27.12.2011 08:43
Kuidas bakterid hambapastaga võitlevad?
Ameerika teadlased avastasid, kuidas
suudavad bakterid end kaitsta hambapastas leiduva fluoriidi mõjude eest.
Yale'i ülikooli teadlased kirjutasid ajakirja
Science võrguväljaandes avaldatud uuringus, et ümbritsevasse keskkonda tekkinud
fluoriidi tuvastavad bakterite informatsiooni-RNAs (mRNA) asuvad ribolülitid,
mis aktiveerivad bakterite kaitsemehhanismid, sealhulgas need, mis aitavad
kaasa kaariese tekkele. Ribolüliti on mRNA molekuli osa, mis kontrollib geenide
avaldumist.
"Need ribolülitid on spetsiaalsed
fluoriidi tuvastavad andurid," selgitas uuringu autor Ronald Breaker.
Alates 1950ndate algusest hambapastale
lisatavad fluoriidid (fluorist ja mingist muust elemendist koosnevad ühendid)
aitavad ennetada kaariest. Fluoriidi mõju seisneb selles, et see muudab
hambavaaba suus leiduvate bakterite tekitatud happerünnaku suhtes
vastupidavamaks.
Aastakümneid on siiski olnud teada, et
fluoriidi kõrge kontsentratsioon on bakteritele mürgine ning seetõttu on osa
teadlasi seisukohal, et ka see aitab vältida hambaaukude teket. Ribolülitid aga
vähendavad fluoriidi mõju bakteritele.
"Kui rakus koguneb fluoriidi
toksilise tasemeni, hakkab fluoriidi ribolüliti fluoriidi rakust eemaldama ning
lülitab sisse selle kahjulikku mõju leevendavad geenid," märkis Breaker.
Erinevate liikide fluoriidi ribolülitite
väljaselgitamine näitas, et selline RNA on iidse päritoluga. See näitab, et
paljud organismid on pidanud oma eksistentsi jooksul toime tulema toksiliste fluoriiditasemetega. Fluor on elementide levikult Maal 17. ja maakoores 13. kohal ning looduses esineb ta fluoriidina .
"Rakud on pidanud võitlema
fluoriidi mürgisusega miljardeid aastaid ning seetõttu on neil sellega
sõdimiseks välja arenenud täpsed andurid ja kaitsemehhanismid," selgitas
Breaker.
Teades neid andureid ja kaitsemehhanisme,
saab Breakeri sõnul nendega manipuleerida ning muuta fluoriidi bakterite jaoks
veelgi toksilisemaks. Kuna fluoriidi ribolüliteid ja bakterite valke inimesel
ei esine, saab need kaitsesüsteemid muuta ravimite sihtmärgiks.
Näiteks avastas Yale'i teadlasterühm bakterite
rakumembraanis kanalid, mille kaudu viiakse rakkudest välja fluoriidi. Nende
kanalite blokeerimine mõne teise molekuliga põhjustaks fluoriidi kogunemist
bakterites, muutes kaariesega võitlemise tõhusamaks.
Uuring selgitas küll välja bakterite
toimetuleku fluoriidi mürgisusega, kuid selgusetuks jääb, kuidas võitleb kõrge
fluoriiditasemega inimese organism.