Tüvirakkude siirdamine parandab mälu

California ülikooli teadlased näitasid, et tüvirakkude siirdamisega saab ajukahjustuse järel vähemalt hiirtel parandada mälu.

Nende uurimus lisandub pikka teadustööde loetellu, mis näitavad, et tüvirakud võivad tulevikus aidata ajukahjustusega patsiente, Alzheimeri tõve põdejaid ning insuldi üleelanud inimesi.

"See on suurepärane avastus," ütles uurimuses mitteosalenud Londoni King’s College’i neurobioloogiaprofessor Jack Price Technology Review’le. "Järgmiseks eesmärgiks on aga loomkatsete juurest inimesteni jõuda."

Mathew Blurton-Jones ja tema kolleegid aretasid kõigepealt geneetiliselt muundatud hiired, kellel sai kergesti esile kutsuta ajukahjustuse hipokampuses, ajukoore osas, kuhu salvestatakse uusi mälestusi. Seejärel siirdati sinna tüvirakke. Kolm kuud hiljem sooritasid katsealused hiired mälutesti sama edukalt kui vigastamata hiired.

"Meie uurimus on üks otsesemaid tõestusi, et tüvirakkude abil saab hiirte mälu otseselt parandada," ütles Blurton-Jones. Uurimuse tulemused avaldati ajakirjas Journal of Neuroscience.

Eelnevalt on näidatud, et tüvirakkude siirdamise abil saab loomadel pea- või seljaaju vigastuse järel ravida liikumishäireid. Tüvirakkude siirdamise mõju paljuski keerulisematele kognitiivsetele funktsioonidele on aga jäänud ebaselgeks; ka on erinevad teadlased jõudnud vasturääkivate tulemusteni. Blurton-Jones’i arvates seisnes põhiline takistus selles, et katseloomadele ei suudetud põhjustada piisavalt spetsiifilist ajukahjustust ning neil kahjustati ka muid ajufunktsioone. Seetõttu oli raske ütelda, mida tüvirakud täpselt mõjutasid.

Tegelikult pole ka praegu päris selge, kuidas siirdatud rakud loomade mälu täpselt parandasid. "Küsimus on, kas tüvirakud tõepoolest asendasid hävinud ajurakud?" arutles Price.

Pigem mitte. Blurton-Jones arvab, et nende siirdatud rakud mitte ei asendanud surnud rakke, vaid aitasid säilinud rakke nende töös. Mitu kuud pärast tüvirakkude siirdamist leidis ta katse läbinud hiirte hipokampuses rohkem sünaptilisi ühendusi kui kontrollhiirtel, samuti surid ajurakud katsealustel hiirtel aeglasemalt.

"Meie tulemused näitavad, et tüvirakkudest võib kasu olla ka siis, kui nad hävinud rakke otseselt ei asenda," ütles Blurton-Jones. "Ilmselt on tüvirakud veel palju paindlikumad, kui me arvata võisime."

California ülikooli tüviraku-uurija Arnold Kriegsteini sõnul võib rakkude pikem eluiga olla tulevaste tüvirakuteraapiate põhieesmärk. "Kahtlen, kas suudame asendada Alzheimeri või ajukahjustuse tagajärjel surevaid rakke," sõnas ta. "Kuid tüvirakud võivad aidata neil rakkudel ellu jääda."

• Tweet