12.04.2010 15:27
Leiti aju stressivastust mõjutav geen
Lühiajaliselt
võib stressivastus olla kasulik, võimaldades organismil muutunud olukorrale
adekvaatselt reageerida, kuid krooniline stress võib põhjustada kahjustusi ja
haigusi nii ajus kui ka teistes kehaosades.
Nende
kahjustuste tekkepõhjuseid uurivad teadlased määrasid kindlaks valgu, mis
põhjustab muutusi stressi all kannatava organismi ajus. Katsed on näidanud, et
hiired, kellel valku nimega BDNF (brain-derived
neurotrophic factor) on ajus liiga vähe, sarnanevad pikka aega stressi all
kannatavatele hiirtele, kirjutas Science Daily.
Teadlased
määrasid kindlaks ka geeni, mille pealt seda valku toodetakse. Avastatud valk
parandab muude ülesannete hulgas hipokampuses asuvate ajurakkude kohanemisvõimet.
Hipokampus on ajuosa, mis mängib võtmerolli tujudes, tunnetuses ja mälutöös.
Kui tavalised hiired puutuvad kokku kroonilise stressiga, mida tekitatakse
hiirte hoidmisega kitsastes tingimustes, muutuvad nende hipokampuse ajurakkude
ehk neuronite jätked lühemaks, samuti väheneb hipokampuse ruumala.
Uues
uurimuses kasutati hiiri, kellel oli tavapärase kahe BDNF-valku tootva
geenikoopia asemel vaid üks koopia. Rockefelleri ülikooli ja Weill Cornelli
meditsiinikolledži teadlased leidsid, et nende hiirte aju sarnanes tavaliste
hiirte ajule pikaajalise stressi järel. Kuna uuritud hiirtel oli BDNF-valku
liiga vähe, järeldasid teadlased, et stressi korral tekivad muutused ajus on põhjustatud
just selle geeni väiksema ekspresseerituse tõttu.
"Avastus
näitab, et BDNF on üks valkusid, mis mõjutab aju kohanemisvõimet,“ ütles
Rockefelleri ülikooli teadlane Bruce McEwen.
Kui teadlased leiaksid võimaluse BDNF valgu
kontsentratsiooni manipuleerimiseks täiskasvanud hiirtes, võiks olla võimalik
välja selgitada, millal loomade arengus või mis olukordades täiskasvanueas on
selle valgu mõju kõige olulisem. "Tõenäoliselt on olemas optimaalne
valgukogus, mis aju kohanemisvõimelisena hoiab,“ ütles McEwen.