13.02.2012 10:16
Pisike rakett viib inimkehas ravimeid kohale
Foto: American Chemical Society
California ülikooli teadlaste loodud silmale nähtamatud
raketid kasutavad kütusena maohappes leiduvaid vesinikumulle.
Iga sellise ligi kümne nanomeetri pikkuse raketi läbimõõt
on umbes tuhandik inimese juuksekarvast. Ajakirjas Journal of the American
Chemical Society avaldatud uuringu järgi saab selliseid imetillukesi masinaid
tulevikus kasutada näiteks pH taseme mõõtmiseks äärmuslikes tingimustes või
inimkehas ravimite toimetamiseks konkreetsesse paika.
Eelnevalt on uuringu autorid valmistanud tillukesi
rakette, mis olid vooderdatud plaatinaga ning kasutasid kütusena
vesinkülihapendit. Uute seadmete puhul on plaatina asendatud tsingiga ning
raketid ei vaja enam eraldi kütust.
Kui niisugune rakett kasta happesse, toimub selle
tsingist pinnal keemiline reaktsioon, mille tulemusel eralduvad vesinikumullikesed,
mis viivad raketti edasi kiirusel kuni 1050 nanomeetrit sekundis. Raketi
mõõtmetega võrreldes on see märkimisväärne kiirus, mis sõltub ümbritseva keskkonna
happelisusest. Kuna happelisemates vedelikes on rohkem vesinikku, liigub seade
seal kiiremini.
Uuringu autorite sõnul sobib mikroraketi uus versioon
meditsiiniliseks otstarbeks varasemaga võrreldes paremini, sest tsinki on
inimese organismis kasutada ohutum, kuna seda leidub inimkehas niigi, väikestes
kogustes immuun- ja närvisüsteemis.
Raketid liiguvad kuni nende tsingikiht on ära kasutatud, selleks
kulub kümnest sekundist kahe minutini. Väiksema happelisusega keskkond ja paksem
tsingikihit võimaldavad liikuda kauem.
Uuringu autorid demonstreerisid, et rakette on võimalik
juhtida ning neid saab kasutada viie nanomeetrise läbimõõduga tera
üleskorjamiseks ja mahapanemiseks.
Juhitavuse saavutamiseks tuli rakettidele siiski lisada
magnetiline kiht, mis vähendas nende kiirust veidi enam kui neljandiku võrra.
Rakettide liikumine aeglustus ka testimisel happelises inimveres, sest vesinik
kippus seal kogunema suurtesse ebakorrapäraselt tekkinud mullidesse.