Mida neandertallased meile pärandasid?

Teist tüüpi diabeet, skisofreenia, autism - neid haigusi põhjustavad geenid on inimene saanud päranduseks neandertallastelt, umbes 30 000 aasta eest välja surnud inimliigilt.

Tänapäeva eurooplase geenidest umbes 1-4 protsenti on pärit neandertallastelt. Ristumine võis toimuda Lähis-Idas ning sealt liikusid neandertallaste geene kandvad inimesed laiali kõigisse maakera piirkondadesse. Ainsana puudub neandertallaste jälg aafriklaste genoomis.

Naised kirjutavad

Maikuus avaldas eesti-rootsi päritolu, kuid praegu Saksamaal Max Plancki evolutsioonilise antropoloogia instituuti juhtiv Svante Pääbo ajakirjas Science neandertallase genoomi järjestuse, tegelikult genoomi mustandi, sest kirjeldada õnnestus 55 protsenti kogu genoomist. (vaata: Meis kõigis on kübeke neandertallast)

Vastukaja sellele artiklile on olnud tohutu. „Ma saan pidevalt e-maile. Inimesed kirjutavad, et minu abikaasa on neandertallane. Kuid millegipärast ainult naised arvavad, et nende abikaasad on neandertallased. Huvitav sotsioloogiline fenomen igatahes,“ ütles Pääbo, kes pidas reedel Tartus geenifoorumil ettekande neandertallase genoomiga seotud uuringutest.

Olulise osa ettekandest pühendas Pääbo teemale: kuhu minna edasi. Kindasti on vaja neandertallase genoom paremini kirjeldada, rõhutas ta.

Kuid ta pakkus ka välja terve rea haigusi ja tunnuseid, mida põhjustavad geenid on olemas nii tänapäeva inimestel kui neandertallastel. Teist tüüpi diabeet, Downi sündroom, skisofreenia, autism - loetles Pääbo

Geen, tänu millele me oskame rääkida

Eriti huvitav on Pääbo sõnul geen Foxp2, mis on seotud keele arenguga. See on olemas nii neandertallastel kui inimesel, kuid šimpansil on selle geeni funktsioonides juba olulisi erinevusi.

„Kuidas seda uurida? Me ei saa teha transgeenset inimest, kellel see geen on välja lülitatud, samuti ei saa me teha šimpansit, kellele on see inimese geen on lisatud. Eetiliselt poleks see lubatud,“ ütles Pääbo.

Kuidas siis ikkagi teada saada, mil moel on see geen kõne ja aju arenguga seotud?

„Üks võimalus on suured populatsioonipõhised uuringud, et leida üles selle geeni mutatsioone kandvad inimesed. Osa neist (mutatsioonidest) võivad olla aga väga vähe levinud,“ ütles Pääbo.

Inimese moodi hiir

Ta näitas saalile Miki-Hiire pilti. „Meil on vaja sellist inimese moodi hiirt.“

Katsed transgeensete hiirtega, kellele oli lisatud see inimese geen, on andnud põnevaid tulemusi. Inimese moodi hiir ei hakka küll rääkima, kuid looma käitumises ja füsioloogias on olulisi muutusi.

Esiteks paistsid Foxp2-geeniga hiired silma suurema ettevaatlikkusega. Uues keskkonnas püüdsid nad esialgu hoida seinte ligi ega püüdnud kõike uut kohe kiiresti avastama hakata. Samuti olid muutunud hiirte häälitsused.

„Neil hiirtel oli suurenenud aju plastilisus, aju närvirakkudes oli muutusi ning ajus oli langenud dopamiini tase,“ ütles Pääbo.

Dopamiin on kehas loomulikul teel toodetud hormoon, mis kannab hoolt näiteks keha motoorika eest, aga ka seksi ja toiduga seotud naudingute puhul mängib dopamiin olulist rolli.

„Sellised hiired ei olnud kiiremad õppijad, aga nad suutsid õpitud asju kiiremini ümber õppida,“ ütles Pääbo.

Veel selle aasta jooksul loodab Pääbo töörühm avaldada Siberist leitud uue inimliigi genoomijärjestuse. See Altai mäestikust leitud, hetkel X-inimese nime kandev liik elas maakeral umbes 40 000 aasta eest ning Pääbo töötab leitud sõrmelülist eraldatud DNA kallal. (vaata: Siberist leiti uus inimliik)

• Tweet