30.04.2010 14:00

Konna ja inimese genoomid on üllatavalt sarnased

Siim Sepp
Skype:
siim.sepp@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (4)

Kannuskonna geenide järjestus on imetajatele üllatavalt sarnane.

Teadusasutuste vahelise rahvusvahelise koostöö tulemusena on väike kannuskonn (Xenopus tropicalis) jõudnud sekveneeritud genoomiga mudelloomade nimekirja, kuhu varem kuulusid hiir, sebraamadiin, ümaruss ja äädikakärbes. Kõige üllatavamaks avastuseks on teadlaste sõnul see, et konna genoom on nii sarnane inimesele ja hiirele. Uurimustöö tulemused avaldati ajakirjas Science.

Genoomis esinevad pikad järjestused, kus geenide järjestus on pärast kahepaiksete, lindude ja imetajate lahknemist ühisest esivanemast umbes 360 miljonit aastat tagasi väga vähe muutunud, ütles uurimuse üks autoritest, USA bioinformaatik Uffe Hellsten võrguajakirjale Nature. Samas lisas ta, et see sarnasus ei kehti kõigi selgroogsete puhul – näiteks sebraamadiini genoomis on geenide järjestus hoopis teistsugune.

Genoomide sarnasus aitab paremini mõista selgroogsete evolutsiooni. „Erinevate loomade genoomide võrdlemine laseb aimata, milline oli nende ühise esivanema genoom,“ ütles California ülikooli bioloog Richard Harland, kes samuti uurimuses osales. Lisaks näitab avastus Harlandi sõnul seda, et genoomide muutumise kiirus on tegelikult väiksem, kui varem arvati.

Genoomijärjestuste sarnasus võimaldab konna kasutada mudelina inimeste haiguste uurimisel. Väike kannuskonn on viimase kümne aasta jooksul kujunenud oluliseks mudelorganismiks, kuid siiski pole ta teaduses kõige rohkem kasutatud konnaliik. Tema lähedane sugulane, suur kannuskonn (Xenopus laevis), on alates 1940. aastatest olnud populaarseks uurimisobjektiks arengubioloogidele ja rakubioloogidele. Mõlemat liiki on lihtne kasvatada, suured munad ja läbipaistvad kullesed võimaldavad uurida loomade arengut ja embrüoloogiat.

X. tropicalis on aga oluliselt väiksem ja saab täiskasvanuks nelja kuuga, mitte kahe aastaga nagu tema suuremakasvuline sugulane. Seetõttu on väike kannuskonn mugavamaks valikuks fenotüüpide ja geenimutatsioonide vaheliste seoste uurimiseks. Lisaks on väikese kannuskonna genoom diploidne – iga geen esineb kahe koopiana, samas kui suurel kannuskonnal on iga geeni koguni neli koopiat. Seetõttu on väikese kannuskonna genoomi lihtsam sekveneerida ja teiste liikidega võrrelda.

Kannuskonna genoomi sekveneerimise projekt algas aastal 2002, enne kui uue põlvkonna sekveneerimismeetodid kättesaadavaks said. Kuigi X. Tropicalis’e genoomi esimene mustand valmis juba aastal 2005, jõuti alles praegu esimese avaldatud konna genoomi analüüsini. Teadlased valisid sekveneerimiseks väikse kannuskonna just seetõttu, et tema genoom on väiksem ja lihtsam. Nüüd on alustatud aga juba ka suure kannuskonna genoomi sekveneerimisega.

 

Bristol Robotics Laboratory 08.02.2012 10:00

Masinate tulevik: ökorobotid

Tulevikus võivad robotid kasutada energiaallikana väljaheiteid ja biojäätmeid.

Sille Annuk Postimees/Scanpix 07.02.2012 11:47

Kuidas genoomi-raamatut lugedes paremini depressiooni ravida?

Geenitest oleks lahendus nende jaoks, kellele sobiva depressiooniravimi leidmine ei taha õnnestuda.

03.02.2012 15:15

Uus seeneliik hävitab plastjäätmeid

Amazonase vihmametsadest leitud seen elab ära plastjäätmetest toitudes.

27.01.2012 12:49

Keemikud said valmis kunstliku rakumembraani

Sünteetiline rakuümbris tekib metalliioonide abil.

26.01.2012 12:40

Londoni olümpia dopingulabor tuleb kõigi aegade võimsaim

Olümpiamängude ajaloo kõige kõrgtehnoloogilisem dopingukontrolli labor välistab eksimisvõimalused.

23.01.2012 11:46

Pikaealisus on siiski mingil määral geenides

Eluea ennustatavust lubanud, kuid uurimistulemuste moonutamiselt tabatud teadlased on oma värskes uuringus tagasihoidlikumad.

19.01.2012 10:28

Miks mõned koerad sõna ei kuula? (2)

Kuuletumine sõltub paljuski geenidest, näitas värske uuring.

10.01.2012 10:20

Enne DNAd ja RNAd oli TNA?

Elu Maal võis alguse saada geneetilisest segapudrust.

05.01.2012 10:31

Siidiussid hakkavad ämblikuniiti tootma

Ameerika teadlaste loodud geeneetiliselt muundatud siidiussid toodavad tavalisest palju tugevamat siidikiudu.

27.12.2011 08:43

Kuidas bakterid hambapastaga võitlevad?

Ameerika teadlased avastasid, kuidas suudavad bakterid end kaitsta hambapastas leiduva fluoriidi mõjude eest.

30.11.2011 07:55

Kuidas mõõta rakkude mehaanilisi omadusi?

Teadlased teevad edusamme elusate rakkude mehaanilisi omadusi mõõtva süsteemi arendamisel.

09.11.2011 09:31

Vereliistakute uus roll: mikroobide ründamine

Vereliistakud osalevad ka immuunreaktsioonides, näitas Müncheni ülikooli uurimus.

01.11.2011 08:58

Marika Mikelsaar: Kuidas tõestada probiootikumide toimet? (1)

Kas probiootikumides elavad kasulikud bakterid on meile üldse kasulikud? Eelmisel nädalal ilmunud Washingtoni ülikooli teadlaste uurimus tõstab selle küsimuse taas teravalt päevakorda.

31.10.2011 13:55

Unenägude lugemine pole kaugel (2)

Ärkvelolijate kogemusi suudavad neuroteadlased juba nähtavaks muuta. Nüüd on järg unenägude käes.

26.10.2011 12:16

Euroopa teadlased uurivad loote tüvirakke edasi

Tüvirakkude patendikeeld ei katkesta uuringuid ning võib teadustööd isegi soodustada.

19.10.2011 15:25

Maimets: Euroopa kohus läks väga libedale teele

Euroopa kohus on oma eilse otsusega keelata kõik looteliste tüvirakkudega seotud meetoditele antud patendid läinud väga libedale teele, leiab Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets.

Q. Dombrowski/flickr 06.02.2012 15:47

Ravim matkib punase veini kasulikku toimet

Hiigelkoguste veini sissekallamise asemel saab tervisele kasuliku toime kätte nüüd tabletist.

27.01.2012 12:49

Milleks on hea valguvaba dieet?

Tavaliselt soovitavad kirurgid enne operatsiooni paastuda. Lõikusele eelnenud paast võib kaitsta elundeid ka operatsioonijärgsete tüsistuste eest, näitas värske uuring.

26.01.2012 16:59

Juhtmevaba seade juhib aju

Ameerika idufirma loodud seade võimaldab juhtmevabalt manipuleerida laboriloomade ajurakkudega.

26.01.2012 11:26

Suurbritannia valmistub munarakkude geeniteraapia seadustamiseks (2)

Rakkudega manipuleerimine aitab vältida pärilikke haigusi.

19.01.2012 11:15

Nutitablett jälgib patsienti seestpoolt

Sügisel Suurbritannias müügile jõudvad nutitabletid on varustatud anduritega, mis edastavad allaneelamisel sellekohast infot.

16.01.2012 14:03

Teadlased lõid maailma väikseima kõrva (1)

Kõige tundlikum seniloodud kuulmisseade on kõigest 60-nanomeetrise läbimõõduga kullatera.

06.01.2012 11:47

Keskaegsed luud paljastasid muistse haigusloo

Ameerika teadlased näitasid, kuidas kaasaegne teadus aitab lahendada minevikumõistatusi - ligi tuhat aastat vanadel inimsäilmetel diagnoositi brutselloos.

28.12.2011 00:33

Lõhnaõli meeldimine sõltub geenidest?

Ühele inimesele meeldiv lõhnaõli võib teisele vastumeelne olla. Põhjus peitub inimese geenides, näitas värske uuring.

15.12.2011 10:04

Video: Rakuralli (1)

Esimest korda rakubioloogia ajaloos võisteldi maailma kiireima raku tiitlile.

29.11.2011 09:38

Tillukesed magnetid viivad haiguse verest

Teadlased lõid magnetilised nanoosakesed, mis eemaldavad verest kahjulikke molekule.

03.11.2011 10:50

Teadlased kasvatavad riisis inimese verevalku

Geneetiliselt muundatud riisis kasvatatud verevalk aitab leevendada doonorvere puudust.

31.10.2011 17:00

Jogurtibakter ei ela kõhus

Probiootikumide mõju seedesüsteemile on üle hinnatud.

27.10.2011 15:44

Raske lapsepõlv muudab geenide avaldumise mustrit

Vaeslapse ja peretütre geeniaktiivsus on erinev.

19.10.2011 16:06

Euroopa kohus: loote tüvirakkude kasutamine on ebamoraalne

Inimese lootest pärinevatele tüvirakkudele ei saa patenti võtta, otsustas Euroopa kohus. Kohtu otsusel võib olla tõsine mõju embrüonaalsete tüvirakkudega seotud uuringutele Euroopas.