20.02.2010 13:27
Uus uurimus aitas tuvastada viiruste vastu võitlevaid geene
Viirused
on kogu inimliigi väljakujunemise aja jooksul olnud pidevaks ohuks. Viiruste
vastu võitlemisega tegelevad geenid on seetõttu pideva valikusurve all.
Uue
uurimuse kohaselt võib inimpopulatsioonis viiruste geograafilise
mitmekesisusega seotud oleva suure varieeruvusega ehk järelikult pideva valiku
all olevate geenide väljaselgitamine aidata leida viiruste vastu võitlemisega
tegelevaid geene ning seeläbi võib olla võimalik välja töötada paremaid
meetodeid viirustega võitlemiseks. Uurimus avaldati ajakirjas PLoS Genetics.
Viirused
on inimese genoomi kujunemist tugevalt ja mitmel viisil mõjutanud. Kõigepealt
on olemas viirused, mis oma genoomi peremeesorganismi ehk antud juhul inimeste
kaugete eellaste genoomi sisestavad. On näidatud, et koguni kaheksa protsenti
inimese genoomist on selliste iidsete nakkuste tulemuseks.
Teiseks
on viirused suureks väljakutseks inimese immuunsüsteemile – kiiresti muutuvate
ja väga suure mitmekesisusega viirustega toime tulemiseks peab olema välja
arenenud suure mitmekesisusega kaitsesüsteemid. Seetõttu võib eeldada, et
viiruste vastase võitlusega tegelevad geenid on pidevalt tugeva valikusurve all
ja selle tulemusena suure varieeruvusega ja kiiresti muutuvad.
Mida
rohkem on kuskil piirkonnas viiruseid, seda suurem peaks olema ka valikusurve
viirustega võitlevatele geenidele ja seda suurem ka selliste geenide
varieeruvus erinevatel inimestel. Selliste viiruste mitmekesisusest sõltuva
varieeruvusega geenide väljaselgitamine võimaldaks mõista, millised geenid on
seotud suurema vastupidavusega haigustele.
Kuigi
viirusnakkused on inimeste tervisele väga olulise mõjuga, on läbi viidud vaid
mõned uurimused, milles üle kogu genoomi üritatakse leida nakkustele suurema
vastuvõtlikkuse või kiirema haiguse kuluga seotud geene. Sellistes uurimustes leitud
erinevate geenivariantide arv pole kuigi suur.
Alternatiivseks
meetodiks on otsida erinevusi mitte suuremates geeniosades, vaid üksikutes
nukleotiidides (nukleotiidid on DNA-ahela elementaarosad). Pikemas
perspektiivis võivad isegi väga väikesed erinevused genoomis evolutsioonis
olulist rolli mängida ning seetõttu võivad isegi erinevused üksikutes
nukleotiidides aidata leida viiruste surve tõttu valiku all olevaid geene.
Selliste
geenide leidmiseks analüüsisid teadlased 660 000 teadaolevat üksiku nukleotiidi
polümorfismi (SNP) 52 erinevas inimpopulatsioonis võrdluses viiruste
mitmekesisusega populatsiooni poolt asustatud geograafilises piirkonnas. Varasemates
uurimustes on näidatud, et viiruste mitmekesisus mingis piirkonnas peegeldab
hästi viiruste poolt põhjustatud loodusliku valiku tugevust selles piirkonnas.
Viiruste mitmekesisus on oluliselt seotud piirkonna kliimatingimustega. Kokku
uuriti enam kui 950 erinevatest maailma osadest pärit inimese DNA-d.
Teadlased
leidsid, et teadaolevalt immuunvastusega seotud geenid sisaldasid rohkelt
viiruste mitmekesisusega seotud sagedusega SNP-sid. Selle tulemuse põhjal
otsiti genoomist ka teisi geene, mille funktsioon nii hästi tuntud ei olnud,
kuid milles leiduvate SNP-de hulk sõltus viiruste geograafilisest
mitmekesisusest. Nii suudeti kindlaks määrata üle saja geeni, millel on ilmselt
oluline roll inimeste vastupanuvõimes viirushaigustele.
Uus meetod võimaldab paremini uurida viirusnakkustega
seotud vastust inimese organismis ning võib tulevikus aidata välja töötada
paremaid vaktsiine ja ravimeid viiruste vastu võitlemiseks.