Neandertallaste kaks suurt küsimust

Kõigest 30 000 aastat tagasi ei elanud maailmas mitte üks inimliik, vaid kaks. Kuigi neandertallased olid tänapäeva inimeste lähimateks sugulasteks, ei teata neist praegu kuigi palju.

Neandertallaste mõistmiseks on vaja leida vastus vaid kahele peamisele küsimusele. Esiteks, miks surid neandertallased välja, kui meie liik säilis. Teiseks, kas tänapäeva inimene ja neandertali inimene ristusid omavahel. Teisele küsimusele võib aidata vastuse leida peagi avaldatav neandertallase terviklik genoom, kirjutas LiveScience.

Neandertallaste fossiile leiti esmakordselt 1856. aastal Saksamaalt Neanderi orust. Nende kehaehitus oli tänapäeva inimese omast jässakam, kuid nende aju oli vähemalt sama suur kui meil. Suure tõenäosusega olid nad meile palju sarnasemad, kui tavaliselt arvatakse.

Neandertallased oskasid kasutada tuld, valmistasid kivist tööriistu, olid osavad kütid, elasid keerukates sotsiaalsetes rühmades ja matsid oma surnuid. Raskelt moondunud käeluudega täiskasvanud meessoost neandertallase fossiili leidmine vihjab ka, et nad hoolitsesid oma haigete ja vigaste eest. Geneetilised uurimused näitavad, et neil võis olla tänapäeva inimestele sarnane kõnevõime.

Umbes 30 000 aastat tagasi neandertallased kadusid, kuigi uuemate uurimuste kohaselt võisid veel 24 000 aastat tagasi olla säilinud mõned üksikud rühmad. Kuna nende kadumine toimus enam-vähem samal ajal, kui nende elualadele rändasid sisse tänapäeva inimesed, on teadlased spekuleerinud tänapäeva inimese rolli üle neandertallaste väljasuremises.

New Yorgis asuva Ameerika loodusloomuuseumi paleontoloogi Ian Tattersalli sõnul ei suutnud neandertallased ilmselt lihtsalt konkurentsiga toime tulla. „Me kas põhjustasime nende huku kaudselt, kasutades samu ressursse, või otsese konflikti läbi. Tänapäeva inimene erineb kõigist teistest kunagi elanud hominiididest – me töötleme informatsiooni ümbritseva kohta hoopis teisiti,“ selgitas ta.

Mõned teadlased arvavad aga, et neandertallasi mitte ei hävitatud, vaid nad sulandusid lihtsalt tänapäeva inimeste hulka. „Võib-olla said neile saatuslikuks haigused ja vallutajad, kuid on võimalik, et nad jätsid olulisi geene meie geenitiiki,“ ütles Michigani ülikooli paleoantropoloog Milford Wolpoff.

California ülikooli paleoantropoloog Tim Weaver märkis, et meie liik suutis ilmselt elada palju tihedamates populatsioonides kui neandertallane. Sellest väikesest erinevusest piisaks, et tänapäeva inimene neandertallase ajapikku välja tõrjuks, sõltumata sellest, kas omavahelist ristumist toimus või mitte.

"Ette on kujutatud erinevaid stsenaariumeid alates liikidevahelisest sõprusest kuni isegi kannibalismini,“ ütles Saksamaa Tübingeni ülikooli teadlane Katerina Harvati. „Ma arvan, et tegelikkuses võisid aset leida paljud neist stsenaariumitest. Ma usun, et liigid proovisid omavahel ristuda, kuigi pole selge, mis tulemusi see andis. Kindlasti esines aeg-ajalt vägivalda. Arvan ka, et kohati surid nad välja isegi enne, kui meie kohale jõudsime. Tegelikult pole aga vaja ühtegi muud põhjendust, kui tänapäeva inimesed tootsid rohkem elujõulisi järglasi kui neandertallased.“

Kuigi neandertallased ja tänapäeva inimesed võisid elada samal ajal samas kohas, on siiski võimalik, et meil polnud nende kadumises mingit rolli. Hispaania Gibraltari muuseumi evolutsioonibioloogi Clive Finlaysoni arvates võis neile saatuslikuks saada hoopis kliima jahenemine, mille tulemusena keskkond muutus kiiremini kui neandertallased kohaneda jõudsid.

Kas tänapäeva inimesel ja neandertallasel sündis ka hübriidseid järglasi? Neandertallaste genoomi sekveneerimisega tegelevat rahvusvahelise töörühma juhtiv Saksamaa Max Plancki instituudi geneetik Svante Pääbo väitis hiljuti, et ta on üsna kindel, et liikide omavaheline ristumine toimus.

"Me teame, et kui lähedastest sugulastest primaadiliigid omavahel kohtuvad, võib mõnikord toimuda liikidevaheline ristumine, ja mitte ainult loomaaia kunstlikes tingimustes. Seda pole täheldatud mitte ainult primaatidel, vaid ka teistel lähisugulastest imetajaliikidel,“ ütles Harvati.

Kolmelt Horvaatiast leitud fossiililt eraldatud DNA põhjal on neandertallaste ja tänapäeva inimeste genoom 99,5 protsendi ulatuses identne. Pääbo on üsna kindel, et ristumine toimus, kuid pole veel selge, kas sellest ristumisest sündis ka lapsi ja kas neandertallased jätsid oma jälje ka meie genoomi.

"See on usutav teooria, kuid vajab põhjalikumaid uuringuid,“ ütles Harvati. „Sellele küsimusele vastamine on hädavajalik meie enda päritolu mõistmiseks.“