27.10.2011 15:44
Raske lapsepõlv muudab geenide avaldumise mustrit
Lapsepõlv mõjutab geenide kaudu kogu inimese täiskasvanud elu, näitas Kanada ja Briti teadlaste uurimus.
DNA geenijärjestus ei määra sugugi kõike. Üha enam leiavad molekulaarbioloogid tõendeid, et erinevad keskkonnategurid mõjutavad geenide sisse- ja väljalülitamise mustreid. Peamine viis geenide vaigistamiseks on metüülrühma lisamine, selle eemaldamine paneb geeni uuesti tööle.
Montreali McGilli ülikooli, Vancouveri Briti Columbia ülikooli ja Londoni ülikooli kolledži teadlased uurisid DNA metüleerimist brittidel, kes kasvasid üles väga erinevate majanduslike võimalustega perekondades.
Suurbritannias jätkub ulatuslik pikaajaline uurimisprojekt, kus jälgitakse 1958. aasta märtsis sündinud inimeste elukäiku. Teadlased valisid välja 40 selles osalevat inimest, kes elasid nii lastena kui täiskasvanutena väga erinevates tingimustes. Nende 45. eluaastal võtsid uurijad neilt vereproovi ning analüüsisid erinevusi ligi 20 000 geeni kontrollregiooni metüleerimises.
Väga jõukates ning väga vaestes peredes kasvanud inimeste geeniaktiivsus olid väga erinev.
Erinevusi leiti üle 6000 geeni kontrollregioonidest. Selgesti oli eristavad muutused, mida seostatakse lapsepõlvega– elutingimuste, vanemate töökoha, üldise elujärjega. Need olid koondunud suurtesse DNA piirkondadesse. Täiskasvanuea elustandardid tekitasid pärilikkusaines vähem muutusi.
Uurimus pakub selgitust, miks jääb kehvades tingimustes sirgunute tervis kiduraks ka siis, kui nende elutingimused hilisemas elus oluliselt paranevad.
“Suutsime esmakordselt näidata seost lapse kasvukeskkonna ja tema DNA vahel,” selgitas uurimuse autor Moshe Szyf. Tema sõnul sõltub pärilikkusaine metüleerimine keskkonnast saadavatest signaalidest ning aitab kohastuda ümbritsevaga.
Uurijate sõnul on juba praegu teada, et raske lapsepõlv suurendab südamehaiguste ja hingamisteede tõbede esinemisriski. Nüüd on vaja täpsustada, milliste geenide aktiivsus siin rolli mängib.
Samuti ei teata veel, kui varases elujärgus epigeneetilised muutused tekivad, milline täpselt on nende pikaajaline mõju ning kas nad päranduvad edasi järglastele.
Uurimus ilmus ajakirjas International Journal of Epidemiology.