Tiibetlased on kõige kiiremini evolutsioneerunud inimesed

Teadlaste sõnul on Tiibeti elanike näol tegemist väga kiire evolutsioonilise kohastumuse näitega, sest eluks kõrgmägedes on vajalikud muutused genoomis, mis pidid toimuma viimase paarituhande aasta jooksul.  

Kiired muutused on toimunud geenis EPAS1, mis aitab reguleerida keha reaktsiooni madalale hapnikutasemele sissehingatavas õhus. Üks selle geeni alleele esineb vaid üheksal protsendil hiinlastest, kuid tervelt 87 protsendil tiibetlastest, kirjutas LiveScience.

Tiibetlaste esivanemad lahknesid hiinlastest kõigest 2750 aasta eest, mistõttu on toimunud muutuse kiirus tõepoolest märkimisväärne, tegelikult isegi maailmarekordi vääriline, sest nii kiiret inimeste evolutsioonilise muutumise näidet mujalt maailmast siiani ei tunta.

Seni kiireim näide inimese evolutsiooniliste muutuste kohta oli pärit Euroopast. Nimelt harjusid eurooplased 7500 aasta jooksul taluma piimasuhkrut ehk laktoosi.

„Nii kiire muutus saab juhtuda vaid siis, kui sureb palju inimesi, kelle organism eluga kõrgmägedes hakkama ei saa või kes ei saa järglasi ega seetõttu oma geene edasi anda,“ ütles evolutsioonibioloog Rasmus Nielsen Berkeley ülikoolist.

Nielsen koos kolleegidega Euroopast ja Hiinast uurisid tiibetlaste geneetilist põlvnemist, selle asemel, et selgitada välja, millistel füsioloogilistel põhjustel on tiibetlased eluga kõrgmägedes paremini kohastunud.

„Tavapärase lähenemise korral oleks võrreldud omavahel kahte tiibetlaste rühma, millest ühte kuuluksid kõrgusega hästi ning teisse halvasti kohandunud inimesed. Meie aga lähenesime asjale teistpidi ning võrdlesime omavahel 50 tiibetlase ja 40 Pekingis elava hiinlase genoome,“ ütles Nielsen.

Geenide võrdlemise teel leiti olulisi muutusi 30 geenis, millest pea pooled on seotud hapnikukasutamisega. Kõige suuremad muutused olid ühes geeni EPAS1 alleelis. Siiski ei piisa hiinlaste ja tiibetlaste geenide võrdlemisest, et öelda täie kindlusega, et muutunud on just tiibetlaste geenid. Selleks võeti appi 200 taanlase genoomid, kelle seas ei esinenud peaaegu üldse EPAS1 alleeli, mis teeb tiibetlased nii sobivateks kõrgmäestiku elanikeks. Andmete analüüs viitas üsna selgelt, et just tiibetlaste genoom on viimaste aastatuhandete jooksul teinud läbi suured muutused.

Analüüs vihjab selgelt ka sellele, et hiinlastel ja tiibetlastel on ühised esivanemad. Samuti on ilmne, et Tiibeti platoole liikunud inimeste arv kahanes kiirelt, samal ajal aga algselt ehk isegi väiksem Hiina rannikualadele liikunud populatsioon paisus plahvatuslikult, moodustades tänase Hiina rahvastiku põhiosa.

Ajaloolistele tõenditele tuginedes võib väita, et Tiibeti platool elasid inimesed juba enam kui 3000 aasta eest, kuid pole teada, kas varasemad asukad asendati sissetungijate poolt või segunesid nad madalamalt pärit inimestega.

„Selle uurimusega ei taha me midagi väita selle kohta, kas Tiibet on Hiina osa või peaks ta olema iseseisev riik,“ ütles Nielsen. „Etnilised rühmad defineerivad ennast eelkõige kultuuri ja ajaloo abil,“ lisas ta.

• Tweet