05.09.2008 17:16

Milline näeb välja Euroopa geneetiline kaart?

Siim Sepp
Skype:
siim.sepp@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (1)

Teadlased on näidanud, et genoomianalüüsi abil on inimese päritolu võimalik määrata vaid mõnesaja kilomeetrise veaga. Lisaks esivanemate päritolu uurimisele võimaldab uus uurimus paremini mõista geenide rolli erinevates haigustes.

Kui teadlased kandsid kahedimensioonilisele graafikule 3000 eurooplase geneetilise varieeruvuse, oli tulemuseks kaart, mis sarnanes märkimisväärselt Euroopa kaardiga. Uurimistöö tulemused avaldatakse ajakirja Nature selle nädala numbris, kirjutas Technology Review.

Sarnaseid uurimusi on läbi viidud varemgi, kuid antud uurimus läheb kaugemale, kasutades algoritme, mis ennustavad inimese geograafilist päritolu suure täpsusega vaid tema genoomi põhjal.

Põhimõtteliselt pole tulemustes midagi üllatavat, ütles Saksamaal asuva Kieli ülikooli teadlane Michael Krawczak. On selge, et mida kaugemalt inimesed pärit on, seda erinevamad on nende geenid. „Kuid seda fenomeni pole kunagi varem demonstreeritud kogu genoomi tasemel,” selgitas ta. Sellist uurimust võimaldab genoomi uurimise meetodite kiiremaks ja odavamaks muutumine.

Geeniproovid koguti esmalt inimestelt, kelle esivanemate geograafiline päritolu oli võimalik kindlaks määrata, näiteks sobisid inimesed, kelle kõik neli vanavanemat olid pärit samast riigist.

Seejärel valmistasid teadlased kahedimensioonilise kaardi, kuhu indiviidid paigutati vastavalt sellele, kui sarnased või erinevad nad teistega võrreldes olid. Kui lisati värvikoodid, mis näitasid katsealuste vanavanemate päritolu, oli tulemus mõjuv: Euroopa kuju ja piirid tulid selgelt esile.

Selliste uurimuste üheks eesmärgiks on aidata geneetilist epidemioloogiat või populatsioonide geeniuuringuid. „Nii saab suureskaalaliste epidemioloogiauuringute juures raha kokku hoida,” selgitas Krawczak. Iga inimese genotüüpi määrata on kallis. Kui oleks võimalik aga koostada geneetilised kontrollrühmad erinevate populatsioonide jaoks, oleks ravimeiderinevate populatsioonide peal lihtsam testida.

Tõenäoliselt korjab sellist tüüpi uuringud peagi üles ka mõni paljudest ettevõtetest, kes oma päritolust huvitatud inimestele interneti kaudu DNA-teste pakuvad. Selliste ettevõtete poolt hetkel pakutav pilt inimese päritolust on küllalt hägune. Kui aga genoomide uurimine muutub odavamaks ja kaardistamiseks vajalik tarkvara edasi areneb, paraneb vastavat tüüpi teenuste kvaliteet kõvasti.

 

Wikipedia 08.07.2010 12:10

Oksüdatiivne stress ei kiirendagi vananemist? (1)

Ajakirjas Genetics avaldatud uurimus seab kahtluse alla teooria, mille kohaselt oksüdatiivne stress põhjustab kiiremat vananemist.

06.07.2010 14:39

Avastus loob võimaluse testida eluea pikkust

Kas sooviksite teada, et elate 100 aastaseks? Kui lähiaastatel muutub inimese genoomi sekveneerimine tavainimesele taskukohaseks, siis on võimalik, et saab hakata tegema suhteliselt täpseid eeldatava eluea pikkust ennustavaid teste.

20.06.2010 07:42

Mida neandertallased meile pärandasid? (1)

Teist tüüpi diabeet, skisofreenia, autism - neid haigusi põhjustavad geenid on inimene saanud päranduseks neandertallastelt, umbes 30 000 aasta eest välja surnud inimliigilt.

08.06.2010 09:05

Sulev Kõks – esimene järjestatud genoomiga eestlane

Tartu Ülikooli arstiteaduskonna professor Sulev Kõks on teadaolevalt esimene eestlane, kelle genoomi nukleotiidne järjestus on määratud.

01.06.2010 12:08

Läbimurre tüvirakkude kasvatamisel

Esmakordselt suudeti inimese embrüonaalseid tüvirakke kasvatada kontrollitud keemilistes tingimustes ilma loomset päritolu aineid kasutamata.

04.05.2010 12:40

Genoomiuuring paljastab terviseriskid (1)

California professor lasi oma genoomi sekveneerida, et saada teada, millised terviseriskid teda varitsevad.

26.04.2010 17:39

Geen võimaldab ussil kasvatada uue pea ja aju (3)

Nottinghami ülikooli teadlased avastasid geeni, mis võimaldab ussil peale kehaosade amputeerimist neid uuesti tagasi kasvatada. Uss suudab tagasi kasvatada isegi äralõigatud pea koos ajuga.

12.04.2010 15:27

Leiti aju stressivastust mõjutav geen

Lühiajaliselt võib stressivastus olla kasulik, võimaldades organismil muutunud olukorrale adekvaatselt reageerida, kuid krooniline stress võib põhjustada kahjustusi ja haigusi nii ajus kui ka teistes kehaosades.

13.03.2010 12:38

Maailmakuulus soomlanna, kes sõdis eestlaste geenivaramu eest

„Ta rääkis ikka, et ärge oodake, kuni saate 50 000 doonori andmed kokku. Hakake juba uuringutega pihta,“ räägib TÜ Eesti Geenivaramu direktor Andres Metspalu.

04.03.2010 18:25

Kes elavad meie kõhus?

Inimese kehas elab umbes kümme korda suurem arv mikroobe kui on inimkehas rakke. Enamus neist mikroobidest pesitseb meie soolestikus.

26.02.2010 17:50

Maailma farmaatsiatööstuse tipp kasutab Eesti tehnoloogiat (2)

Maailma farmaatsiatööstuse tippfirmad on ravimiarenduses võtnud kasutusele Tartu biotehnoloogiafirma Icosagen Cell Factory tehnoloogilise platvormi.

20.02.2010 13:27

Uus uurimus aitas tuvastada viiruste vastu võitlevaid geene

Viirused on kogu inimliigi väljakujunemise aja jooksul olnud pidevaks ohuks. Viiruste vastu võitlemisega tegelevad geenid on seetõttu pideva valikusurve all.

12.02.2010 09:32

Uus meetod vähi varaseks avastamiseks

Autoantikehad võiksid aidata vähki varases staadiumis avastada.

02.02.2010 13:42

Leiti paljude erinevate viiruste vastane aine

Uus aine mõjus üheaegselt mitmetele viirustele, mis põhjustavad maailma surmavamaid haigusi nagu aids, ebola ja rifti oru palavik.

22.01.2010 15:05

Inimene oli kunagi ohustatud liik

Pisut enam kui miljon aastat tagasi, kui inimese esivanemad levisid Aafrikast Euroopasse ja Aasiasse, olid inimesed uue uurimuse kohaselt hävimisohus liik.

12.01.2010 12:10

Visioonid aastaks 2020: mikrofloora uurimine

Lähema kümne aasta üheks tähtsamaks ökoloogiliseks uurimisvaldkonnaks on ilmselt inimese mikrofloora.

Villu Päärt 05.07.2010 13:47

Tiibetlased on kõige kiiremini evolutsioneerunud inimesed

Teadlaste sõnul on Tiibeti elanike näol tegemist väga kiire evolutsioonilise kohastumuse näitega, sest eluks kõrgmägedes on vajalikud muutused genoomis, mis pidid toimuma viimase paarituhande aasta jooksul.

09.06.2010 20:05

Tartu teadlaste eestvedamisel selgitati välja juutide päritolu (3)

Tänapäeval laiali üle maailma elavaid juute ühendavad omavahel tugevad religioossed, kultuurilised ja ajaloolised traditsioonid. Ajakirjas Nature avaldatud artiklist selgub, et juudid on vaatamata keerulisele ajaloole säilitanud ka geneetilise ühtsuse.

02.06.2010 16:53

Äädikakärbsed tunnevad valguse lõhna

Geneetiliselt muundatud äädikakärbse vastsed tajuvad valgust kui ebameeldivat lõhna.

07.05.2010 16:18

Bakterite kaval ellujäämistaktika: teeskle surnut (3)

Antibiootikumiravi käigus ei suudeta kunagi ära hävitada kõiki baktereid, sest bakterid valdavad erilist ellujäämisstrateegiat. Nad oskavad teeselda surnut ja jääda niimoodi antibiootikumidele märkamatuks.

30.04.2010 14:00

Konna ja inimese genoomid on üllatavalt sarnased

Teadusasutuste vahelise rahvusvahelise koostöö tulemusena on väike kannuskonn jõudnud sekveneeritud genoomiga mudelloomade nimekirja.

16.04.2010 11:59

Lapsel kaks ema ja üks isa: meetod pärilike haiguste ennetamiseks

Briti teadlased töötasid välja vastuolulise meetodi, mille abil saab ennetada mõnede ravimatute pärilike haiguste teket. Selleks tuleb viljastatud munaraku DNA üle kanda teise munarakku.

22.03.2010 11:27

Vaid üks geen võimaldab imetajatel jäsemete tagasikasvamist

Kümmekond aastat tagasi tehtud juhuslik avastus viis imetajatel kadunud jäsemete tagasikasvatamist võimaldava geeni leidmiseni.

05.03.2010 16:54

Valk aeglustab puuviljakärbeste vananemist

California ülikooli teadlased määrasid kindlaks valgu, mis puuviljakärbestel toimib vananemisvastase ja vananemisega kaasnevate haiguste vastase vahendina.

01.03.2010 19:11

Uus masin sekveneerib inimgenoomi paari tunnigaTäiendatud (3)

Floridas toimunud konverentsil tutvustati uut ülikiiret sekveneerimismasinat.

23.02.2010 13:36

Hiir sai inimese maksa

Teadlased on suutnud anda hiirele inimese maksa, et uurida võimalusi mitmete haiguste ravimiseks.

12.02.2010 14:40

Igikeltsast leitud juuksepahmak aitas kaardistada ürgmehe DNA

Esimest korda maailmas õnnestus kirjeldada ammustel aegadel elanud mehe genoom. Gröönimaalt igikeltsast leitud umbes 4000 aastat vanast juuksetutist leitud DNA analüüsimisel oli oluline roll ka eesti teadlastel.

04.02.2010 10:45

Vaimse arengu mahajäämust ja rasvumist põhjustab üks puuduv kromosoomijupp (1)

Suhteliselt lühike puuduv kromosoomijupp põhjustab juba lapseeast vaimse arengu mahajäämust, täiskasvanueas lisandub sellele veel väga tõsine rasvumine.

28.01.2010 12:57

Päevalille geenide kaart annab lootust puhtamale kütusele

Üle kümne miljoni dollari suurune teadusprojekt, mille eesmärgiks on kaardistada päevalille DNA järjestus, võib tulevikus aidata toota nii toitu kui kütust.

21.01.2010 08:15

Visioonid aastaks 2020: sünteetiline bioloogia (1)

Viimase kümne aasta jooksul on DNA lugemise ja kirjutamise hind langenud miljon korda, ületades isegi Moore’i seaduse ajas eksponentsiaalselt kasvava arvutivõimsuse kohta.