20.11.2008 14:46
Mammuti genoom taastatud
Ameerika ja vene
teadlastest koosnev uurimisrühm suutis taastada suure osa mammuti genoomist.
DNA eraldati
mammuti tuhandeid aastaid Siberi igikeltsas säilinud karvadest. Osa genoomist
on siiski veel kadunud, teadlased on suutnud kokku panna umbes 80 protsenti
elevandi karvase sugulase geenijärjestusest.
Teadlaste töö
võib pakkuda täiendavat infot mammuti väljasuremise põhjuste kohta ning anda
aimu, kuivõrd mõeldav on ammu väljasurnud loomade taas elluäratamine.
Teadlaste tööd
lihtsustas oluliselt asjaolu, et jäätunud mammutid on igikeltsas suhteliselt
hästi säilinud. Eriti hea meel on neil selle üle, et DNA õnnestus eraldada just
karvadest. Ka näiteks luudest saab DNAd eraldada, kuid seal on see tugevalt
segunenud bakterite ja seente geneetilise materjaliga.
Uurijad kasutasid
DNA allikana kahe mammuti karvu. Kui DNA käes, asuti uurima, kui suur osa
sellest kuulub mammutile. Selleks võrreldi seda Aafrika elevandi DNA-ga, kes on
mammuti lähedane sugulane.
Analüüs näitas,
et mammuti ja Aafrika elevandi DNA erineb vaid 0,6 protsendi ulatuses. Seda on
kaks korda vähem kui erinevus inimese ja šimpansi vahel. See on üllatav, sest
mammuti ja Aafrika elevandi evolutsioonilised harud lahknesid üksteisest varem
kui inimese ja inimahvide omad. Järeldus sellest on , et inimese ja inimahvide
evolutsioon toimub elevandi omast kiiremini. Miks see nii on, pole selge.
Mammuti DNA
järjestamine toob muidugi paljude entusiastide vana unistuse taas päevakorrale
– äkki ikkagi saaks mammuti taas ellu äratada. Teadlased on selle soovi
täidetavuse suhtes aga kahtlevalt meelestatud.
“Ülesanne on
umbes sama, nagu proovida ehitada autot vaid 80 protsendi vajalike juppidega,
teades, et osa neist on juba katki,” ütles Jeremy Austin Adelaide’i ülikoolist.
“Isegi kui meil
oleks käes täielik DNA, ei teaks me ikkagi, millised mutatsioonid on tõelised,
millised on sekveneerimisvead ning millised tulenevad lihtsalt DNA
kahjustustest. Terve genoomi skaalal on tegemist praktiliselt ületamatu
probleemiga. Ja lõpuks tekib probleem, kuidas ehitada kunstlikke kromosoome”.
“Meil pole isegi
sellest mingit aimu, kui palju kromosoome mammutil üldse oli,” lisas McMasteri
ülikooli geneetik Hendrik Poinar.