29.11.2011 09:38
Tillukesed magnetid viivad haiguse verest
Mikroskoobifoto uuringus kasutatud nanomagnetist.
Foto: Inge Hermann
Teadlased lõid magnetilised nanoosakesed, mis eemaldavad
verest kahjulikke molekule.
Šveitši teadlased arendavad nanomagneteid, mis võivad
ühel päeval suuta verest eemaldada sinna sattunud potentsiaalselt kahjulikud
ained. Arendatavat tehnoloogiat saaks kasutada ravimimürgistuse, nakkuste või teatud
tüüpi vähi raviks, kirjutas Technology Review.
Teadlased kasutavad oma arendusprojektis süsinikuga
kaetud magnetnanoosakesi, mis on pikitud antikehadega, mis seonduvad näiteks
põletikuvalkude või kahjulike metallide molekulidega, millest soovitakse verd
puhastada.
Soovimatute ainete väljafiltreerimiseks lisatakse verele
nanomagnetid, misjärel lastakse verel läbi dialüüsimasina voolata.
"Nanomagnetid püüavad kinni sihtmärgiks olevad ained ning vahetult enne
nanoosakeste vereringes uuele ringile minekut kogub magnetiline separaator
mürkaineid kandvad nanomagnetid selleks mõeldud mahutisse, eraldades nad
vereringest," selgitas projekti juhtiv Inge Herrmann Zürichi ülikoolist.
Ajakirjas Nephrology Dialysis and Transplantation
avaldatud uuringu järgi õnnestus teadlastel vere ühekordsel filtreerimisel
eemaldada 75% selles sisaldunud südameravim digoksiinist, mille üleannus võib
lõppeda surmaga. Poolteist tundi kestnud puhastamise järel olid nanomagnetid
eemaldanud 90% digoksiinist.
Kuigi oma meetodi kasutuselevõtuks peavad teadlased
suutma näidata, et osakesed ei ole kehale mürgised ega mõjuta vere
hüübimisvõimet, on esialgsed tulemused paljulubavad. Ajakirjas Nanomedicine
avaldatud uuringus näitas Herrmanni rühm, et nanomagnetid ei kahjustanud rakke
ega soodustanud vere hüübimist.
Eelmisel kuul toimunud Ameerika anestesioloogide ühingu
aastakonverentsil esitles Hermann andmeid, mille järgi liituvad nanomagnetid
osaliselt kaht tüüpi immuunrakkudega - monotsüütide ja makrofaagidega. See
tõestab, et põhimõtteliselt on teadlaste tehnoloogiat võimalik rakendada tõsiste
verenakkustega võitlemiseks.
Hetkel katsetab Hermanni teadlasterühm tehnoloogia
toimimist sepsisega rottide peal. Sepsis on veremürgitus, kus infektsioon on
murdnud läbi kaitsebarjääri ja sattunud organismi vereringesse. Euroopas esineb
aastas tuhande inimese kohta 0,4-1 raske
sepsise juhtu, millega kaasneb vähemalt ühe organsüsteemi puudulikkus.
Šveitši teadlaste meetodist võib lisaks sepsise ravile
olla kasu ka teiste haiguste, sealhulgas verevähi ravimisel. Näiteks on
võimalik, et kunagi disainitakse nanomagnetid, mis liituvad leukeemirakkudega
ning aitavad neil kehast lahkuda.