03.11.2011 10:50
Teadlased kasvatavad riisis inimese verevalku
Geneetiliselt muundatud riisis kasvatatud verevalk aitab
leevendada doonorvere puudust.
Doonorverd vajatakse peamiselt vereülekandeks, kuid see
sisaldab ka inimese seerumi albumiini (HSA). Seda verevalku kasutatakse šoki,
tõsiste põletushaavade ning maksakahjustuste raviks, aga ka vaktsiinides ja
rakukultuuride kasvatamisel. Maailmas kasutatakse aastas umbes 500 tonni HSAd.
Selle nappus ning võimalik saastumine verega edasi
kanduvate viirustega on ajendanud teadlasi otsima selle saamiseks ka teisi
võimalusi peale doonorvere. Teadlased on proovinud HSAd luua kas sünteetiliselt
või geneetiliselt muundatud organismides, näiteks lehmades ja tubakas.
Ühe paljutõotava meetodi puhul viiakse HSAd kodeeriv geen
taimedesse, mis selle tulemusel toodavad vajalikku valku. Selle meetodi
kasutamine ei ole aga saadavate HSA koguste väiksuse tõttu siiani olnud
rahaliselt otstarbekas. Nüüd on teadlased sellele probleemile lahenduse
leidnud, pannes HSAd tootma taime
seemned.
Ajakirja Proceedings of the National Academy of Sciences
võrguväljaandes avaldatud uuringus kirjeldavad Hiina teadlased riisiseemneid,
mis suudavad toota märkimisväärses koguses HSAd.
Wuhani ülikooli teadlased sisestasid HSAd kodeeriva geeni
riisitaimedesse viisil, mis tagas geeni aktiveerumise seemnete kasvamise ajal,
mistõttu talletus tekkinud valk riisiterades. HSA moodustas teadlaste
kasvatatud riisiseemnete lahustuvast proteiinist 10 protsenti, mis on
geneetiliselt muundatud taimede seas üks parimaid dokumentaalselt tõestatud
tulemusi.
HSA laboratoorse tootmise puhul on üheks täiendavaks
probleemiks olnud odava, kõrge tootlikkuse ja madala immuunreaktsiooni riskiga
süsteemi väljaarendamine. Hiina teadlaste seemnepõhisel meetodil on potentsiaali
vastata kõigile neile nõudmistele. Katsed näitasid, et Hiina teadlaste meetodi
abil toodetud HSA toimis täpselt samamoodi nagu tavaline HSA - ajutine
viibimine taimemaailmas ei olnud selle kasulikkust vähendanud.
Teadlasterühm kavatseb riisist saadud HSA kliinilised
katsed inimestel läbi viia järgmise kahe aasta jooksul, lootes oma meetodiga
välja tõrjuda doonorvere kasutamise HSA tootmiseks.