2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Millal ja kus elas Aadam?
08.03.2013 12:31

Millal ja kus elas Aadam?

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (2)
Samal teemal (1)
Tagasi
Edasi

Inimese sugukromosoomid: oluliselt suurem X vasakul ja Y-kromosoom paremal.

Foto: Arizona ülikool

Kõigi maakeral elavate meeste ühine esiisa elas umbes 340 000 aastat tagasi, seniarvatust rohkem kui kaks korda varem.

Ainult naisliini pidi leviva mitokondri-DNA põhjal suudavad teadlased arvutustes minna tagasi inimkonna hüpoteetilise ühise esiemani, umbes 200 000 aasta eest Aafrikas elanud naiseni.

Samal moel on meesliini päranduva Y-kromosoomi järjestusi analüüsides jõutud niinimetatud Y-kromosoomse Aadamani, kes elas samuti Aafrikas 60 000 – 140 000 aasta eest. Sealt algavat meeskromosoomiliini järjestust pidi edasi liikudes on võimalik kokku panna põlvnemispuu, mis kajastab kõigi praegu elavate meeste Y-kromosoomide järjestusi.

Kuid värske avastus muudab seda pildi täiesti. Aafrika Aadam on mitu korda vanem, elanud umbes 340 000 aastat tagasi.

USA Arizona ülikooli evolutsioonibioloog Michael Hammeri ja tema kolleegide värske avastus sai alguse National Geographicu poolt algatatud geeniuuringute projektile annetatud geeniproovist. Proov on pärit USAs Lõuna-Carolina osariigis elanud mustanahaliselt mehelt.

Kummaline proov

Seda proovi uurides märkasid teadlased, et selle Y-kromosoomi järjestused ei klapi kuidagi olemasolevasse põlvnemispuusse. Täpsemaks järjestamiseks saadeti proov edasi projektile Family Tree DNA, millesse proove annetades on võimalik igaühel teatud tasu eest saada geeniandmete põhjal teada oma päritolu.

Suur osa Y-kromosoomist antakse isalt pojale edasi pea muutumatul kujul. Kui kahe Y-kromosoomi järjestuses on samad mutatsioonid, viitab see, et meestel on kunagi ajaloos olnud ühine esiisa. Mida rohkem on kahe järjestuse vahel erinevusi, seda kaugemal ajaloos ühine esiisa elas.

Y-kromosoomi järjestuste globaalset varieeruvust analüüsides jõuti juba aastakümne eest hüpoteetilise meheni, nö Aadamani, kes elas eeldatavasti Aafrikas 60 000 – 140 000 aastat tagasi ja koostati eranditult  kõigi tundmaõpitud Y kromosoomide arengupuu, teisisõnu genealoogia. Puu kuju on aastate jooksul pidevalt täpsustatud ja täiendatud, kuid  tänini püsis arvamus, et kõik tänapäeval elavad mehed on selle vaarisa järglased – on saanud oma meessugu määrava Y kromosoomi just temalt.

Kuid Lõuna-Carolinas elanud Aafrika päritoluga mehe Y-kromosoomi järjestus sellesse pilti ei sobinud,

Michael Hammeri analüüs näitas, et see mees on niinimetatud Y-kromosoomi Aadamast nii kaugel, et see liin peab olema kõigist senituntud liinidest lahknenud umbes 340 000 aasta eest.

Ürgkodu Aafrikas

Kõrvutades selle proovi geenijärjestusi olemasolevate Aafrikast pärit meeste Y-kromosoomi järjestustega tulid välja sarnasused Kameruni lääneosas ühes külakeses elava 11 mehe Y-kromosoomi järjestustega. Kuid lisaks sarnasustele olid ka piisavalt suured erinevused, mis viitab, et Lõuna-Carolina mehel ei pruugi olla Kameruni külaelanikega ühist eelajaloolist esiisa.

Hammer oletab, et mehe kummaline Y-kromosoom on pärit rahvakillult, mis on tänaseks välja surnud, kuid nende Y-kromosoom on säilunud ja jõudnud tänapäeval elavate meesteni.

Tartu Ülikooli arheogeneetika professor Richard Villemsi sõnul elas eelajaloolises Aafrikas mitmeid inimese eellasi ning äsjane avastus lisab tuge arvamusele, et selle umbes kümne tuhande inimese seas, kes Aafrikast 60-70 000 aasta eest mööda maailma laiali rändasid, oli neid, kes kandsid kaasas Aafrikas elanud erinevate inimeste eellaste geene, ka neandertallaste ja Denisova inimeste omi. Nende kahe inimliigi ja tänapäeva inimeste ristumine on viimastel aastatel olnud evolutsioonigeneetikute suur huviobjekt.

Arvatavasti umbes 400 000 – 600 000 aasta eest lahknesid neandertallase ja tänapäevase inimese eellased ühisest esivanemast. Umbes 200 000 aasta tagusest ajast on olemas fossiilid, mille koljuehituse põhjal on võimalik rääkida anatoomilises mõttes tänapäeva inimesest, kellel oli eellastega võrreldes väiksem lõug ja nägu, kõrgem laup ja nõtkem luustik.

Villems ütles, et see avastus tekitab temas huvi vaadata põhjalikult üle kogu Y-kromosoomi põlvnemispuu võrdlusalus. Eelmisel aastal avaldas ta koos kolleegidega artikli, milles emaliini pidi päranduva mitokondri-DNA järjestuste võrdlusalus viisid tagasi nö Aafrika Eevani.

“Tagasi tuleks minna päris Aadama juurde, täna võrreldakse Y-kromosoome ühe juhuslikult võetud Lääne-Euroopast pärineva mehe järjestuste põhjal ning see ei anna adekvaatset teadmist ajas toimunud mutatsioonide täpsest olemusest. Paras aeg oleks see töö nüüd ette võtta,” ütles ta.

20.04.2013 22:56
valpar

kuid nende Y-kromosoom on säilunud ja jõudnud tänapäeval elavate meesteni.

säilima - säilitama !!

Lisa kommentaar
22.04.2013 09:02
keel

alustuseks võiks vaadata seda ja siis sealt edasi: http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=säiluma

Lisa kommentaar

 

Roberto Ferrari/Flickr 12.12.2014 14:39

Vastupidavustreening mõjutab geenilüliteid (7)

Kuidas liikumine kehale head teeb?

kaibara87/Flickr 14.10.2014 14:13

Alzheimeri tõbi areneb ka katseklaasis

Neuroteadlastel õnnestus jäljendada aju laastava haiguse tekkimist.

16.06.2014 16:09

Hõbeda nanoosakesed võtavad sihikule vähi

Üliväikestest hõbeda nanoosakestest loodetakse tulevikumeditsiinis palju – nende abil saaks viia kasvajate diagnoosimise oluliselt täpsemaks või toimetada ravimeid kehas täpselt sinna, kus neid vaja läheb.

25.04.2014 20:08

Geeniravi taastab kuulmise

Viiruse küljes sisekõrva viidud geen uuendab vigaseid kuulmisrakke.

01.04.2014 14:33

Iidne viirus kontrollib inimese arengut

Ürgviiruse pärilikkusaine annab tüvirakkudele eristumisvõime.

19.03.2014 14:56

Mikroobid avastavad soolehaigusi

Muundatud geen annab bakteritele hea mälu.

17.02.2014 17:19

Spordipõlgus on pärilik (1)

Tugitoolisportlaseks sünnitakse.

13.02.2014 13:43

Kuidas ennustada vananemise kiirust?

Eluea pikkuse määrab mitokondrite töörütm.

05.02.2014 17:54

Eri suuruses närvivõrgud töötavad sama tõhusalt

Suurem hulk neuroneid ei pruugi liigutusi kiiremaks muuta.

17.01.2014 14:37

Ameerika mainekas teadusajakiri hindas Tartu molekulaarbioloogide tööd aasta läbimurdeks

Raku jagunemistsüklit juhtiva valgu töö detailne kirjeldus võib viia edasiminekuteni tehislike ja programmeeritavate rakkude loomisel.

09.01.2014 16:17

Ravimi abiga absoluutseks kuuljaks

Meeleoluhäireid ja langetõbe leevendav tablett muudab õppimise lapsemänguks.

27.12.2013 23:10

Tuttavate näod ei püsi meeles? Süüdi on geenid

Väike muutus hormooniretseptori geenis teeb nägude meeldejätmise raskeks.

18.12.2013 13:56

Iga nina tunneb lõhna erinevalt

Kas lõhn on meeldiv või vastik, sõltub tibatillukestest erinevustest inimese DNAs.

04.12.2013 16:37

Meestele mõeldud beebipill võib apteeki jõuda kümne aasta jooksul

Hormoonivaba tablett püüab spermid seemnejuhasse lõksu.

02.12.2013 15:00

Teadusajakiri võttis tagasi GMO-maisi ja vähki seostava vastuolulise artikli (2)

Andmete võltsimise kohta tõendeid ei leitud, kuid kirjastaja hindas tõendusmaterjali liiga nõrgaks.

28.10.2013 15:45

Näojooni kujundab rämps-DNA (1)

Vildakalt töötavad geenivõimendid võivad tekitada jänesemokki ja hundikurke.

Myriam Sanchez Foseca 13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

03.06.2014 16:48

Iga neljas riskantset geenivarianti kandev suitsetaja haigestub kopsuvähki

Rinnavähiga seostuv muutus geenis BRCA 2 ning suitsetamine on tõeliselt ohtlik komplekt. Iga neljas suitsetaja, kellel on just see pärilik geenivariant, haigestub oma elus varem või hiljem kopsuvähki.

10.04.2014 18:37

Geenimanipulatsioon lubab elundeid uuendada (1)

Vananeva hiire harkelund muudeti uuesti nooreks.

28.03.2014 21:20

Valmis esimene tehislik pärmikromosoom

Laboris luuakse ühe keerukamaid eluvorme.

20.02.2014 18:53

Videomängija aitab haigustekitajaid avastada

Blu-ray kettad sobivad DNA-kiipide loomiseks.

16.02.2014 12:50

Väikese poisi geenid toovad selgust Ameerika asustamise loosse

Kust olid pärit Ameerika põlisrahvaste esivanemad?

12.02.2014 17:33

Eestlaste ja mehhiklaste andmed olid vaatluse all maailma suurimas geeniuuringus

Seni suurim täiskasvanuea diabeedi pärilike põhjuste uuring võrdles esimest korda eri rassidest inimeste andmeid.

03.02.2014 12:21

Uus test leiab klamüüdianakkuse 20 minutiga (2)

Eesti teadlased on välja töötanud uue lihtsa meetodi maailmas kõige sagedasema sugulisel teel leviva nakkuse, klamüüdia avastamiseks.

10.01.2014 20:31

Gruusia kadunud kuninganna otsingutega liitusid geneetikud (2)

Neljasaja eest Pärsias surnuks piinatud grusiinide kuninganna Ketevani säilmed võivad olla leitud, näitab pärilikkusaine analüüs.

28.12.2013 12:34

Eesti südamejuustu katsetati Moskva ülekaalulistel (1)

Eesti teadlaste leiutatud südamejuust langetab ülekaaluga kimpus olevate patsientide organismi veesisaldust ja vererõhku, näitasid Moskvas tehtud katsetused.

23.12.2013 15:53

Ida-Euroopa juutide päritolu sai selgemaks

Slaavi esiisa hüpotees ortodokssete juutide sugupuus osutus veaks.

13.12.2013 15:56

Spermatosoidist tehti robot

Seemnerakke saab juhtida nanotorude ja magnetiga.

03.12.2013 17:34

Rahuldamatus lühendab elu (2)

Seks on terviseks. Vähemalt äädikakärbeste puhul.

19.11.2013 17:52

Meie kehas pesitsevad neandertallastelt päritud viirused (3)

Osa inimese rämps-DNAst pärineb meie kaugeid eellasi rünnanud haigustekitajatelt.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus