16.11.2009 12:30
Kõnevõime võib sõltuda vaid ühest geenist
Inimesed oskavad rääkida, meie lähimad sugulased šimpansid aga mitte. Uue uurimuse kohaselt võib võime kõneleda tuleneda vaid üheainsa geeni muutumisest.
Kõnevõime arengu seost geneetikaga suudeti hiljuti esmakordselt otseselt näidata ajakirjas Nature avaldatud artiklis. Neurogeneetik Daniel Geschwindja tema kolleegid näitasid, et kaks väikest erinevust inimese ja šimpansi valgu FOXP2 versioonides põhjustavad olulisi erinevusi kümnetes erinevates närvirakkudes avalduvates geenides, kirjutas Technology Review.
FOXP2 on valk, mis töötab transkriptsioonifaktorina: tema rolliks on teisi geene sisse või välja lülitada. Geschwind ja teised teadlased on FOXP2 rolli kõne arengus uurinud alates geeni avastamisest 2001. aastal.
Geschwind ja tema kolleegid eemaldasid laboris kasvatatud inimese neuronitest FOXP2 geeni. Seejärel sisestati rakkudesse kas inimese või šimpansi FOXP2 ning uuriti muude geenide ekspressiooni ja valkude tootmist.
Teadlased leidsid kümneid geene, mille avaldumise tase sõltus sellest, kas rakkudes oli inimese või šimpansi FOXP2. Neid tulemusi kontrolliti ka looduslikes tingimustes kasvanud rakkude peal, uurides loomuliku surma surnud inimeste ja šimpanside ajukude.
Uus uurimus näitab, kuidas kaks mutatsiooni inimeste FOXP2 geenis ei muuda ainult geeni pealt toodetava valgu välimust, vaid ka funktsiooni, mille tulemusena lülitatakse inimeste ja šimpanside ajudes sisse või välja erinevad geenid. „Meie avastused võivad aidata mõista, miks inimestel on kassasündinud võime kõneleda, kui šimpansid seda ei suuda,“ ütles Geschwind pressiteates.