2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Tehiselu on kohe tulemas
19.07.2012 14:43

Tehiselu on kohe tulemas

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (2)
Samal teemal (9)

Juba lähiajal on võimalik luua tehisorganisme, mille genoomijärjestus on kokku pandud arvutis ning mis ei sarnane looduses olemasolevatele elusorganismidele.

Biotehnoloogia valdkonnas maailmas üks tuntumaid teadlasi J. Craig Venter pidas Dublinis Euroopa teadusfestivalil loengu “Mis on elu?: 21. sajandi perspektiiv”. Loengu pealkiri osutab loengutele, mille 1943. aastal pidas Dublinis Austria kvantfüüsik Erwin Schrödinger. Seal esitas austerlane idee, mille kohaselt peab pärilikkusaine mingil moel olema kodeeritud elavate rakkude struktuuris.

Aasta hiljem ilmunud samanimeline raamat osutus sedavõrd menukaks, et DNA kaksikheeliks-spiraali struktuuri kindlaksmääramise eest Nobeli preemia saanud James Watson ja Francis Crick tunnistasid, et see raamat mõjutas nende avastust väga olulisel määral.

Venteri sõnul oli Schrödingeri peetud loeng üks aegade mõjukaimaid. “Tal oli paljudes asjades õigus. Ta küsis, kas elu saab defineerida keemia ja füüsika abil ning vastas jaatavalt, kuid lisas, et 1943. aasta teaduse tasemel pole seda võimalik kinnitada, “ märkis Venter.

Elu digitaalne kood

Kaks aastat tagasi sai Venter instituut valmis esimese tehisliku eluvormiga. “Neli pudelit kemikaale, arvuti pani genoomi kokku,” ütles ta. See tehisbakter oli üsna sarnane looduses olemasolevale bakterile, kuid Venteri sõnul oli see vaid tõestus, et kontseptsioon töötab.

Geneetiline kood on tema sõnul väga sarnane digitaalsele koodile.

“Järgmine samm on luua rakk, millest saab kokku panna tehiselu vorme – see on lähiajal võimalik. Piiriks ees on meie kujutlusvõime, me võime eluvorme arvutis programmeerida ja neid valmis teha,” ütles ta.

Tema instituudis on töös kolm erinevat tehisorganismi ja kui üks neist peaks töötama, siis on tehiselu loomiseks kõik teed avatud. “Loodetavasti juba sel aastal,” ütles ta.

Milleks seda aga vaja peaks olema? “Rakendusi võib igaüks välja mõelda. Asju, mille peale pole keegi veel mõelnud. 10 -12 aasta pärast on maakerale lisandunud veel miljard elanikku Mis saab edasi? Neile pole toitu, puhast vett ega energiat,” rääkis ta.

Kuid paarikümne aasta pärast on maakeral juba 9 miljardit elanikku ning nende äratoitmiseks on maakeral ressursse selgelt liiga vähe.

“Tehiselu avab meile uued energiaallikad, uued võimalused inimeste ravis. Me oleme liik, kelle tulevik sõltub 100 protsendi ulatuses teadusest. Tehiselu on üks lahendusi, ma loodan,” lisas ta.

Kui praegu läheb gripipandeemia puhul vaktsiini väljatöötamiseks ja levitamiseks pool aastat, siis Venteri sõnul võimaldab tehiselu luua vaktsiini nädalaga ja levitada seda siis hetkega üle maailma.

“Vaktsiini digitaalne kood saadetakse üle maailma laiali. Selle koodi põhjal tehakse kõikjal valmis vaktsiin. Võib olla on see tulevikus võimalik isegi igaühe kodus,” märkis ta.

Dublinis oleku ajal ajakirjale Time antud intervjuus läks Venter oma fantaasiates veelgi kaugemale, rääkides sellest, kuidas on võimalik Maa peal loodud bakterite geneetilisi koode saata Marsile, kus need siis vajalikest kemikaalidest kohapeal kokku pannakse.

Venter: Suurte projektide mees

Inimgenoomi järjestamine algas aastal 1990, tähtajaks 15 aastat, rahastajaks USA energeetikaministeerium, kogu projekti eelarveks 15 miljardit dollarit. Projekti vedas Francis Collins USA riiklikust terviseinstituudist.

Samas instituudis töötanud Venter viskas 1998. aastal suurprojektile kinda, teatades, et on loonud firma Celera Genomics, mille eesmärgiks on järjestada inimgenoom kolme aastaga, kasutades selleks uudset meetodit, mis võimaldab saavutada sama eesmärgi mitte ainult kiiremini, vaid ka odavamalt.

Sekveneerimistöö algas 8. septembril aastal 1999 ja lõpetati 2000. aasta 17. juunil. Venteri algatatud võidujooksus pani ka teine töörühm tööle tempot juurde ning seegi jõudis samuti samaks ajaks lõpule.

Venteri täisgenoom avaldati täies mahus 2007. aastal.

Inimgenoomi järjestamisega lõpule jõudnud asus Venter juhtima järgmist projekti, mille eesmärk oli uurida ookeanielustiku geneetilist mitmekesisust. Teadaolevate geenide arv kahekordistus selle töö käigus ning projekt leidis rohkem uusi liike kui keegi kunagi varem.

Talt küsiti, kas kümne aasta eest inimgenoomi järjestamist saatnud kära on end ikka õigustanud. Loodetud vastuseid pole genoomiuuringuid hoolimata tohutust tööst suutnud leida.

“Kümme aastat on möödunud. Täisgenoom on meil olemas aastast 2007. See on üsna lühike aeg. Selle ajaga on juhtunud imelisi asju. Genoomi järjestamine, mis pidi algsete prognooside kohaselt kestma 15 aastat, on nüüd ühe masina abil tehtav kahe tunniga. Genoomi järjestamine on kõigi praegu tehtavate geeniuuringute alus,” ütles Venter.

21.07.2012 21:22
Põmm

See, et loodaval organismil on genoomid, sarnaneb minu arvates päris palju sellega, mis looduses on. Malli võetakse ikka loodusest, mistõttu on asja "tehislikkus" jätkuvalt küsitav.

Lisa kommentaar
24.07.2012 00:02
Juss

Muinasjutt Foo st.
Elas kord väga väga ammu üks Foo. Ta oli väga üksik ja võib isegi öelda ainukene pilkases pimeduses. Kuid tal oli meeletu soov. Maalida sinna pimedusse üks väärtuslik pilt. Tal ei olnud pintsleid ja isegi mitte värve, millega värvida. Pealegi ei oleks neid ju pimeduses näha. Siis ta tegigi, mis suutis. Keerutas ja maalis enda ümber rõnga. Kõigest, mis ta kätte sai ja nii kaugele kui ta ulatas. Kuna tal ei olnud värve siis oli see rõngas ja maal peaaegu nähtamatu, kuid ta oli olemas ja hästi maalitud. Sellest ajast peale ei olnud enam Foo nii üksik. Ta elas selle maali sees ja peagi tulid teised tema maali vaatama. Neile meeldis maalitud maal ja tegid endale koopia. Kuna see neile meeldis ja see neid iseloomustas siis maalisid nad ümber kõikide sarnase suure maali. Sellepärast sai Foo maalitud maal väga kuulsaks ja väärtuslikuks. Pealegi oli see maal maalitud ilma värvideta ja sellepärast säilib ta väga kaua ning Foo ei olnud enam tavaline kuntsnik. Tänu maalitud maalile elab ta ta väga kaua sõprade mõtetes, kellele tema maal meeldis. Tutvustas ta ikka ennast kuntsnikuna, kes väga soovis maalida väärtuslikku pilti. Sellest ajast peale elas Foo ja tema uued sõbrad õnnelikult maailmas, mis ei olnud enam üksildane ja pime. Tekkis ka neid( kvad), kellele Foo maal ei meeldinud ja nad maalisid temast siis juba värvidega satiirilisi maale. Kuid see andiski nende maailmale erksad värvid. Sellest ajast peale elavadki kvad ja food värvilises maailmas. Üksteist armastades ja vihates, maalides teineteisest järjest ilusamaid pilte. Nad teadsid teineteise väärtust ja hindasid üksteist ja teineteise tööd. Nende kunst ja tunded elavad veel tänapäevalgi, kui neid hävitatud ei ole.
Juss

Elu on nagu muinasjutt. Muutub järjest täiuslikumaks.

Lisa kommentaar

 

Roberto Ferrari/Flickr 12.12.2014 14:39

Vastupidavustreening mõjutab geenilüliteid (7)

Kuidas liikumine kehale head teeb?

kaibara87/Flickr 14.10.2014 14:13

Alzheimeri tõbi areneb ka katseklaasis

Neuroteadlastel õnnestus jäljendada aju laastava haiguse tekkimist.

16.06.2014 16:09

Hõbeda nanoosakesed võtavad sihikule vähi

Üliväikestest hõbeda nanoosakestest loodetakse tulevikumeditsiinis palju – nende abil saaks viia kasvajate diagnoosimise oluliselt täpsemaks või toimetada ravimeid kehas täpselt sinna, kus neid vaja läheb.

25.04.2014 20:08

Geeniravi taastab kuulmise

Viiruse küljes sisekõrva viidud geen uuendab vigaseid kuulmisrakke.

01.04.2014 14:33

Iidne viirus kontrollib inimese arengut

Ürgviiruse pärilikkusaine annab tüvirakkudele eristumisvõime.

19.03.2014 14:56

Mikroobid avastavad soolehaigusi

Muundatud geen annab bakteritele hea mälu.

17.02.2014 17:19

Spordipõlgus on pärilik (1)

Tugitoolisportlaseks sünnitakse.

13.02.2014 13:43

Kuidas ennustada vananemise kiirust?

Eluea pikkuse määrab mitokondrite töörütm.

05.02.2014 17:54

Eri suuruses närvivõrgud töötavad sama tõhusalt

Suurem hulk neuroneid ei pruugi liigutusi kiiremaks muuta.

17.01.2014 14:37

Ameerika mainekas teadusajakiri hindas Tartu molekulaarbioloogide tööd aasta läbimurdeks

Raku jagunemistsüklit juhtiva valgu töö detailne kirjeldus võib viia edasiminekuteni tehislike ja programmeeritavate rakkude loomisel.

09.01.2014 16:17

Ravimi abiga absoluutseks kuuljaks

Meeleoluhäireid ja langetõbe leevendav tablett muudab õppimise lapsemänguks.

27.12.2013 23:10

Tuttavate näod ei püsi meeles? Süüdi on geenid

Väike muutus hormooniretseptori geenis teeb nägude meeldejätmise raskeks.

18.12.2013 13:56

Iga nina tunneb lõhna erinevalt

Kas lõhn on meeldiv või vastik, sõltub tibatillukestest erinevustest inimese DNAs.

04.12.2013 16:37

Meestele mõeldud beebipill võib apteeki jõuda kümne aasta jooksul

Hormoonivaba tablett püüab spermid seemnejuhasse lõksu.

02.12.2013 15:00

Teadusajakiri võttis tagasi GMO-maisi ja vähki seostava vastuolulise artikli (2)

Andmete võltsimise kohta tõendeid ei leitud, kuid kirjastaja hindas tõendusmaterjali liiga nõrgaks.

28.10.2013 15:45

Näojooni kujundab rämps-DNA (1)

Vildakalt töötavad geenivõimendid võivad tekitada jänesemokki ja hundikurke.

Myriam Sanchez Foseca 13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

03.06.2014 16:48

Iga neljas riskantset geenivarianti kandev suitsetaja haigestub kopsuvähki

Rinnavähiga seostuv muutus geenis BRCA 2 ning suitsetamine on tõeliselt ohtlik komplekt. Iga neljas suitsetaja, kellel on just see pärilik geenivariant, haigestub oma elus varem või hiljem kopsuvähki.

10.04.2014 18:37

Geenimanipulatsioon lubab elundeid uuendada (1)

Vananeva hiire harkelund muudeti uuesti nooreks.

28.03.2014 21:20

Valmis esimene tehislik pärmikromosoom

Laboris luuakse ühe keerukamaid eluvorme.

20.02.2014 18:53

Videomängija aitab haigustekitajaid avastada

Blu-ray kettad sobivad DNA-kiipide loomiseks.

16.02.2014 12:50

Väikese poisi geenid toovad selgust Ameerika asustamise loosse

Kust olid pärit Ameerika põlisrahvaste esivanemad?

12.02.2014 17:33

Eestlaste ja mehhiklaste andmed olid vaatluse all maailma suurimas geeniuuringus

Seni suurim täiskasvanuea diabeedi pärilike põhjuste uuring võrdles esimest korda eri rassidest inimeste andmeid.

03.02.2014 12:21

Uus test leiab klamüüdianakkuse 20 minutiga (2)

Eesti teadlased on välja töötanud uue lihtsa meetodi maailmas kõige sagedasema sugulisel teel leviva nakkuse, klamüüdia avastamiseks.

10.01.2014 20:31

Gruusia kadunud kuninganna otsingutega liitusid geneetikud (2)

Neljasaja eest Pärsias surnuks piinatud grusiinide kuninganna Ketevani säilmed võivad olla leitud, näitab pärilikkusaine analüüs.

28.12.2013 12:34

Eesti südamejuustu katsetati Moskva ülekaalulistel (1)

Eesti teadlaste leiutatud südamejuust langetab ülekaaluga kimpus olevate patsientide organismi veesisaldust ja vererõhku, näitasid Moskvas tehtud katsetused.

23.12.2013 15:53

Ida-Euroopa juutide päritolu sai selgemaks

Slaavi esiisa hüpotees ortodokssete juutide sugupuus osutus veaks.

13.12.2013 15:56

Spermatosoidist tehti robot

Seemnerakke saab juhtida nanotorude ja magnetiga.

03.12.2013 17:34

Rahuldamatus lühendab elu (2)

Seks on terviseks. Vähemalt äädikakärbeste puhul.

19.11.2013 17:52

Meie kehas pesitsevad neandertallastelt päritud viirused (3)

Osa inimese rämps-DNAst pärineb meie kaugeid eellasi rünnanud haigustekitajatelt.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus