23.11.2009 11:48

Uus vaktsiin võib aidata suitsetamisest loobuda

Siim Sepp
Skype:
siim.sepp@ut.ee
Loe kommentaare (3)
Samal teemal (2)

Ravimiettevõtted GlaxoSmithKline ja Nabi Pharmaceuticals töötasid välja vaktsiini, mis aitab suitsetajatel oma halvast harjumusest lõplikult vabaneda.

Vaktsiin nimega NicVAX takistab nikotiinil ajju sisenemast, mistõttu suitsetajad ei saa suitsetamisest enam sõltuvust tekitavat mõnutunnet. Süsti mõju kestab umbes kuu aega. Tõenäoliselt tuleb sõltuvuse lõplikuks murdmiseks süsti korrata iga kuu poole aasta jooksul, kirjutas Physorg.

Vaktsiin stimuleerib immuunsüsteemi tootma sõltuvust tekitavate nikotiinimolekulidega seostuvaid antikehi. Kui antikehad on nikotiinimolekulidega seostunud, on ühendmolekul verest ajju liikumiseks liiga suur.

Esialgsetes katsetes said katsealused kas viis platseebosüsti või viis vaktsiinisüsti. 50 protsenti vaktsiini saanud inimestest suutsid katseperioodi jooksul suitsetamisest loobuda. Teises katseringis süstiti katsealuseid kuuel korral ning 80 protsendil vaktsiini saanud katsealustest tõusis nikotiini antikehade tase suitsetamisest loobumiseks vajalikule kõrgusele.

Ettevõtte GlaxoSmithKline bioloogiaosakonna juht Jean Stephanie ütles, et kui vaktsiin saab heakskiidu ja turule jõuab, võib see miljonitel inimestel aidata suitsetamisest loobuda. Hinnanguliselt 70 protsenti suitsetajatest püüab igal aastal oma halvast harjumusest vabaneda, kuid ainult 5-10 protsenti saavad sellega hakkama.

Suitsetamisest loobumise lihtsustamiseks on palju erinevaid tooteid, näiteks erinevad närimiskummid, ninapihustid ja plaastrid, kuid paljudel neid vahendeid kasutavatel suitsetajatel on siiski raske hoiduda taas suitsetama hakkamast. Need abivahendid viivad ajju nikotiini ilma suitsetamiseta ja lasevad kehal nii kohaneda nikotiinitasemete vähenemisega.

Väike nikotiinikogus vähendab võõrutussümptomeid ja võimaldab kehal suitsetamisest loobumisega kohaneda. Nikotiinikogust vähendatakse järk-järgult ning lõpuks keha varustamine nikotiiniga lõpetatakse. Paraku hakkavad paljud inimesed dooside vähenedes uuesti suitsetama. NicVAX töötab aga hoopis teistmoodi, takistades nikotiinil üldse ajju jõudmast.

Suitsetamisest lõplikult loobuda aitav vaktsiin võib üle maailma päästa miljoneid elusid ja vähendada tohutuid summasid, mis suitsetajate haiguste ravimiseks kulutatakse. Kui viimase järgu katsed on edukad, võib NicVAX turule jõuda juba aasta pärast.
23.11.2009 12:15
Ants

Kas platseebosüstid tähendavad seda, et katsealustele öeldi, et neile süstitakse nikotiinivaktsiini, aga tegelikult ei süstitud? Kui nii, siis oleks huvitav teada ka seda, mitu protsenti sellistest katsealustest suitsetamisest loobus võrreldes 50%-ga vaktsiinisüsti saanutest.
Võibolla oleks veel efektiisvem lahendus selline, mis suitsetamisel hoopis sandi enesetunde tekitaks... Praeguse variandi puhul jääb küll nikotiinimõnu ära, kuid harjumusest vabadel hetkedel suitsu tõmmata ei pruugi sellegipoolest olla kerge vabaneda.

Lisa kommentaar
24.11.2009 12:04
Aino

egemist on alles teise astmega viiest etapist. Seega loota, et "vaktsiin turule jõuab enne kahte-kolme aastat ei ole loota. Uuringud näitavad, et kõige kangema doosiga Nabi manustamisel on tulemus= 16% jätab suitsetamise vähemalt aastaks. 84% ei jäta.

Antud vaktsiin ei lase kehal nikotiinist naudingut tunda ning seda tuleb manustada iga 6 kuu tagant - ideaalne viis Glaxole raha teenimiseks.

Ehk siis taaskord on tulemus nagu suitsetamisega - luuakse ravim, et siduda sõltlane endaga eluks ajaks.. täpselt sama mõte on ka plaastritel ja nätsudel, mille tulemuslikkus on paari võrra madalam kui antud vaktsiinil...

Teades poliitika ja ravimitööstustuse lähedast seotust võite olla veendunud, et just seda hakkavad perearstid paari aasta pärast laialt promoma.

Kui siin räägitakse 50%katsealustest, mitu katsealust oli kas kaks või enam inimest?

http://www.cochrane.org
http://www.nabi.com/pipeline/clinicaltrials.php

Kust on võetud kõik need numbrid siia aru ma ei mõista

Lisa kommentaar
24.11.2009 22:24
Mait Müüripeal

Minu mäletamist mööda on nikotiin vitamiin ja inimorganism vajab seda, loomulikult mitme suurusjärgu võrra vähem, kui suitsetaja seda saab.

Lisa kommentaar

 

Flickr/Samuel Mann 03.02.2012 09:15

Uus seeneliik hävitab plastjäätmeid

Amazonase vihmametsadest leitud seen elab ära plastjäätmetest toitudes.

D. C. Goode/Creative Commons 27.01.2012 12:49

Milleks on hea valguvaba dieet?

Tavaliselt soovitavad kirurgid enne operatsiooni paastuda. Lõikusele eelnenud paast võib kaitsta elundeid ka operatsioonijärgsete tüsistuste eest, näitas värske uuring.

26.01.2012 16:59

Juhtmevaba seade juhib aju

Ameerika idufirma loodud seade võimaldab juhtmevabalt manipuleerida laboriloomade ajurakkudega.

26.01.2012 11:26

Suurbritannia valmistub munarakkude geeniteraapia seadustamiseks (2)

Rakkudega manipuleerimine aitab vältida pärilikke haigusi.

19.01.2012 11:15

Nutitablett jälgib patsienti seestpoolt

Sügisel Suurbritannias müügile jõudvad nutitabletid on varustatud anduritega, mis edastavad allaneelamisel sellekohast infot.

16.01.2012 14:03

Teadlased lõid maailma väikseima kõrva (1)

Kõige tundlikum seniloodud kuulmisseade on kõigest 60-nanomeetrise läbimõõduga kullatera.

06.01.2012 11:47

Keskaegsed luud paljastasid muistse haigusloo

Ameerika teadlased näitasid, kuidas kaasaegne teadus aitab lahendada minevikumõistatusi - ligi tuhat aastat vanadel inimsäilmetel diagnoositi brutselloos.

28.12.2011 00:33

Lõhnaõli meeldimine sõltub geenidest?

Ühele inimesele meeldiv lõhnaõli võib teisele vastumeelne olla. Põhjus peitub inimese geenides, näitas värske uuring.

15.12.2011 10:04

Video: Rakuralli (1)

Esimest korda rakubioloogia ajaloos võisteldi maailma kiireima raku tiitlile.

29.11.2011 09:38

Tillukesed magnetid viivad haiguse verest

Teadlased lõid magnetilised nanoosakesed, mis eemaldavad verest kahjulikke molekule.

03.11.2011 10:50

Teadlased kasvatavad riisis inimese verevalku

Geneetiliselt muundatud riisis kasvatatud verevalk aitab leevendada doonorvere puudust.

31.10.2011 17:00

Jogurtibakter ei ela kõhus

Probiootikumide mõju seedesüsteemile on üle hinnatud.

27.10.2011 15:44

Raske lapsepõlv muudab geenide avaldumise mustrit

Vaeslapse ja peretütre geeniaktiivsus on erinev.

19.10.2011 16:06

Euroopa kohus: loote tüvirakkude kasutamine on ebamoraalne

Inimese lootest pärinevatele tüvirakkudele ei saa patenti võtta, otsustas Euroopa kohus. Kohtu otsusel võib olla tõsine mõju embrüonaalsete tüvirakkudega seotud uuringutele Euroopas.

18.10.2011 09:22

Järjestati 115-aastaselt surnud naise DNA (1)

Milles peitub pikaealisuse saladus?

12.10.2011 20:04

Tartu teadlaste avastus: rakkudes toimiv lülitussüsteem meenutab ribakoodi

Igaüks meist käib aeg-ajalt poes. Kas olete mõelnud sellele hetkele, mil kassapidaja pistab küpsisepaki ribakoodilugeja ette ja kassaaparaadile ilmubki kiri “Küpsised”? Samamoodi tunneb koodilugeja ära hapukoore, hambaharja ja porgandid.

Wikimedia Commons/J. Walker 27.01.2012 12:49

Keemikud said valmis kunstliku rakumembraani

Sünteetiline rakuümbris tekib metalliioonide abil.

26.01.2012 12:40

Londoni olümpia dopingulabor tuleb kõigi aegade võimsaim

Olümpiamängude ajaloo kõige kõrgtehnoloogilisem dopingukontrolli labor välistab eksimisvõimalused.

23.01.2012 11:46

Pikaealisus on siiski mingil määral geenides

Eluea ennustatavust lubanud, kuid uurimistulemuste moonutamiselt tabatud teadlased on oma värskes uuringus tagasihoidlikumad.

19.01.2012 10:28

Miks mõned koerad sõna ei kuula? (2)

Kuuletumine sõltub paljuski geenidest, näitas värske uuring.

10.01.2012 10:20

Enne DNAd ja RNAd oli TNA?

Elu Maal võis alguse saada geneetilisest segapudrust.

05.01.2012 10:31

Siidiussid hakkavad ämblikuniiti tootma

Ameerika teadlaste loodud geeneetiliselt muundatud siidiussid toodavad tavalisest palju tugevamat siidikiudu.

27.12.2011 08:43

Kuidas bakterid hambapastaga võitlevad?

Ameerika teadlased avastasid, kuidas suudavad bakterid end kaitsta hambapastas leiduva fluoriidi mõjude eest.

30.11.2011 07:55

Kuidas mõõta rakkude mehaanilisi omadusi?

Teadlased teevad edusamme elusate rakkude mehaanilisi omadusi mõõtva süsteemi arendamisel.

09.11.2011 09:31

Vereliistakute uus roll: mikroobide ründamine

Vereliistakud osalevad ka immuunreaktsioonides, näitas Müncheni ülikooli uurimus.

01.11.2011 08:58

Marika Mikelsaar: Kuidas tõestada probiootikumide toimet? (1)

Kas probiootikumides elavad kasulikud bakterid on meile üldse kasulikud? Eelmisel nädalal ilmunud Washingtoni ülikooli teadlaste uurimus tõstab selle küsimuse taas teravalt päevakorda.

31.10.2011 13:55

Unenägude lugemine pole kaugel (2)

Ärkvelolijate kogemusi suudavad neuroteadlased juba nähtavaks muuta. Nüüd on järg unenägude käes.

26.10.2011 12:16

Euroopa teadlased uurivad loote tüvirakke edasi

Tüvirakkude patendikeeld ei katkesta uuringuid ning võib teadustööd isegi soodustada.

19.10.2011 15:25

Maimets: Euroopa kohus läks väga libedale teele

Euroopa kohus on oma eilse otsusega keelata kõik looteliste tüvirakkudega seotud meetoditele antud patendid läinud väga libedale teele, leiab Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets.

13.10.2011 12:50

Imetajate genoomi “tumeaine” kaevati läbi (1)

29 imetajaliigi pärilikkusaine uurimine näitas, kuidas geene sisse ja välja lülitatakse.