14.12.2009 12:24

Panda genoom sarnaneb koera genoomile

Siim Sepp Skype: siim.sepp@ut.ee	Loe kommentaare (1) Samal teemal (3)

Siim Sepp

Skype:
siim.sepp@ut.ee

Loe kommentaare (1)
Samal teemal (3)

Hiina teadlased said valmis hiidpanda täieliku genoomikaardi, mille põhjal see hävimisohus loom on geneetiliselt üllatavalt sarnane koerale, teatas Hiina meedia pühapäeval.

Pekingi genoomikainstituudi teadlased lõpetasid hiidpanda genoomi sekveneerimise juba eelmise aasta oktoobris, kuid detailne genoomikaart sai valmis alles hiljuti, kirjutas AFP.

"Uurimusest selgus, et hiidpanda ja koera genoom on väga sarnased,“ kirjutati aruandes. Siiski lisati, et uurimus toetab ka teadlaste seas levinud arusaama, mille kohaselt hiidpanda kuulub karulaste sugukonda. Selgus, et pandal on 21 kromosoomipaari ja rohkem kui 20 000 geeni.

Uurimusest loodetakse abi hiidpandade väljasuremise eest kaitsmiseks, haiguste ennetamiseks ja kunstlikuks viljakuse suurendamiseks. „Me loodame, et genoomikaart aitab seletada, miks pandade paljunemisedukus on niivõrd madal. Ehk oleks siis võimalik aidata neil rohkem järglasi saada,“ ütles uurimuses osalenud Wang Jun.

Hiina ekspertide sõnul on looduses alles vaid umbes 1600 pandat. Umbes 200 pandat elab Hiinas vangistuses.

Teadlased loodavad mõista ka, miks pandad toituvad vaid bambusest. Lisaks madalale paljunemisedukusele on just see tegur vastutav nende väikese leviala ja halva kohanemisvõime eest.

Samal teemal (3)
Kommentaarid (1)
Lisa kommentaar

31.07.2007 Pandade levila laieneb (0)
17.08.2009 Pandade lõpp võib saabuda juba kahe põlvkonna pärast (0)
20.11.2008 Mammuti genoom taastatud (0)

17.12.2009 18:31

Minu arust tänapäeval peaks suhteliselt lihtne erinevate imetajate genoome võrrelda (kuid ma võin ka eksida, sest ma ei tea ju panda eriärasusi). Ei saa aru, miks see nii suure uudise külge on riputatud. Muidugi geenide uurimine väljasuremisohus pandadel on vägagi üllas tegu ning kui selle abiks on koera geenid, siis olekski võinud ju sellest artikli kirjutamisel lähtuda.

Lisa kommentaar

Nimi:

E-post:

Kommentaar:

E-post avalik

05.03.2010 16:54

Valk aeglustab puuviljakärbeste vananemist

California ülikooli teadlased määrasid kindlaks valgu, mis puuviljakärbestel toimib vananemisvastase ja vananemisega kaasnevate haiguste vastase vahendina.

04.03.2010 18:25

Kes elavad meie kõhus?

Inimese kehas elab umbes kümme korda suurem arv mikroobe kui on inimkehas rakke. Enamus neist mikroobidest pesitseb meie soolestikus.

26.02.2010 17:50

Maailma farmaatsiatööstuse tipp kasutab Eesti tehnoloogiat (2)

Maailma farmaatsiatööstuse tippfirmad on ravimiarenduses võtnud kasutusele Tartu biotehnoloogiafirma Icosagen Cell Factory tehnoloogilise platvormi.

20.02.2010 13:27

Uus uurimus aitas tuvastada viiruste vastu võitlevaid geene

Viirused on kogu inimliigi väljakujunemise aja jooksul olnud pidevaks ohuks. Viiruste vastu võitlemisega tegelevad geenid on seetõttu pideva valikusurve all.

12.02.2010 09:32

Uus meetod vähi varaseks avastamiseks

Autoantikehad võiksid aidata vähki varases staadiumis avastada.

02.02.2010 13:42

Leiti paljude erinevate viiruste vastane aine

Uus aine mõjus üheaegselt mitmetele viirustele, mis põhjustavad maailma surmavamaid haigusi nagu aids, ebola ja rifti oru palavik.

22.01.2010 15:05

Inimene oli kunagi ohustatud liik

Pisut enam kui miljon aastat tagasi, kui inimese esivanemad levisid Aafrikast Euroopasse ja Aasiasse, olid inimesed uue uurimuse kohaselt hävimisohus liik.

12.01.2010 12:10

Visioonid aastaks 2020: mikrofloora uurimine

Lähema kümne aasta üheks tähtsamaks ökoloogiliseks uurimisvaldkonnaks on ilmselt inimese mikrofloora.

28.12.2009 15:50

Kaks geeni aitavad ajuvähil kiiresti levida (1)

Teadlased avastasid kaks geeni, mis mõjutavad oluliselt kõige agressiivsema ajuvähi glioblastoomi teket ja arengut.

22.12.2009 16:32

Eestis tekkis ainulaadne HI-viiruse alatüüp

Eestis on süstivate narkomaanide seas tekkinud uudne HI-viiruse alatüüp, mida seni on maailmas leitud ainult Eestist.

18.12.2009 21:49

Teadlased avastasid viiruste vastu võitleva valgu

USA teadlased avastasid rakkudest valgu, mis võitleb erinevate viiruste, sealhulgas ka gripiviiruse vastu.

14.12.2009 12:24

Panda genoom sarnaneb koera genoomile (1)

Hiina teadlased said valmis hiidpanda täieliku genoomikaardi, mille põhjal see hävimisohus loom on geneetiliselt üllatavalt sarnane koerale.

30.11.2009 12:29

Inimese mõtetest tehti video (5)

California ülikooli teadlasel Jack Gallantil õnnestus katsealuste ajust magnetresonantsuuringuga kopeerida pilt videofilmist, mida katsealused vaatasid.

23.11.2009 11:48

Uus vaktsiin võib aidata suitsetamisest loobuda (3)

GlaxoSmithKline ja Nabi Pharmaceuticals töötasid välja vaktsiini, mis aitab suitsetajatel oma halvast harjumusest lõplikult vabaneda.

15.11.2009 15:38

Geenid määravad poegade või tütarde saamise tõenäosuse (2)

Uues Newcastle’i ülikooli teadlaste tehtud uurimuses kirjutatakse, et meeste tõenäosuse omada rohkem X- või Y-kromosoomi kandvaid sperme määrab kindlaks seni avastamata geen.

30.10.2009 16:26

Tüvirakud muudeti munarakkude ja spermide eellasteks

Teadlased avastasid, kuidas muuta inimese embrüonaalsed tüvirakud idurakkudeks, embrüonaalsete rakkude liigiks, millest arenevad spermid ja munarakud.

01.03.2010 19:11

Uus masin sekveneerib inimgenoomi paari tunniga^Täiendatud (3)

Floridas toimunud konverentsil tutvustati uut ülikiiret sekveneerimismasinat.

23.02.2010 13:36

Hiir sai inimese maksa

Teadlased on suutnud anda hiirele inimese maksa, et uurida võimalusi mitmete haiguste ravimiseks.

12.02.2010 14:40

Igikeltsast leitud juuksepahmak aitas kaardistada ürgmehe DNA

Esimest korda maailmas õnnestus kirjeldada ammustel aegadel elanud mehe genoom. Gröönimaalt igikeltsast leitud umbes 4000 aastat vanast juuksetutist leitud DNA analüüsimisel oli oluline roll ka eesti teadlastel.

04.02.2010 10:45

Vaimse arengu mahajäämust ja rasvumist põhjustab üks puuduv kromosoomijupp (1)

Suhteliselt lühike puuduv kromosoomijupp põhjustab juba lapseeast vaimse arengu mahajäämust, täiskasvanueas lisandub sellele veel väga tõsine rasvumine.

28.01.2010 12:57

Päevalille geenide kaart annab lootust puhtamale kütusele

Üle kümne miljoni dollari suurune teadusprojekt, mille eesmärgiks on kaardistada päevalille DNA järjestus, võib tulevikus aidata toota nii toitu kui kütust.

21.01.2010 08:15

Visioonid aastaks 2020: sünteetiline bioloogia (1)

Viimase kümne aasta jooksul on DNA lugemise ja kirjutamise hind langenud miljon korda, ületades isegi Moore’i seaduse ajas eksponentsiaalselt kasvava arvutivõimsuse kohta.

08.01.2010 11:50

Jaapani teadlased tahavad süsihappegaasi metaaniks muuta (1)

Jaapani teadlased teatasid kolmapäeval plaanist hakata merepõhja maetud süsihappegaasi metaaniks muutma.

22.12.2009 18:45

Koduseast on kasu HIVi uuringutel

Hiir valetab ja ahv liialdab, võtab HIV vaktsiini väljatöötamisega tegelevas biotehnoloogiafirmas FIT Biotech teadurina töötav Maarja Adojaan kokku vaktsiiniuuringute põhiprobleemi.

21.12.2009 15:28

Mida hakkab geenivaramu peale 20 miljoni krooni eurorahaga?

Kindlasti ei saa selle raha eest uusi geeniproove koguda.

16.12.2009 16:01

Eestlaste geenid joonistasid Eesti (6)

Eesti on väike ja rahvaarv napilt üle miljoni, kuid geenide põhjal on võimalik üsna täpselt öelda, millisest Eesti piirkonnast on inimene pärit.

04.12.2009 13:20

Konnakullesed aitavad veereostust tuvastada

Teadlased näitasid, et geneetiliselt muundatud konnakulleseid saab kasutada veereostuse kiireks ja odavaks hindamiseks.

27.11.2009 17:46

Intel tahab inimeste aju kiibiga varustada (6)

Intel on asunud välja töötama mikroprotsessorit, mille saaks paigutada inimese ajusse, et arvutit saaks edaspidi kasutada ilma hiire ja klaviatuurita.

16.11.2009 12:30

Kõnevõime võib sõltuda vaid ühest geenist

Uue uurimuse kohaselt võib võime kõneleda tuleneda vaid üheainsa geeni muutumisest.

15.11.2009 12:56

Neandertallaste kaks suurt küsimust (1)

Kõigest 30 000 aastat tagasi ei elanud maailmas mitte üks inimliik, vaid kaks. Kuigi neandertallased olid tänapäeva inimeste lähimateks sugulasteks, ei teata neist praegu kuigi palju.

Vanemad (48)

Küsi teadlaselt

Kas vastab tõele, et kofeiin lahustub hästi vees ja sellepärast on võimalik tassitäiest kohvist saada suuremat ergutust kui tavapärasele tassitäiele lisada rohkem vett? Teoorias võiks see tuleneda sellest, et tavapärane kohvitass on küllastunud lahus, kus kogu kofeiin ei lahustu ja seetõttu ei saa seda organism ka omastada. Kui aga lisada ekstra vett, siis muutub kohvitassi sisu küllastamata lahuseks ja rohkem kofeiini saab lahustuda ning omakorda on organimisil võimalus rohkem kofeiini omastada. Kas see on nii?

Ain Raal TÜ farmakognoosiadotsent:

Kofeiin lahustub aeglaselt (vahekorras 1:60) külmas, kuid kergesti keevas vees. Kohvi keetmisel on asi siiski keerulisem, sest tegemist ei ole puhta k

Loe edasi!

Esita küsimus Kõik

Doktoritööd

Kõik

Idee

Kõik

Veider teadus

Kõik