20.02.2010 13:27

Uus uurimus aitas tuvastada viiruste vastu võitlevaid geene

Siim Sepp
Skype:
siim.sepp@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (0)

Viirused on kogu inimliigi väljakujunemise aja jooksul olnud pidevaks ohuks. Viiruste vastu võitlemisega tegelevad geenid on seetõttu pideva valikusurve all.

Uue uurimuse kohaselt võib inimpopulatsioonis viiruste geograafilise mitmekesisusega seotud oleva suure varieeruvusega ehk järelikult pideva valiku all olevate geenide väljaselgitamine aidata leida viiruste vastu võitlemisega tegelevaid geene ning seeläbi võib olla võimalik välja töötada paremaid meetodeid viirustega võitlemiseks. Uurimus avaldati ajakirjas PLoS Genetics.

Viirused on inimese genoomi kujunemist tugevalt ja mitmel viisil mõjutanud. Kõigepealt on olemas viirused, mis oma genoomi peremeesorganismi ehk antud juhul inimeste kaugete eellaste genoomi sisestavad. On näidatud, et koguni kaheksa protsenti inimese genoomist on selliste iidsete nakkuste tulemuseks.

Teiseks on viirused suureks väljakutseks inimese immuunsüsteemile – kiiresti muutuvate ja väga suure mitmekesisusega viirustega toime tulemiseks peab olema välja arenenud suure mitmekesisusega kaitsesüsteemid. Seetõttu võib eeldada, et viiruste vastase võitlusega tegelevad geenid on pidevalt tugeva valikusurve all ja selle tulemusena suure varieeruvusega ja kiiresti muutuvad.

Mida rohkem on kuskil piirkonnas viiruseid, seda suurem peaks olema ka valikusurve viirustega võitlevatele geenidele ja seda suurem ka selliste geenide varieeruvus erinevatel inimestel. Selliste viiruste mitmekesisusest sõltuva varieeruvusega geenide väljaselgitamine võimaldaks mõista, millised geenid on seotud suurema vastupidavusega haigustele.

Kuigi viirusnakkused on inimeste tervisele väga olulise mõjuga, on läbi viidud vaid mõned uurimused, milles üle kogu genoomi üritatakse leida nakkustele suurema vastuvõtlikkuse või kiirema haiguse kuluga seotud geene. Sellistes uurimustes leitud erinevate geenivariantide arv pole kuigi suur.

Alternatiivseks meetodiks on otsida erinevusi mitte suuremates geeniosades, vaid üksikutes nukleotiidides (nukleotiidid on DNA-ahela elementaarosad). Pikemas perspektiivis võivad isegi väga väikesed erinevused genoomis evolutsioonis olulist rolli mängida ning seetõttu võivad isegi erinevused üksikutes nukleotiidides aidata leida viiruste surve tõttu valiku all olevaid geene.

Selliste geenide leidmiseks analüüsisid teadlased 660 000 teadaolevat üksiku nukleotiidi polümorfismi (SNP) 52 erinevas inimpopulatsioonis võrdluses viiruste mitmekesisusega populatsiooni poolt asustatud geograafilises piirkonnas. Varasemates uurimustes on näidatud, et viiruste mitmekesisus mingis piirkonnas peegeldab hästi viiruste poolt põhjustatud loodusliku valiku tugevust selles piirkonnas. Viiruste mitmekesisus on oluliselt seotud piirkonna kliimatingimustega. Kokku uuriti enam kui 950 erinevatest maailma osadest pärit inimese DNA-d.

Teadlased leidsid, et teadaolevalt immuunvastusega seotud geenid sisaldasid rohkelt viiruste mitmekesisusega seotud sagedusega SNP-sid. Selle tulemuse põhjal otsiti genoomist ka teisi geene, mille funktsioon nii hästi tuntud ei olnud, kuid milles leiduvate SNP-de hulk sõltus viiruste geograafilisest mitmekesisusest. Nii suudeti kindlaks määrata üle saja geeni, millel on ilmselt oluline roll inimeste vastupanuvõimes viirushaigustele.

Uus meetod võimaldab paremini uurida viirusnakkustega seotud vastust inimese organismis ning võib tulevikus aidata välja töötada paremaid vaktsiine ja ravimeid viiruste vastu võitlemiseks.

 

Bristol Robotics Laboratory 08.02.2012 10:00

Masinate tulevik: ökorobotid

Tulevikus võivad robotid kasutada energiaallikana väljaheiteid ja biojäätmeid.

Sille Annuk Postimees/Scanpix 07.02.2012 11:47

Kuidas genoomi-raamatut lugedes paremini depressiooni ravida?

Geenitest oleks lahendus nende jaoks, kellele sobiva depressiooniravimi leidmine ei taha õnnestuda.

03.02.2012 15:15

Uus seeneliik hävitab plastjäätmeid

Amazonase vihmametsadest leitud seen elab ära plastjäätmetest toitudes.

27.01.2012 12:49

Keemikud said valmis kunstliku rakumembraani

Sünteetiline rakuümbris tekib metalliioonide abil.

26.01.2012 12:40

Londoni olümpia dopingulabor tuleb kõigi aegade võimsaim

Olümpiamängude ajaloo kõige kõrgtehnoloogilisem dopingukontrolli labor välistab eksimisvõimalused.

23.01.2012 11:46

Pikaealisus on siiski mingil määral geenides

Eluea ennustatavust lubanud, kuid uurimistulemuste moonutamiselt tabatud teadlased on oma värskes uuringus tagasihoidlikumad.

19.01.2012 10:28

Miks mõned koerad sõna ei kuula? (2)

Kuuletumine sõltub paljuski geenidest, näitas värske uuring.

10.01.2012 10:20

Enne DNAd ja RNAd oli TNA?

Elu Maal võis alguse saada geneetilisest segapudrust.

05.01.2012 10:31

Siidiussid hakkavad ämblikuniiti tootma

Ameerika teadlaste loodud geeneetiliselt muundatud siidiussid toodavad tavalisest palju tugevamat siidikiudu.

27.12.2011 08:43

Kuidas bakterid hambapastaga võitlevad?

Ameerika teadlased avastasid, kuidas suudavad bakterid end kaitsta hambapastas leiduva fluoriidi mõjude eest.

30.11.2011 07:55

Kuidas mõõta rakkude mehaanilisi omadusi?

Teadlased teevad edusamme elusate rakkude mehaanilisi omadusi mõõtva süsteemi arendamisel.

09.11.2011 09:31

Vereliistakute uus roll: mikroobide ründamine

Vereliistakud osalevad ka immuunreaktsioonides, näitas Müncheni ülikooli uurimus.

01.11.2011 08:58

Marika Mikelsaar: Kuidas tõestada probiootikumide toimet? (1)

Kas probiootikumides elavad kasulikud bakterid on meile üldse kasulikud? Eelmisel nädalal ilmunud Washingtoni ülikooli teadlaste uurimus tõstab selle küsimuse taas teravalt päevakorda.

31.10.2011 13:55

Unenägude lugemine pole kaugel (2)

Ärkvelolijate kogemusi suudavad neuroteadlased juba nähtavaks muuta. Nüüd on järg unenägude käes.

26.10.2011 12:16

Euroopa teadlased uurivad loote tüvirakke edasi

Tüvirakkude patendikeeld ei katkesta uuringuid ning võib teadustööd isegi soodustada.

19.10.2011 15:25

Maimets: Euroopa kohus läks väga libedale teele

Euroopa kohus on oma eilse otsusega keelata kõik looteliste tüvirakkudega seotud meetoditele antud patendid läinud väga libedale teele, leiab Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets.

Q. Dombrowski/flickr 06.02.2012 15:47

Ravim matkib punase veini kasulikku toimet

Hiigelkoguste veini sissekallamise asemel saab tervisele kasuliku toime kätte nüüd tabletist.

27.01.2012 12:49

Milleks on hea valguvaba dieet?

Tavaliselt soovitavad kirurgid enne operatsiooni paastuda. Lõikusele eelnenud paast võib kaitsta elundeid ka operatsioonijärgsete tüsistuste eest, näitas värske uuring.

26.01.2012 16:59

Juhtmevaba seade juhib aju

Ameerika idufirma loodud seade võimaldab juhtmevabalt manipuleerida laboriloomade ajurakkudega.

26.01.2012 11:26

Suurbritannia valmistub munarakkude geeniteraapia seadustamiseks (2)

Rakkudega manipuleerimine aitab vältida pärilikke haigusi.

19.01.2012 11:15

Nutitablett jälgib patsienti seestpoolt

Sügisel Suurbritannias müügile jõudvad nutitabletid on varustatud anduritega, mis edastavad allaneelamisel sellekohast infot.

16.01.2012 14:03

Teadlased lõid maailma väikseima kõrva (1)

Kõige tundlikum seniloodud kuulmisseade on kõigest 60-nanomeetrise läbimõõduga kullatera.

06.01.2012 11:47

Keskaegsed luud paljastasid muistse haigusloo

Ameerika teadlased näitasid, kuidas kaasaegne teadus aitab lahendada minevikumõistatusi - ligi tuhat aastat vanadel inimsäilmetel diagnoositi brutselloos.

28.12.2011 00:33

Lõhnaõli meeldimine sõltub geenidest?

Ühele inimesele meeldiv lõhnaõli võib teisele vastumeelne olla. Põhjus peitub inimese geenides, näitas värske uuring.

15.12.2011 10:04

Video: Rakuralli (1)

Esimest korda rakubioloogia ajaloos võisteldi maailma kiireima raku tiitlile.

29.11.2011 09:38

Tillukesed magnetid viivad haiguse verest

Teadlased lõid magnetilised nanoosakesed, mis eemaldavad verest kahjulikke molekule.

03.11.2011 10:50

Teadlased kasvatavad riisis inimese verevalku

Geneetiliselt muundatud riisis kasvatatud verevalk aitab leevendada doonorvere puudust.

31.10.2011 17:00

Jogurtibakter ei ela kõhus

Probiootikumide mõju seedesüsteemile on üle hinnatud.

27.10.2011 15:44

Raske lapsepõlv muudab geenide avaldumise mustrit

Vaeslapse ja peretütre geeniaktiivsus on erinev.

19.10.2011 16:06

Euroopa kohus: loote tüvirakkude kasutamine on ebamoraalne

Inimese lootest pärinevatele tüvirakkudele ei saa patenti võtta, otsustas Euroopa kohus. Kohtu otsusel võib olla tõsine mõju embrüonaalsete tüvirakkudega seotud uuringutele Euroopas.