01.06.2010 12:08
Läbimurre tüvirakkude kasvatamisel
Esmakordselt suudeti inimese
embrüonaalseid tüvirakke kasvatada kontrollitud keemilistes tingimustes ilma
loomset päritolu aineid kasutamata, mis on tüvirakkude kliiniliseks
kasutuselevõtuks üks hädavajalikke eeldusi.
Ajakirjas Nature Biotechnology
tutvustatud meetod töötati välja Rootsis Karolinska instituudis. Embrüonaalseid tüvirakke on
võimalik suunata arenema erinevateks rakutüüpideks ning seega saaks neid
kasutada ravimeetodina haigete rakkude ja kudede asendamiseks. Paraku on aga
tüvirakke raske rakukultuuris kasvatada ilma neid samaaegselt reostamata.
Praegu kasvatatakse tüvirakke loomset päritolu valkude abiga, mis muudab nende
rakkude kasutamise inimeste raviks võimatuks, kirjutas Physorg.
Teiseks
võimaluseks on tüvirakkude kasvatamine muude inimesest pärit rakkude peal, kuid
need rakud vabastavad kontrollimatult tuhandeid erinevaid valke, mistõttu nii
kasvatatud tüvirakkude peal tehtud uurimistulemused ei pruugi olla
usaldusväärsed.
Nüüd on
aga teadlastel õnnestunud toota inimese tüvirakke ilma teisi rakke või loomset
päritolu aineid kasutamata. Selle asemel kasvatati rakke üheainsa inimesest
pärineva valgu, laminiin-511 peal.
"Nüüd
saame esmakordselt toota suurtes kogustes inimese embrüonaalseid tüvirakke
keskkonnas, mis on täielikult keemiliselt kindlaks määratud,“ ütles uurimust
juhtinud Karl Tryggvason. „See võimaldab hakata välja töötama erinevaid
rakutüüpe, mida saaks katsetada haiguste raviks.“
Koos
Harvardi tüvirakuinstituudi teadlastega näidati, et samamoodi on võimalik
kultuuris kasvatada ka ümberprogrammeeritud tüvirakke, mis on koerakkudest
tagasi tüvirakkudeks muudetud rakud.
Laminiin-511
kuulub inimeste sidekoe koosseisu ning toimib kehas maatriksina, millele rakud
saavad kinnituda. Vastmoodustunud embrüos on seda valku vaja tüvirakkude
hoidmiseks tüvirakustaadiumis. Kui embrüos hakkavad arenema erinevad koetüübid,
on vaja ka muid laminiini tüüpe.
Siiani polnud erinevad laminiinitüübid teadlastele
kättesaadavad, kuna neid on peaaegu võimatu kudedest eraldada ja väga raske
toota. Viimase paarikümne aasta jooksul on Karl Tryggvasoni uurimusrühm
klooninud enamiku inimese laminiinide geenidest, uurinud nende bioloogilisi
rolle ning suutnud isegi geenitehnoloogia abil mitmeid laminiinitüüpe toota.
Kõige hiljutisemas katses õnnestuski toota valku laminiin-511.