06.06.2011 10:09
Tartu teadlane lõi hepatiidi-hiired
Uue nädala alguses saadab teadlane Mario Plaas USA
tippülikooli poole teele esimesed hiired, kes on oletatavasti võimelised
nakatuma C-hepatiiti – see tõotab läbimurret maailmas enim levinud
viirushaigusele ravi otsimisel.
Peale inimese saavad C-hepatiiti nakatuda veel vaid
šimpansid, mistõttu on raske haiguse uurimine ja sellele ravi otsimise
võimalused olnud üsna piiratud.
Tartu Ülikooli transgeneetika tuumiklabori juhataja ja
teadusfirma KPA Scientific omanik Mario Plaas aga suutis hiirte geenidega
manipuleerides luua hiired, kes on tõenäoliselt samuti vastuvõtlikud C-hepatiiti
tekitavale viirusele, kirjutas Tartu Postimees.
«Neid hiiri on raske ülehinnata, see on täiesti epohhi
loov töö,» hindas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna teadusprodekaan Sulev Kõks.
Kõksi sõnul avaksid transgeensed hiired täiesti uued ja märkimisväärselt
laiemad võimalused C-hepatiidi uurimiseks.
Koostöö tippudega
Hiirte erilisust tunnistab seegi, et maailma üks
juhtivaimaid biomeditsiiniuuringutele keskendunud ülikoole Rockerfelleri ülikool
sõlmis Plaasiga koostööleppe ning hakkab testima eestlase loodud hiirte
nakatumist hepatiiti. «Alguses nad olid skeptilised, aga kui hiirte mudelit
nägid, saatsid kohe lepingu,» meenutab teadlane Mario Plaas.
Uue nädala alguses saadabki Plaas arvatavasti esimesena
Eestis USAsse hiiri, kuid mitte tavalisi, vaid olulise lisaväärtusega hiiri,
kes loomapoe hiirte paarikümne euro asemel maksavad kümneid tuhandeid eurosid.
USA tippteadlased hakkavad Plaasi loodud hiiri testima, et saada kinnitust
hiirte C-hepatiiti nakatumise võimele või siis vastupidi, ümber lükata oletust
nende vastuvõtlikkuse kohta C-hepatiidi viirusele.
«99 protsenti olen veendunud, et need hiired nakkuvad,
aga pead pakule ei paneks veel,» ütles Plaas.
Kuigi hiirte geneetilise muundamisega tegelevad arvukad
laborid üle maailma, ei ole seni suudetud luua hiirt, kes oleks võimeline
nakatuma C-hepatiiti. Kas tartlase loodud hiired seda suudavad, selgub USA ja
Tartu tippteadlaste katsete järel aasta lõpuks või uue alguseks.
Oodatud hiired
Ravimitööstused ootavad Plaasi sõnul pikisilmi, millal
keegi suudab luua C-hepatiiti nakatuvad hiired ja nende peal ravimeid testida.
«Katsed hiirte peal aitaksid juba uuringu varases faasis öelda, kas ravimil
võib olla toime või mitte, hoides seega kokku miljoneid eurosid läbipõrunud
kliiniliste uuringute arvelt,» rääkis Plaas.
Ravimitööstuses liikuvad rahasummad on Plaasi sõnul
tohutud ning C-hepatiidi võimalikke ravimeid, mis kohe testimist ootaks, on
1500–2000. «Kui mul täna oleks valmis mudelid varnast võtta, oleks käive kohe
800 000 kuni 900 000 eurot aastas,» ütles Plaas ja lisas, et jutt käib ainult
esimestest huvilistest.
Kui teaduskatsetused õnnestuvad ja hiired saavad USA
tippteadlastelt positiivse hinnangu, läheb Plaasi sõnul vaja suurt rahasüsti,
et saaks Eestisse luua ravimite testimise kompetentsikeskuse.
Lihtsalt niisama müüma ei kavatse Plaas geneetiliselt
muundatud hiiri hakata, vaid tema tooteks on info – vastus ravimifirma
küsimustele, kas ravimil on toime või mitte. «Hiired jäävad Eestisse ja kõik
katsed teeme siin ära,» kinnitas Plaas.