24.10.2007 11:21
Sünteetiline bioloogia: miljardiäri kohutavate ohtude kiuste
Teadlased
suudavad küll loodust enda tahte järgi kujundada, kuid keegi ei oska öelda, millised
võivad olla tagajärjed.
Ootused
sünteetilise bioloogia suhtes on kõrgel: loodetakse, et see suudab pidurdada
kliima soojenemise või lõpetada näljahädad. Aga selle tehnoloogiaga kaasnevad
ohud on hirmutavad, kirjutas The Guardian.
Kui sa pole seni
sünteetilisest bioloogiast midagi kuulnud, siis järgmisel kümnendil kuuled
kindlasti ja palju. Sünteetiline bioloogia on praegu avalikkuse jaoks sama
tuntud nagu kuuekümnendatel arvutid ning seitsmekümnendatel
geenimanipulatsioonid, st keegi peale pühendunud teadlaste ning mõne üksiku
vaatleja pole sellest kuulnud.
Kuid eelseisev
tehnoloogiline revolutsioon tekitab isegi asjasse pühendatud teadlastes
peapööritust
Sünteetilise
bioloogia võtmetegijad on osalised võidujooksus, mis võib teha nad sama jõukaks
nagu arvutitehnoloogia tegid Bill Gatesi. Valdkonna võtmefiguur on J Craig
Venter - mees, kes sai tuntuks inimgenoomi kaardistamisega ning oli esimene
inimene, kes lasi kirjeldada kogu oma genoomi.
1990ndate
läbimurre – oskus organisme geneetiliselt muundada on eesseisvaga võrreldes
nagu torm veeklaasis. Siis käis jutt mõne geeni sisse- või väljalülitamisest,
sünteetiline bioloogia on seadnud eesmärgiks ehitada DNA lõikudest, mida
kutsutakse ka biotellisteks, täiesti uusi tehisorganisme.
Venter on võtnud
eesmärgiks jõuda organismini, milles on minimaalne hulk eluks vajalikke DNA
fragmente. Sellele on ta enda väitel juba üsna lähedal. Edasi kasutataks ta
seda organismi nagu autoraami, millele saab DNA-juppe lisada. Tulevikunägemuse
järgi käib töö sünteetilises bioloogias nagu tänapäeva graafilistel
disaineritel. Uued organismid pannakse kokku arvutis ning saadetakse idee
geenitöökotta, kus organismid kokku pannakse.
Parimal juhul on
selle tehnoloogia esimene kommertsrakendus aasta või kahe kaugusel, aga juba
praegu voolab valdkonda tohutult raha. Venter kaitseb oma uurimistöö iga sammu
patentidega. Arvatakse, et aastaks 2015 on viiendik keemiatööstusest sõltuvuses
sünteetilisest bioloogiast.
Kuid enne tuleb
inimesi veenda, et sünteetilise bioloogiaga seotud riskid, ja need pole mitte
väikesed, on võtmist väärt.
Juhtivad selle
valdkonna tegijad pole mingil juhul huvitatud avalikkuse vastuseisust või
valitsuste järsust sekkumisest. Esialgu loodetakse hakkama saada
eneseregulatsiooni abil, näiteks pakkus Marylandis asuv J Craig Venteri
instituut välja terve rea sellealaseid ettepanekuid. Siiski ripub õhus oht, et
selleks ajaks, kui avalikkus on võimeline mõistma, mis sünteetilises bioloogias
täpselt sünnib, on juba liiga hilja selleks, et veel midagi ette võtta
Praegu on
sünteetilise bioloogia esindustooteks odav malaariaravim. Üle ilma napib looduslikku
artemisiniini, mida saab üheaastasest pujust. Kuid USA teadlased lisasid
pärmseenele geeni, mis vastutab artemisiniini tootmiseks vajalikku
artemisiniinhappe tootmise eest. Niisiis oleks võimalik seda hapet toota
odavalt ning suurtes kogustes.
Samuti käivad
tööd bakterite kallal, mis suudavad likvideerida õlireostust või eemaldada
pinnasest raskemetalle. Kõige ahvatlevamad tunduvad aga lahendused, mis võiks
aidata panna piduri kliimamuutustele: bakter, mis suudab tselluloosi lagundades
toota etanooli; bakter, mis suudaks siduda süsinikdioksiidi. Tulevik on
tööstuslikult rakkesse pandud looduse käes.
Siinkohal on
paslik meenutada "kuldset riisi", mille abil reklaamiti GMO-kultuure.
See muundatud genoomiga riisisort pidi kujutama imerelva, mis pidi tooma
leevendust kogu Aasiat vaevavale A-vitamiini puudusele. Lubadused on endiselt
õhus, sest riisi pole.
Siiski pole
kahtlust, et sünteetilise bioloogial on terve rida häid rakendusi. Kuid keegi
ei oska ennustada, millist hinda tuleb nende eest maksta. Mis saab, kui midagi
läheb valesti? See võtab isegi sünteetilistel bioloogidel endil une.
Massachusettsi tehnoloogiainstituudis
selle valdkonnaga tegeleva Drew Endy sõnul on võimalik seda tehnoloogiat
valesti kasutada ning oleks vastutustundetu, kui sellest ei räägita. Briti
teaduste akadeemia - Kuningliku Ühingu president Martin Rees räägib mõistetest
bioterror ja bioerror, mis võivad kaasa tuua miljoneid ohvreid.
Sünteetilise bioloogia puhul on kaks
hirmutavat aspekti. Esiteks, pärast alusuuringuid on sünteetilise bioloogiaga
võimalik tegeleda igaühel, umbes nagu elektroonikaga. Erinevalt näiteks
tuumatehnoloogiast pole vaja ei ülikalleid materjale ega ka ülispetsiifilisi
eriteadmisi. Juba kümne aasta pärast võidakse sellega tegeleda tuhandetes
laborites ning teaduskraadiga inimene on sünteetilise bioloogiaga tegelemiseks
pädev. Seega on selle valdkonna kasutuse reguleerimine äärmiselt raske.
Teiseks – laboris
bakteri valmistegemine on üks asi. Mis juhtub siis, kui bakterid laborist välja
pääsevad ning oma looduslike sugulastega kokku puutuvad ning muteeruvad
organismideks, millesarnaseid pole seni nähtud?
Sünteetilise
bioloogia üks peaeesmärke on luua suuremahulisi lahendusi, mida saaks kasutada
väljaspool laborit. Kas on aga võimalik ennustada, mis tagajärjed võivad
kaasneda uute organismide laborist väljalaskmisega? Vastust pole.
Inimene tunneb
umbes üht protsenti kõigist olemasolevatest bakteritest ning selle kohta,
kuidas bakterid muteeruvad, on väga vähe teadmisi. Küll on teada, et bakterid
suudavad peaaegu igasugustele tingimustele vastu panna. Kui bakteri loojal on
kurjad kavatsused, siis on tema loodud bakteri hävitamine väga raske.