16.04.2010 11:59
Lapsel kaks ema ja üks isa: meetod pärilike haiguste ennetamiseks
Briti
teadlased töötasid välja vastuolulise meetodi, mille abil saab ennetada mõnede
ravimatute pärilike haiguste teket. Selleks tuleb viljastatud munaraku DNA üle
kanda teise munarakku.
Uurimuse
juht Doug Turnbull Newcastle’i ülikoolist teatas kolmapäeval, et loodab
esimeste mitokondriaalsetest haigustest päästetud laste sündi näha juba kolme
aasta jooksul, kirjutas Reuters.
Meetodi
kasutuselevõtmine nõuab aga muutusi Suurbritannia seadustes. Hetkel on keelatud
kasutada laste saamiseks embrüoid, millega läbi viidud manipulatsioonid
tekitavad lapsele kolm bioloogilist vanemat.
Paljud
inimesed kannavad oma rakkudes nii normaalseid kui ka vigaseid mitokondreid.
Haiguste tekkimiseks peavad vigased olema enam kui pooled mitokondrid. Peaaegu
võimatu on ennustada, kui palju vigaseid ja kui palju terveid mitokondreid
munarakku satub. Viljastatud munaraku tuuma ülekandmist teise munarakku
rakendataks naiste puhul, kellel oht saada raskelt haiget last on väga suur.
Umbes
iga 6500. laps sünnib raske haigusega, mida põhjustab valesti töötav
mitokondriaalne DNA. See põhjustab erinevaid sümptomeid, muu hulgas eluohtlikke
südameprobleeme, maksapuudulikkust, ajutöö häireid, pimedust ja lihasnõrkust. Newcastle’i
töörühm suudab edukalt asendada mitokondrid, rakusisesed energiat tootvad
organellid, seega ei päri laps ema vigaseid mitokondreid. Mitokondrite DNA
antakse edasi vaid emaliini pidi.
"Põhimõtteliselt
on meetod sarnane sülearvuti aku asendamisega. Energiavarustus töötab nüüd
korralikult, kuid kõvakettal olevat informatsiooni pole muudetud,“ ütles Turnbull.
„Sellise meetodi abil sündinud lapsel oleksid teiselt naiselt pärit korralikult
töötavad mitokondrid, kuid kogu muu geneetilise informatsiooni saaks ta oma
emalt ja isalt.“
Teadlased
kasutasid eesmärgi saavutamiseks sarnast meetodit, mille abil 1996. aastal
klooniti esimene lammas Dolly. Päev pärast munaraku viljastamist katseklaasis
eemaldati embrüost DNA ja siirdati see doonormunarakku, mille enda tuum koos
selles sisalduva DNA-ga oli eemaldatud. Doonormunarakkudeks kasutati
viljatuskliinikust saadud rakke, milles olevad vead neid kunstliku viljastamise
protsessis kasutada ei võimaldanud – näiteks munarakke, mis olid viljastatud
mitme spermi poolt.
Tulemuseks
saadi embrüo, mille tuuma DNA pärineb tema vanematelt, kuid mitokondriaalne DNA
pärineb niinimetatud teiselt emalt, kes annetas tervete mitokondritega
munaraku. Inimeste mitokondri DNA-s on 37 geeni – ülejäänud enam kui
20 000 geeni asuvad tuumas.
Eelmisel
aastal rakendasid ameerika teadlased sarnast meetodit ahviembrüote peal. Neli
embrüot arenes lõpuni välja ning sündinud ahvipojad on siiani terved ja
normaalse arenguga.
Kriitikute
jaoks, näiteks kampaaniarühma Comment on Reproductive Ethics esindaja Josephine
Quintavalle’i jaoks on tegemist „liiga suure sekkumisega inimelu
ülesehitamisse“. Quintavalle lisas: „Pole oluline, kui väike on doonornaise
munarakust pärit geenide hulk, fakt on, et nii sünnivad kolme vanemaga lapsed.“
Munarakkude
doonorite arsti, Newcastle’i viljakuskliiniku teadlase Alison Murdochi sõnul ei
võta selline kriitika arvesse asjaolu, et kõik beebil avalduvad tunnused
pärineksid ikkagi tema kahelt pärisvanemalt.
Newcastle’i
teadlased teatasid esmakordselt kaks aastat tagasi, et neil on õnnestunud luua
mõned vahetatud DNA-ga embrüod, kuid alles nüüd suudeti meetodi abil valmistada
ka täiesti elujõulisi embrüoid, millest saaks kasvatada terveid beebisid.
Ajakirjas
Nature kirjutatud artiklis teatas uurimisrühm, et laboris loodi 80 embrüot,
mida kasvatati kuus kuni kaheksa päeva blastotsüsti staadiumi saavutamiseni. 80
embrüost arenes nii kaugele 18, mis on kaks korda vähem kui normaalsete,
manipuleerimata embrüote puhul. Selleks hetkeks koosneb embrüo umbes sajast
rakust. Seejärel embrüod hävitati, nagu nõuavad praegu kehtivad seadused.
Meetodi edukusele lisaks peavad teadlased näitama, et
erinevate embrüote tuuma ja tsütoplasma kokkusegamine ei mõjuta normaalset
arengut. Isegi edukad katsed ahvide peal ei tõesta lõplikult, et samamoodi
läheks ka inimeste puhul. Teadlaste sõnul tuleb aga kunstliku viljastamise
meetodite puhul enamasti siiski mingil määral jääda lootma heale õnnele.