23.11.2009 11:48

Uus vaktsiin võib aidata suitsetamisest loobuda

Siim Sepp Skype: siim.sepp@ut.ee	Loe kommentaare (3) Samal teemal (0)

Siim Sepp

Skype:
siim.sepp@ut.ee

Loe kommentaare (3)
Samal teemal (0)

Ravimiettevõtted GlaxoSmithKline ja Nabi Pharmaceuticals töötasid välja vaktsiini, mis aitab suitsetajatel oma halvast harjumusest lõplikult vabaneda.

Vaktsiin nimega NicVAX takistab nikotiinil ajju sisenemast, mistõttu suitsetajad ei saa suitsetamisest enam sõltuvust tekitavat mõnutunnet. Süsti mõju kestab umbes kuu aega. Tõenäoliselt tuleb sõltuvuse lõplikuks murdmiseks süsti korrata iga kuu poole aasta jooksul, kirjutas Physorg.

Vaktsiin stimuleerib immuunsüsteemi tootma sõltuvust tekitavate nikotiinimolekulidega seostuvaid antikehi. Kui antikehad on nikotiinimolekulidega seostunud, on ühendmolekul verest ajju liikumiseks liiga suur.

Esialgsetes katsetes said katsealused kas viis platseebosüsti või viis vaktsiinisüsti. 50 protsenti vaktsiini saanud inimestest suutsid katseperioodi jooksul suitsetamisest loobuda. Teises katseringis süstiti katsealuseid kuuel korral ning 80 protsendil vaktsiini saanud katsealustest tõusis nikotiini antikehade tase suitsetamisest loobumiseks vajalikule kõrgusele.

Ettevõtte GlaxoSmithKline bioloogiaosakonna juht Jean Stephanie ütles, et kui vaktsiin saab heakskiidu ja turule jõuab, võib see miljonitel inimestel aidata suitsetamisest loobuda. Hinnanguliselt 70 protsenti suitsetajatest püüab igal aastal oma halvast harjumusest vabaneda, kuid ainult 5-10 protsenti saavad sellega hakkama.

Suitsetamisest loobumise lihtsustamiseks on palju erinevaid tooteid, näiteks erinevad närimiskummid, ninapihustid ja plaastrid, kuid paljudel neid vahendeid kasutavatel suitsetajatel on siiski raske hoiduda taas suitsetama hakkamast. Need abivahendid viivad ajju nikotiini ilma suitsetamiseta ja lasevad kehal nii kohaneda nikotiinitasemete vähenemisega.

Väike nikotiinikogus vähendab võõrutussümptomeid ja võimaldab kehal suitsetamisest loobumisega kohaneda. Nikotiinikogust vähendatakse järk-järgult ning lõpuks keha varustamine nikotiiniga lõpetatakse. Paraku hakkavad paljud inimesed dooside vähenedes uuesti suitsetama. NicVAX töötab aga hoopis teistmoodi, takistades nikotiinil üldse ajju jõudmast.

Suitsetamisest lõplikult loobuda aitav vaktsiin võib üle maailma päästa miljoneid elusid ja vähendada tohutuid summasid, mis suitsetajate haiguste ravimiseks kulutatakse. Kui viimase järgu katsed on edukad, võib NicVAX turule jõuda juba aasta pärast.

Samal teemal (0)
Kommentaarid (3)
Lisa kommentaar

23.11.2009 12:15

Ants

Kas platseebosüstid tähendavad seda, et katsealustele öeldi, et neile süstitakse nikotiinivaktsiini, aga tegelikult ei süstitud? Kui nii, siis oleks huvitav teada ka seda, mitu protsenti sellistest katsealustest suitsetamisest loobus võrreldes 50%-ga vaktsiinisüsti saanutest. Võibolla oleks veel efektiisvem lahendus selline, mis suitsetamisel hoopis sandi enesetunde tekitaks... Praeguse variandi puhul jääb küll nikotiinimõnu ära, kuid harjumusest vabadel hetkedel suitsu tõmmata ei pruugi sellegipoolest olla kerge vabaneda.

Lisa kommentaar

24.11.2009 12:04

Aino

egemist on alles teise astmega viiest etapist. Seega loota, et "vaktsiin turule jõuab enne kahte-kolme aastat ei ole loota. Uuringud näitavad, et kõige kangema doosiga Nabi manustamisel on tulemus= 16% jätab suitsetamise vähemalt aastaks. 84% ei jäta. Antud vaktsiin ei lase kehal nikotiinist naudingut tunda ning seda tuleb manustada iga 6 kuu tagant - ideaalne viis Glaxole raha teenimiseks. Ehk siis taaskord on tulemus nagu suitsetamisega - luuakse ravim, et siduda sõltlane endaga eluks ajaks.. täpselt sama mõte on ka plaastritel ja nätsudel, mille tulemuslikkus on paari võrra madalam kui antud vaktsiinil... Teades poliitika ja ravimitööstustuse lähedast seotust võite olla veendunud, et just seda hakkavad perearstid paari aasta pärast laialt promoma. Kui siin räägitakse 50%katsealustest, mitu katsealust oli kas kaks või enam inimest? http://www.cochrane.org http://www.nabi.com/pipeline/clinicaltrials.php Kust on võetud kõik need numbrid siia aru ma ei mõista

Lisa kommentaar

24.11.2009 22:24

Mait Müüripeal

Minu mäletamist mööda on nikotiin vitamiin ja inimorganism vajab seda, loomulikult mitme suurusjärgu võrra vähem, kui suitsetaja seda saab.

Lisa kommentaar

Nimi:

E-post:

Kommentaar:

E-post avalik

13.03.2010 12:38

Maailmakuulus soomlanna, kes sõdis eestlaste geenivaramu eest

„Ta rääkis ikka, et ärge oodake, kuni saate 50 000 doonori andmed kokku. Hakake juba uuringutega pihta,“ räägib TÜ Eesti Geenivaramu direktor Andres Metspalu.

05.03.2010 16:54

Valk aeglustab puuviljakärbeste vananemist

California ülikooli teadlased määrasid kindlaks valgu, mis puuviljakärbestel toimib vananemisvastase ja vananemisega kaasnevate haiguste vastase vahendina.

01.03.2010 19:11

Uus masin sekveneerib inimgenoomi paari tunniga^Täiendatud (3)

Floridas toimunud konverentsil tutvustati uut ülikiiret sekveneerimismasinat.

23.02.2010 13:36

Hiir sai inimese maksa

Teadlased on suutnud anda hiirele inimese maksa, et uurida võimalusi mitmete haiguste ravimiseks.

12.02.2010 14:40

Igikeltsast leitud juuksepahmak aitas kaardistada ürgmehe DNA

Esimest korda maailmas õnnestus kirjeldada ammustel aegadel elanud mehe genoom. Gröönimaalt igikeltsast leitud umbes 4000 aastat vanast juuksetutist leitud DNA analüüsimisel oli oluline roll ka eesti teadlastel.

04.02.2010 10:45

Vaimse arengu mahajäämust ja rasvumist põhjustab üks puuduv kromosoomijupp (1)

Suhteliselt lühike puuduv kromosoomijupp põhjustab juba lapseeast vaimse arengu mahajäämust, täiskasvanueas lisandub sellele veel väga tõsine rasvumine.

28.01.2010 12:57

Päevalille geenide kaart annab lootust puhtamale kütusele

Üle kümne miljoni dollari suurune teadusprojekt, mille eesmärgiks on kaardistada päevalille DNA järjestus, võib tulevikus aidata toota nii toitu kui kütust.

21.01.2010 08:15

Visioonid aastaks 2020: sünteetiline bioloogia (1)

Viimase kümne aasta jooksul on DNA lugemise ja kirjutamise hind langenud miljon korda, ületades isegi Moore’i seaduse ajas eksponentsiaalselt kasvava arvutivõimsuse kohta.

08.01.2010 11:50

Jaapani teadlased tahavad süsihappegaasi metaaniks muuta (1)

Jaapani teadlased teatasid kolmapäeval plaanist hakata merepõhja maetud süsihappegaasi metaaniks muutma.

22.12.2009 18:45

Koduseast on kasu HIVi uuringutel

Hiir valetab ja ahv liialdab, võtab HIV vaktsiini väljatöötamisega tegelevas biotehnoloogiafirmas FIT Biotech teadurina töötav Maarja Adojaan kokku vaktsiiniuuringute põhiprobleemi.

21.12.2009 15:28

Mida hakkab geenivaramu peale 20 miljoni krooni eurorahaga?

Kindlasti ei saa selle raha eest uusi geeniproove koguda.

16.12.2009 16:01

Eestlaste geenid joonistasid Eesti (6)

Eesti on väike ja rahvaarv napilt üle miljoni, kuid geenide põhjal on võimalik üsna täpselt öelda, millisest Eesti piirkonnast on inimene pärit.

04.12.2009 13:20

Konnakullesed aitavad veereostust tuvastada

Teadlased näitasid, et geneetiliselt muundatud konnakulleseid saab kasutada veereostuse kiireks ja odavaks hindamiseks.

27.11.2009 17:46

Intel tahab inimeste aju kiibiga varustada (6)

Intel on asunud välja töötama mikroprotsessorit, mille saaks paigutada inimese ajusse, et arvutit saaks edaspidi kasutada ilma hiire ja klaviatuurita.

16.11.2009 12:30

Kõnevõime võib sõltuda vaid ühest geenist

Uue uurimuse kohaselt võib võime kõneleda tuleneda vaid üheainsa geeni muutumisest.

15.11.2009 12:56

Neandertallaste kaks suurt küsimust (1)

Kõigest 30 000 aastat tagasi ei elanud maailmas mitte üks inimliik, vaid kaks. Kuigi neandertallased olid tänapäeva inimeste lähimateks sugulasteks, ei teata neist praegu kuigi palju.

04.03.2010 18:25

Kes elavad meie kõhus?

Inimese kehas elab umbes kümme korda suurem arv mikroobe kui on inimkehas rakke. Enamus neist mikroobidest pesitseb meie soolestikus.

26.02.2010 17:50

Maailma farmaatsiatööstuse tipp kasutab Eesti tehnoloogiat (2)

Maailma farmaatsiatööstuse tippfirmad on ravimiarenduses võtnud kasutusele Tartu biotehnoloogiafirma Icosagen Cell Factory tehnoloogilise platvormi.

20.02.2010 13:27

Uus uurimus aitas tuvastada viiruste vastu võitlevaid geene

Viirused on kogu inimliigi väljakujunemise aja jooksul olnud pidevaks ohuks. Viiruste vastu võitlemisega tegelevad geenid on seetõttu pideva valikusurve all.

12.02.2010 09:32

Uus meetod vähi varaseks avastamiseks

Autoantikehad võiksid aidata vähki varases staadiumis avastada.

02.02.2010 13:42

Leiti paljude erinevate viiruste vastane aine

Uus aine mõjus üheaegselt mitmetele viirustele, mis põhjustavad maailma surmavamaid haigusi nagu aids, ebola ja rifti oru palavik.

22.01.2010 15:05

Inimene oli kunagi ohustatud liik

Pisut enam kui miljon aastat tagasi, kui inimese esivanemad levisid Aafrikast Euroopasse ja Aasiasse, olid inimesed uue uurimuse kohaselt hävimisohus liik.

12.01.2010 12:10

Visioonid aastaks 2020: mikrofloora uurimine

Lähema kümne aasta üheks tähtsamaks ökoloogiliseks uurimisvaldkonnaks on ilmselt inimese mikrofloora.

28.12.2009 15:50

Kaks geeni aitavad ajuvähil kiiresti levida (1)

Teadlased avastasid kaks geeni, mis mõjutavad oluliselt kõige agressiivsema ajuvähi glioblastoomi teket ja arengut.

22.12.2009 16:32

Eestis tekkis ainulaadne HI-viiruse alatüüp

Eestis on süstivate narkomaanide seas tekkinud uudne HI-viiruse alatüüp, mida seni on maailmas leitud ainult Eestist.

18.12.2009 21:49

Teadlased avastasid viiruste vastu võitleva valgu

USA teadlased avastasid rakkudest valgu, mis võitleb erinevate viiruste, sealhulgas ka gripiviiruse vastu.

14.12.2009 12:24

Panda genoom sarnaneb koera genoomile (1)

Hiina teadlased said valmis hiidpanda täieliku genoomikaardi, mille põhjal see hävimisohus loom on geneetiliselt üllatavalt sarnane koerale.

30.11.2009 12:29

Inimese mõtetest tehti video (5)

California ülikooli teadlasel Jack Gallantil õnnestus katsealuste ajust magnetresonantsuuringuga kopeerida pilt videofilmist, mida katsealused vaatasid.

23.11.2009 11:48

Uus vaktsiin võib aidata suitsetamisest loobuda (3)

GlaxoSmithKline ja Nabi Pharmaceuticals töötasid välja vaktsiini, mis aitab suitsetajatel oma halvast harjumusest lõplikult vabaneda.

15.11.2009 15:38

Geenid määravad poegade või tütarde saamise tõenäosuse (2)

Uues Newcastle’i ülikooli teadlaste tehtud uurimuses kirjutatakse, et meeste tõenäosuse omada rohkem X- või Y-kromosoomi kandvaid sperme määrab kindlaks seni avastamata geen.

Vanemad (49)

Küsi teadlaselt

Kas vastab tõele, et kofeiin lahustub hästi vees ja sellepärast on võimalik tassitäiest kohvist saada suuremat ergutust kui tavapärasele tassitäiele lisada rohkem vett? Teoorias võiks see tuleneda sellest, et tavapärane kohvitass on küllastunud lahus, kus kogu kofeiin ei lahustu ja seetõttu ei saa seda organism ka omastada. Kui aga lisada ekstra vett, siis muutub kohvitassi sisu küllastamata lahuseks ja rohkem kofeiini saab lahustuda ning omakorda on organimisil võimalus rohkem kofeiini omastada. Kas see on nii?

Ain Raal TÜ farmakognoosiadotsent:

Kofeiin lahustub aeglaselt (vahekorras 1:60) külmas, kuid kergesti keevas vees. Kohvi keetmisel on asi siiski keerulisem, sest tegemist ei ole puhta k

Loe edasi!

Esita küsimus Kõik

Doktoritööd

Kõik

Idee

Kõik

Veider teadus

Kõik