. Meie sees ja peal tegutseb võimas vägi, mis ületab
keharakkude arvu enam kui kümme korda. Närilistel tehtud katsete abil on
näidatud, et mikrofloora mõjutab nii kehakaalu kui ka immuunsust.
Seetõttu uurivad mikrobioloogid inimese keha
bakterikooslusi väga usinalt. USAs tegutseb suur uurijate rühm, kes loodab
kindlaks teha kõik terve inimese kehas elutsevad bakterid, olgu nende koduks
siis hingamisteed, nahk, soolestik või kuse-suguteed. Euroopa teadlasi ühendav
konsortsium keskendub soolestikus elutsevatele mikroobidele. Nende töö esimesed
tulemused ilmusid ajakirjas Nature ning selle põhjal võib inimesed
soolebakterite järgi jagada kolme rühma.
Teadlased uurisid mikroobe paarikümne eurooplase
roojaproovides ja võrdlesid neid sama hulga USAst ja Jaapanist pärinevate
inimeste proovidega. Sarnasusi otsides leidsid bioloogid, et proovide hulgast
eristuvad kolm sarnase bakterielustikuga rühma. Samalaadsed tulemused saadi ka
hiljem suurema valimi puhul.
Soolestiku mikrofloora kolme põhitüübi eristumine oli ka
uurijatele suureks üllatuseks. Prantsusmaal töötava Dusko Ehrlichi sõnul ei ole
tüübid seotud inimeste vanuse, soo, rahvuse ega toitumisharjumustega.
Samuti ei oska mikrobioloogid praegu selgitada, kuidas
täpselt sellised kõhus toimetavad kooslused välja kujunevad ning kaua need
püsivad. Bakterite liigiline mitmekesisus võib olla seotud erinevate veregruppidega.
Teise võimalusena on mikroobiuurijad välja pakkunud, et bakterikooslused
sõltuvad inimese ainevahetusest. Samuti ei saa välistada, et kõige olulisemat
rolli võivad mängida need bakterid, kellega vastsündinu kõigepealt kokku
puutub.
Teadlased andsid kolmele bakterikoosluse tüübile nimed
domineerivate perekondade järgi - Bacteroides, Prevotella ja Ruminococcus.
Uurimisrühma liikmete arvates mõjutavad soolebakterid seda, miks mõned inimesed
dieetidest hoolimata kaalus juurde võtavad, samuti võib teatava
mikroobikooslusega inimestel sagedamini olla iseloomulikku kõhuvalu.
Bacteroides lammutab süsivesikuid ning selle
mikroflooratüübiga inimesed võivad olla keskmisest veidi tüsedamad.Ruminococcus aitab rakkudel suhkruid omastada ning võib seetõttu põhjustada
kaalutõusu. Prevotella-bakterid kulutavad mõnikord soole limaskesti ning
seedekulglas tekib valu.
Uurijad hoiatavad siiski, et igal inimesel on sooltes
sadu ja isegi tuhandeid eri liiki baktereid, kellest kõikidest teatakse liiga
vähe ning seetõttu ei maksa nende tulemustest teha ennatlikke järeldusi. Oletusi,
et eri bakteritüüpidega inimestel võivad esineda iseloomulikud haigused, alles
testitakse.