16.04.2010 11:59

Lapsel kaks ema ja üks isa: meetod pärilike haiguste ennetamiseks

Siim Sepp
Skype:
siim.sepp@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (1)

Briti teadlased töötasid välja vastuolulise meetodi, mille abil saab ennetada mõnede ravimatute pärilike haiguste teket. Selleks tuleb viljastatud munaraku DNA üle kanda teise munarakku.

Uurimuse juht Doug Turnbull Newcastle’i ülikoolist teatas kolmapäeval, et loodab esimeste mitokondriaalsetest haigustest päästetud laste sündi näha juba kolme aasta jooksul, kirjutas Reuters.

Meetodi kasutuselevõtmine nõuab aga muutusi Suurbritannia seadustes. Hetkel on keelatud kasutada laste saamiseks embrüoid, millega läbi viidud manipulatsioonid tekitavad lapsele kolm bioloogilist vanemat.

Paljud inimesed kannavad oma rakkudes nii normaalseid kui ka vigaseid mitokondreid. Haiguste tekkimiseks peavad vigased olema enam kui pooled mitokondrid. Peaaegu võimatu on ennustada, kui palju vigaseid ja kui palju terveid mitokondreid munarakku satub. Viljastatud munaraku tuuma ülekandmist teise munarakku rakendataks naiste puhul, kellel oht saada raskelt haiget last on väga suur.

Umbes iga 6500. laps sünnib raske haigusega, mida põhjustab valesti töötav mitokondriaalne DNA. See põhjustab erinevaid sümptomeid, muu hulgas eluohtlikke südameprobleeme, maksapuudulikkust, ajutöö häireid, pimedust ja lihasnõrkust. Newcastle’i töörühm suudab edukalt asendada mitokondrid, rakusisesed energiat tootvad organellid, seega ei päri laps ema vigaseid mitokondreid. Mitokondrite DNA antakse edasi vaid emaliini pidi.

"Põhimõtteliselt on meetod sarnane sülearvuti aku asendamisega. Energiavarustus töötab nüüd korralikult, kuid kõvakettal olevat informatsiooni pole muudetud,“ ütles Turnbull. „Sellise meetodi abil sündinud lapsel oleksid teiselt naiselt pärit korralikult töötavad mitokondrid, kuid kogu muu geneetilise informatsiooni saaks ta oma emalt ja isalt.“

Teadlased kasutasid eesmärgi saavutamiseks sarnast meetodit, mille abil 1996. aastal klooniti esimene lammas Dolly. Päev pärast munaraku viljastamist katseklaasis eemaldati embrüost DNA ja siirdati see doonormunarakku, mille enda tuum koos selles sisalduva DNA-ga oli eemaldatud. Doonormunarakkudeks kasutati viljatuskliinikust saadud rakke, milles olevad vead neid kunstliku viljastamise protsessis kasutada ei võimaldanud – näiteks munarakke, mis olid viljastatud mitme spermi poolt.

Tulemuseks saadi embrüo, mille tuuma DNA pärineb tema vanematelt, kuid mitokondriaalne DNA pärineb niinimetatud teiselt emalt, kes annetas tervete mitokondritega munaraku. Inimeste mitokondri DNA-s on 37 geeni – ülejäänud enam kui 20 000 geeni asuvad tuumas.

Eelmisel aastal rakendasid ameerika teadlased sarnast meetodit ahviembrüote peal. Neli embrüot arenes lõpuni välja ning sündinud ahvipojad on siiani terved ja normaalse arenguga.

Kriitikute jaoks, näiteks kampaaniarühma Comment on Reproductive Ethics esindaja Josephine Quintavalle’i jaoks on tegemist „liiga suure sekkumisega inimelu ülesehitamisse“. Quintavalle lisas: „Pole oluline, kui väike on doonornaise munarakust pärit geenide hulk, fakt on, et nii sünnivad kolme vanemaga lapsed.“

Munarakkude doonorite arsti, Newcastle’i viljakuskliiniku teadlase Alison Murdochi sõnul ei võta selline kriitika arvesse asjaolu, et kõik beebil avalduvad tunnused pärineksid ikkagi tema kahelt pärisvanemalt.

Newcastle’i teadlased teatasid esmakordselt kaks aastat tagasi, et neil on õnnestunud luua mõned vahetatud DNA-ga embrüod, kuid alles nüüd suudeti meetodi abil valmistada ka täiesti elujõulisi embrüoid, millest saaks kasvatada terveid beebisid.

Ajakirjas Nature kirjutatud artiklis teatas uurimisrühm, et laboris loodi 80 embrüot, mida kasvatati kuus kuni kaheksa päeva blastotsüsti staadiumi saavutamiseni. 80 embrüost arenes nii kaugele 18, mis on kaks korda vähem kui normaalsete, manipuleerimata embrüote puhul. Selleks hetkeks koosneb embrüo umbes sajast rakust. Seejärel embrüod hävitati, nagu nõuavad praegu kehtivad seadused.

Meetodi edukusele lisaks peavad teadlased näitama, et erinevate embrüote tuuma ja tsütoplasma kokkusegamine ei mõjuta normaalset arengut. Isegi edukad katsed ahvide peal ei tõesta lõplikult, et samamoodi läheks ka inimeste puhul. Teadlaste sõnul tuleb aga kunstliku viljastamise meetodite puhul enamasti siiski mingil määral jääda lootma heale õnnele.

 

Bristol Robotics Laboratory 08.02.2012 10:00

Masinate tulevik: ökorobotid

Tulevikus võivad robotid kasutada energiaallikana väljaheiteid ja biojäätmeid.

Sille Annuk Postimees/Scanpix 07.02.2012 11:47

Kuidas genoomi-raamatut lugedes paremini depressiooni ravida?

Geenitest oleks lahendus nende jaoks, kellele sobiva depressiooniravimi leidmine ei taha õnnestuda.

03.02.2012 15:15

Uus seeneliik hävitab plastjäätmeid

Amazonase vihmametsadest leitud seen elab ära plastjäätmetest toitudes.

27.01.2012 12:49

Keemikud said valmis kunstliku rakumembraani

Sünteetiline rakuümbris tekib metalliioonide abil.

26.01.2012 12:40

Londoni olümpia dopingulabor tuleb kõigi aegade võimsaim

Olümpiamängude ajaloo kõige kõrgtehnoloogilisem dopingukontrolli labor välistab eksimisvõimalused.

23.01.2012 11:46

Pikaealisus on siiski mingil määral geenides

Eluea ennustatavust lubanud, kuid uurimistulemuste moonutamiselt tabatud teadlased on oma värskes uuringus tagasihoidlikumad.

19.01.2012 10:28

Miks mõned koerad sõna ei kuula? (2)

Kuuletumine sõltub paljuski geenidest, näitas värske uuring.

10.01.2012 10:20

Enne DNAd ja RNAd oli TNA?

Elu Maal võis alguse saada geneetilisest segapudrust.

05.01.2012 10:31

Siidiussid hakkavad ämblikuniiti tootma

Ameerika teadlaste loodud geeneetiliselt muundatud siidiussid toodavad tavalisest palju tugevamat siidikiudu.

27.12.2011 08:43

Kuidas bakterid hambapastaga võitlevad?

Ameerika teadlased avastasid, kuidas suudavad bakterid end kaitsta hambapastas leiduva fluoriidi mõjude eest.

30.11.2011 07:55

Kuidas mõõta rakkude mehaanilisi omadusi?

Teadlased teevad edusamme elusate rakkude mehaanilisi omadusi mõõtva süsteemi arendamisel.

09.11.2011 09:31

Vereliistakute uus roll: mikroobide ründamine

Vereliistakud osalevad ka immuunreaktsioonides, näitas Müncheni ülikooli uurimus.

01.11.2011 08:58

Marika Mikelsaar: Kuidas tõestada probiootikumide toimet? (1)

Kas probiootikumides elavad kasulikud bakterid on meile üldse kasulikud? Eelmisel nädalal ilmunud Washingtoni ülikooli teadlaste uurimus tõstab selle küsimuse taas teravalt päevakorda.

31.10.2011 13:55

Unenägude lugemine pole kaugel (2)

Ärkvelolijate kogemusi suudavad neuroteadlased juba nähtavaks muuta. Nüüd on järg unenägude käes.

26.10.2011 12:16

Euroopa teadlased uurivad loote tüvirakke edasi

Tüvirakkude patendikeeld ei katkesta uuringuid ning võib teadustööd isegi soodustada.

19.10.2011 15:25

Maimets: Euroopa kohus läks väga libedale teele

Euroopa kohus on oma eilse otsusega keelata kõik looteliste tüvirakkudega seotud meetoditele antud patendid läinud väga libedale teele, leiab Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets.

Q. Dombrowski/flickr 06.02.2012 15:47

Ravim matkib punase veini kasulikku toimet

Hiigelkoguste veini sissekallamise asemel saab tervisele kasuliku toime kätte nüüd tabletist.

27.01.2012 12:49

Milleks on hea valguvaba dieet?

Tavaliselt soovitavad kirurgid enne operatsiooni paastuda. Lõikusele eelnenud paast võib kaitsta elundeid ka operatsioonijärgsete tüsistuste eest, näitas värske uuring.

26.01.2012 16:59

Juhtmevaba seade juhib aju

Ameerika idufirma loodud seade võimaldab juhtmevabalt manipuleerida laboriloomade ajurakkudega.

26.01.2012 11:26

Suurbritannia valmistub munarakkude geeniteraapia seadustamiseks (2)

Rakkudega manipuleerimine aitab vältida pärilikke haigusi.

19.01.2012 11:15

Nutitablett jälgib patsienti seestpoolt

Sügisel Suurbritannias müügile jõudvad nutitabletid on varustatud anduritega, mis edastavad allaneelamisel sellekohast infot.

16.01.2012 14:03

Teadlased lõid maailma väikseima kõrva (1)

Kõige tundlikum seniloodud kuulmisseade on kõigest 60-nanomeetrise läbimõõduga kullatera.

06.01.2012 11:47

Keskaegsed luud paljastasid muistse haigusloo

Ameerika teadlased näitasid, kuidas kaasaegne teadus aitab lahendada minevikumõistatusi - ligi tuhat aastat vanadel inimsäilmetel diagnoositi brutselloos.

28.12.2011 00:33

Lõhnaõli meeldimine sõltub geenidest?

Ühele inimesele meeldiv lõhnaõli võib teisele vastumeelne olla. Põhjus peitub inimese geenides, näitas värske uuring.

15.12.2011 10:04

Video: Rakuralli (1)

Esimest korda rakubioloogia ajaloos võisteldi maailma kiireima raku tiitlile.

29.11.2011 09:38

Tillukesed magnetid viivad haiguse verest

Teadlased lõid magnetilised nanoosakesed, mis eemaldavad verest kahjulikke molekule.

03.11.2011 10:50

Teadlased kasvatavad riisis inimese verevalku

Geneetiliselt muundatud riisis kasvatatud verevalk aitab leevendada doonorvere puudust.

31.10.2011 17:00

Jogurtibakter ei ela kõhus

Probiootikumide mõju seedesüsteemile on üle hinnatud.

27.10.2011 15:44

Raske lapsepõlv muudab geenide avaldumise mustrit

Vaeslapse ja peretütre geeniaktiivsus on erinev.

19.10.2011 16:06

Euroopa kohus: loote tüvirakkude kasutamine on ebamoraalne

Inimese lootest pärinevatele tüvirakkudele ei saa patenti võtta, otsustas Euroopa kohus. Kohtu otsusel võib olla tõsine mõju embrüonaalsete tüvirakkudega seotud uuringutele Euroopas.