Mida hakkab geenivaramu peale 20 miljoni krooni eurorahaga?

Kindlasti ei saa selle raha eest uusi geeniproove koguda.

Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu direktor ja molekulaarbioloogia professor Andres Metspalu sõnul eraldas Euroopa Komisjon geenivaramule ligi 20,7 miljonit krooni selleks, et varamu end järgneva kolme aasta jooksul ka Euroopa teadlastele avaks.

Juba enne seda rahaeraldust on geenivaramu kaasatud ligi 30s rahvusvahelisesse teadusprojekti.

„Me ei saa seda raha kulutada andmekogumiseks, kuid saame osta instrumente ja tuua välismaalt inimesi Eestisse, et nad looks siin oma labori, mis paar aastat hiljem suudaks juba ise hakkama saada,“ märkis Metspalu.

Samuti on võimalik saata Eesti teadlasi välismaale täiendusele.

Euroopa regionaalse teadusraha jagamise taotlusvoorus sai heakskiidu vaid 17 projekti (4 protsenti esitatutest). Geenivaramu kõrval pälvis Balti riikidest seekord euroraha ka biokeemiainstituut Leedust.

Piir - 50 000 proovi

Hiljuti lisandus geenivaramusse 40 000. doonor. Kui veel mõni aasta tagasi oli geenivaramul eesmärgiks saada kokku 100 000 doonori andmed, siis nüüd on Metspalu sõnul reaalne, et masu tõttu olulised eelarvekärped üle elanud varamu suudab tuleva aasta lõpuks kokku saada 50 000 proovi.

„Seega võib rääkida juba Euroopas rahvusvahelisel tasemel olulisest biopangast, nende piiriks on vähemalt 50 000 doonorit,“ ütles Metspalu.

Kui 50 000 doonorit koos, siis on kavas sel kombel proovide kogumine lõpetada. Edaspidi tehtaks seda vaid projektipõhiselt.

Esimesed doonorid liitusid varamuga juba 2002. aastal, seega on kavas hakata doonorite kohta käivat terviseinfot värskendama. Samuti on analüüsima kogutud proove, et valdav osa doonoreid saaks geenikaardi.

Hetkel on oodatud varamuga liituma üle 50-aastased naised ja igas vanuses mehed, et andmebaas klapiks Eesti rahvastiku soolise ja vanuselise struktuuriga.

• Tweet