12.10.2010 17:16

Retsept: kuidas teha sünteetilisi organisme

Jaak-Kristian Sutt
Skype: jksutt
jaak-kristian.sutt@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (3)
Tagasi
Edasi

DNA

Foto: Wikipedia

Võtke kaheksa lühikest DNA lõiku, mis on kõigest 60 nukleotiidi pikkused, kombineerige need ensüümide ja reaktiivide seguga ning inkubeerige seda tund aega 50 kraadi juures.

Selle lihtsa retsepti järgi on teadlastel võimalik kõigest viie päevaga sünteesida hiire mitokondri genoom, kirjutas Nature News.

See on hetkel sünteetilise bioloogiaga tegelevate teadlaste jaoks kõige lihtsam tehnoloogia, mis võimaldab disainida ja konstrueerida geenide järjestusi, loomaks sünteetilisi vaktsiine ja ravimeid või rakendada mikroobe alternatiivse energia tootmise juures.

Aasta alguses avaldasid USAs asuva J. Craig Venteri Instituudi ja San Diego ülikooli teadlased, et nad lõid tühja koha pealt bakteriaalse genoomi ja kasutasid seda rakule täieliku taaskäivituse tegemiseks.

Osade varasemas uuringus osalenud teadlaste poolt ajakirja Nature Methods netiversioonis avaldatud värske uuring tugineb samale ideele - moodustada genoom väiksematest segmentidest.

Sünteetilise bakteriaalse genoomi konstrueerimist alustasid teadlased umbes 1100 DNA segmendiga, mis osteti sekveneerimisega tegelevast ettevõttest ja olid 1000 nukleotiidi pikkused.

Nad sisestasid need pärmirakku, mis need omavahel sidus.

Mõlemat uuringut juhtinud Daniel Gibsoni sõnul on neil nüüd olemas meetod, mis võimaldab ise 1000 nukleotiidi pikkusi DNA lõike luua.

Gibsoni sõnul on firmade käest ostetud pikkade DNA lõikude peamiseks probleemiks see, et keegi tea, kuidas nukleotiide väga suure täpsusega konkreetseks ahelaks siduda ning need vead kanduvad omakorda üle lõpptulemusele.

Ainus viis kindlustamaks, et sünteetilises genoomis vigu ei esineks, on kõikide lõikude sekveneerimine, mis aga aeglustab kogu protsessi.

Korraga kaheksa omavahel sobivaks tehtud üksikahela fragmendi inkubeerimise tulemusel said nad 75 kaksikahela lõiku.

Seejärel sisestasid teadlased need E.coli bakterisse ning leiutasid tekkinud kloonide sekveneerimiseks automatiseeritud protsessi, mis tuvastas need kloonid, millel oli nende poolt luua soovitud genoomi järjestus.

Gibsoni sõnul kasutasid nad E.coli bakterit, et vead välja filtreerida.

See tehnoloogia võimaldab Massachusettsi tehnoloogiainstituudi sünteetilise bioloogiaga tegeleva teadlase Ron Weissi sõnul palju efektiivsemalt konstrueerida suhteliselt suuri DNA lõike, milles ei esine vigu.

Tema arvates suurendab see võimalusi suurte alustasandi geneetiliste ahelate konstrueerimiseks ning sellele leidub kasulikke rakendusi.  Sünteetiline bioloogia võimaldab näiteks toota vaktsiine.

Gibsoni arvates annab nende poolt leiutatud tehnoloogia võimaluse pidevalt muteeruva gripiviiruse jaoks väga kiiresti sünteesida uue viiruse, et luua selle põhjal uus vaktsiin.

 

Mauricio Antón/PLoS 10.05.2012 10:14

Kust tulid inimesed jääaja lõpus Euroopasse? (1)

Kohe kui viimane jääaeg hakkas ilmutama taandumise märke, tekkisid Euroopas taas inimasustused. Värske geeniuuring annab aimu, kust need inimesed tulid.

RIA Novosti/Scanpix 08.05.2012 09:24

Kaukaasia ühtsus: geneetiliselt on piirkonna rahvad sarnased

Geneetiliselt on Kaukaasia rahvad palju lähedasemad, kui piirkonna kirju ajaloo ja seal kõneldavate väga erinevate keelte põhjal arvata võiks.

24.04.2012 13:08

Kuidas ravida kanapimedust?

Rakkude siirdamine aitab päriliku silmaveaga hiiri.

10.04.2012 13:58

Leiti laste ülekaalulisust põhjustavad geenid

Senitehtuist suurim rahvusvaheline uuring sõelus välja laste ülekaalu põhjustavad geenivariandid.

04.04.2012 15:30

Kas genoomi järjestamine aitab haigusriske hinnata? (1)

Lähiajal muutub DNA eraldamine ja uurimine taskukohaseks paljudele inimestele. Kas sellistest uuringutest on kasu?

02.04.2012 14:35

Sõrmejäljed reedavad pahesid

Sõrmejäljed lubavad paljastada narkomaane ja dopingupatuseid.

19.03.2012 15:26

Vereproov geenidopingu kasutamist ei näita

Geenidega manipuleerimist võimaldab tuvastada lihasest võetud koeproov.

12.03.2012 10:02

Kas taimed tunnevad kella?

Briti teadlased avastasid taimedel öist puhkeaega ja õitsemist reguleeriva geeni.

08.03.2012 09:25

Treening lisab rasva põletavatele geenidele vunki (2)

Sportimisest hoidumise ettekäändeid jääb üha vähemaks: kõigest tunniajane treening paneb geenid koheselt kiiremini rasvu lagundama, näitas värske uuring.

28.02.2012 09:22

Halb hingeõhk leidis ravis rakenduse (2)

Halba hingeõhku põhjustavat keemilist ühendit saab kasutada maksaravis, leidsid Jaapani teadlased.

21.02.2012 11:41

Tehisliha jõuab sügisel taldrikule (1)

Hollandi teadlased kasutasid lihaskoe saamiseks tüvirakke, et aasta lõpupoole valmistada laboris kasvatatud lihast esimene liharoog.

17.02.2012 17:04

Magus ja tervislik? On see võimalik?

Sisaldab kasulikke baktereid! – Taolist hüüdlauset on kasutatud pea igas jogurtireklaamis, mida kommertskanalitelt meile pesupulbri- või pampersipromo vahele näidatakse.

14.02.2012 10:08

Taimed teavad, millal röövikud ründavad

Taimed teavad, millal näljased putukavastsed rünnakule asuvad. Kuid nad suudavad end kaitsta vaid siis, kui nende sisemine kell on töökorras, näitas ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences ilmunud uurimus.

10.02.2012 11:39

Geeniteraapia taastas nägemise (1)

Viiruse abil silma viidud geen parandab pärilikku silmakahjustust, näitasid Pennsylvania ülikooli teadlased.

07.02.2012 11:47

Kuidas genoomi-raamatut lugedes paremini depressiooni ravida?

Geenitest oleks lahendus nende jaoks, kellele sobiva depressiooniravimi leidmine ei taha õnnestuda.

03.02.2012 15:15

Uus seeneliik hävitab plastjäätmeid

Amazonase vihmametsadest leitud seen elab ära plastjäätmetest toitudes.

michael/flickr 24.04.2012 14:38

Samm tehiselu suunas: kunstlik DNA suudab evolutsioneeruda

Tehislik DNA suudab infot edasi pärandada, näitas ajakirjas Science ilmunud uurimus.

11.04.2012 15:31

Miks paber vananedes koltub?

Paber saab kollaka tooni tselluloosis valguse ja õhuhapniku mõjul tekkivate keemiliste muutuste tõttu.

09.04.2012 11:44

Tagasi Aafrika Eeva juurde (1)

Inimese põlvnemise uurimisel on juba üle 30 aasta olnud kasutusel eksitusi ja väärtõlgendusi põhjustav võrdlusalus. Eesti teadlased püüavad pilti õigeks keerata.

02.04.2012 18:05

Suurbritannia biopank tegi andmed uurijatele kättesaadavaks

Eesti Geenivaramust kümme korda suurem Briti biopank sisaldab poole miljoni inimese geeni- ja terviseandmeid, mida saavad kasutada kogu maailma teadlased.

20.03.2012 08:43

Tulevikutransistor on valmistatud verest ja limast (1)

Kiipide ja transistorite valmistamiseks kasutatava räni võivad tulevikus asendada orgaanilised molekulid.

15.03.2012 13:07

Lõheliim tõotab läbimurret haavaravis

Lõhekaladel paranevad vigastused tavatult kiiresti. See fakt on tekitanud teadlastes huvi, kas lõhedest võiks olla abi inimeste ravimisel.

08.03.2012 12:13

Vähk ei lase end paljastada

Koeproov võib jätta vähkkasvajast vale mulje.

29.02.2012 15:40

Eesti teadlase andmed aitasid leida jäämees Ötzi sugulasi

Kui palju on tänapäeva eestlasel sugulust iidse jäämees Ötziga? Nagu igal keskmisel eurooplasel.

23.02.2012 10:38

Kuidas ehitada dinosaurust?

Teadlased kasutavad robotdinosauruse ehitamiseks vajalike luude valmistamiseks 3D-printereid.

20.02.2012 17:03

Artiklid ülinakkava linnugripi kohta ilmuvad lähiajal

Piisknakkuse kaudu levivat linnugrippi puudutavad artiklid ilmuvad nii ruttu kui võimalik. Nii otsustasid möödunud nädalal nõu pidanud viiruseuurijad ja teadusajakirjade toimetajad.

17.02.2012 15:13

Uus suund evolutsioonis: prioonvalgud aitavad pärmidel ellu jääda

Pärmid elavad rasked ajad üle prioonide abiga.

13.02.2012 10:16

Pisike rakett viib inimkehas ravimeid kohale

California ülikooli teadlaste loodud silmale nähtamatud raketid kasutavad kütusena maohappes leiduvaid vesinikumulle.

08.02.2012 09:00

Masinate tulevik: ökorobotid (1)

Tulevikus võivad robotid kasutada energiaallikana väljaheiteid ja biojäätmeid.

06.02.2012 15:47

Ravim matkib punase veini kasulikku toimet

Hiigelkoguste veini sissekallamise asemel saab tervisele kasuliku toime kätte nüüd tabletist.