23.11.2009 11:48

Uus vaktsiin võib aidata suitsetamisest loobuda

Siim Sepp
Skype:
siim.sepp@ut.ee
Loe kommentaare (3)
Samal teemal (0)

Ravimiettevõtted GlaxoSmithKline ja Nabi Pharmaceuticals töötasid välja vaktsiini, mis aitab suitsetajatel oma halvast harjumusest lõplikult vabaneda.

Vaktsiin nimega NicVAX takistab nikotiinil ajju sisenemast, mistõttu suitsetajad ei saa suitsetamisest enam sõltuvust tekitavat mõnutunnet. Süsti mõju kestab umbes kuu aega. Tõenäoliselt tuleb sõltuvuse lõplikuks murdmiseks süsti korrata iga kuu poole aasta jooksul, kirjutas Physorg.

Vaktsiin stimuleerib immuunsüsteemi tootma sõltuvust tekitavate nikotiinimolekulidega seostuvaid antikehi. Kui antikehad on nikotiinimolekulidega seostunud, on ühendmolekul verest ajju liikumiseks liiga suur.

Esialgsetes katsetes said katsealused kas viis platseebosüsti või viis vaktsiinisüsti. 50 protsenti vaktsiini saanud inimestest suutsid katseperioodi jooksul suitsetamisest loobuda. Teises katseringis süstiti katsealuseid kuuel korral ning 80 protsendil vaktsiini saanud katsealustest tõusis nikotiini antikehade tase suitsetamisest loobumiseks vajalikule kõrgusele.

Ettevõtte GlaxoSmithKline bioloogiaosakonna juht Jean Stephanie ütles, et kui vaktsiin saab heakskiidu ja turule jõuab, võib see miljonitel inimestel aidata suitsetamisest loobuda. Hinnanguliselt 70 protsenti suitsetajatest püüab igal aastal oma halvast harjumusest vabaneda, kuid ainult 5-10 protsenti saavad sellega hakkama.

Suitsetamisest loobumise lihtsustamiseks on palju erinevaid tooteid, näiteks erinevad närimiskummid, ninapihustid ja plaastrid, kuid paljudel neid vahendeid kasutavatel suitsetajatel on siiski raske hoiduda taas suitsetama hakkamast. Need abivahendid viivad ajju nikotiini ilma suitsetamiseta ja lasevad kehal nii kohaneda nikotiinitasemete vähenemisega.

Väike nikotiinikogus vähendab võõrutussümptomeid ja võimaldab kehal suitsetamisest loobumisega kohaneda. Nikotiinikogust vähendatakse järk-järgult ning lõpuks keha varustamine nikotiiniga lõpetatakse. Paraku hakkavad paljud inimesed dooside vähenedes uuesti suitsetama. NicVAX töötab aga hoopis teistmoodi, takistades nikotiinil üldse ajju jõudmast.

Suitsetamisest lõplikult loobuda aitav vaktsiin võib üle maailma päästa miljoneid elusid ja vähendada tohutuid summasid, mis suitsetajate haiguste ravimiseks kulutatakse. Kui viimase järgu katsed on edukad, võib NicVAX turule jõuda juba aasta pärast.
23.11.2009 12:15
Ants

Kas platseebosüstid tähendavad seda, et katsealustele öeldi, et neile süstitakse nikotiinivaktsiini, aga tegelikult ei süstitud? Kui nii, siis oleks huvitav teada ka seda, mitu protsenti sellistest katsealustest suitsetamisest loobus võrreldes 50%-ga vaktsiinisüsti saanutest. Võibolla oleks veel efektiisvem lahendus selline, mis suitsetamisel hoopis sandi enesetunde tekitaks... Praeguse variandi puhul jääb küll nikotiinimõnu ära, kuid harjumusest vabadel hetkedel suitsu tõmmata ei pruugi sellegipoolest olla kerge vabaneda.

Lisa kommentaar
24.11.2009 12:04
Aino

egemist on alles teise astmega viiest etapist. Seega loota, et "vaktsiin turule jõuab enne kahte-kolme aastat ei ole loota. Uuringud näitavad, et kõige kangema doosiga Nabi manustamisel on tulemus= 16% jätab suitsetamise vähemalt aastaks. 84% ei jäta. Antud vaktsiin ei lase kehal nikotiinist naudingut tunda ning seda tuleb manustada iga 6 kuu tagant - ideaalne viis Glaxole raha teenimiseks. Ehk siis taaskord on tulemus nagu suitsetamisega - luuakse ravim, et siduda sõltlane endaga eluks ajaks.. täpselt sama mõte on ka plaastritel ja nätsudel, mille tulemuslikkus on paari võrra madalam kui antud vaktsiinil... Teades poliitika ja ravimitööstustuse lähedast seotust võite olla veendunud, et just seda hakkavad perearstid paari aasta pärast laialt promoma. Kui siin räägitakse 50%katsealustest, mitu katsealust oli kas kaks või enam inimest? http://www.cochrane.org http://www.nabi.com/pipeline/clinicaltrials.php Kust on võetud kõik need numbrid siia aru ma ei mõista

Lisa kommentaar
24.11.2009 22:24
Mait Müüripeal

Minu mäletamist mööda on nikotiin vitamiin ja inimorganism vajab seda, loomulikult mitme suurusjärgu võrra vähem, kui suitsetaja seda saab.

Lisa kommentaar

 

06.02.2010 13:01

Miks me vananeme?

Sellest, kas surematus on olemas ja kui pikaks võiks inimese elu venitada, kirjutas Postimehes Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets.

genome.gov 04.02.2010 10:45

Vaimse arengu mahajäämust ja rasvumist põhjustab üks puuduv kromosoomijupp

Suhteliselt lühike puuduv kromosoomijupp põhjustab juba lapseeast vaimse arengu mahajäämust, täiskasvanueas lisandub sellele veel väga tõsine rasvumine.

02.02.2010 13:42

Leiti paljude erinevate viiruste vastane aine

Uus aine mõjus üheaegselt mitmetele viirustele, mis põhjustavad maailma surmavamaid haigusi nagu aids, ebola ja rifti oru palavik.

28.01.2010 12:57

Päevalille geenide kaart annab lootust puhtamale kütusele

Üle kümne miljoni dollari suurune teadusprojekt, mille eesmärgiks on kaardistada päevalille DNA järjestus, võib tulevikus aidata toota nii toitu kui kütust.

21.01.2010 08:15

Visioonid aastaks 2020: sünteetiline bioloogia

Viimase kümne aasta jooksul on DNA lugemise ja kirjutamise hind langenud miljon korda, ületades isegi Moore’i seaduse ajas eksponentsiaalselt kasvava arvutivõimsuse kohta.

08.01.2010 11:50

Jaapani teadlased tahavad süsihappegaasi metaaniks muuta

Jaapani teadlased teatasid kolmapäeval plaanist hakata merepõhja maetud süsihappegaasi metaaniks muutma.

22.12.2009 18:45

Koduseast on kasu HIVi uuringutel

Hiir valetab ja ahv liialdab, võtab HIV vaktsiini väljatöötamisega tegelevas biotehnoloogiafirmas FIT Biotech teadurina töötav Maarja Adojaan kokku vaktsiiniuuringute põhiprobleemi.

21.12.2009 15:28

Mida hakkab geenivaramu peale 20 miljoni krooni eurorahaga?

Kindlasti ei saa selle raha eest uusi geeniproove koguda.

16.12.2009 16:01

Eestlaste geenid joonistasid Eesti

Eesti on väike ja rahvaarv napilt üle miljoni, kuid geenide põhjal on võimalik üsna täpselt öelda, millisest Eesti piirkonnast on inimene pärit.

04.12.2009 13:20

Konnakullesed aitavad veereostust tuvastada

Teadlased näitasid, et geneetiliselt muundatud konnakulleseid saab kasutada veereostuse kiireks ja odavaks hindamiseks.

27.11.2009 17:46

Intel tahab inimeste aju kiibiga varustada

Intel on asunud välja töötama mikroprotsessorit, mille saaks paigutada inimese ajusse, et arvutit saaks edaspidi kasutada ilma hiire ja klaviatuurita.

16.11.2009 12:30

Kõnevõime võib sõltuda vaid ühest geenist

Uue uurimuse kohaselt võib võime kõneleda tuleneda vaid üheainsa geeni muutumisest.

15.11.2009 12:56

Neandertallaste kaks suurt küsimust

Kõigest 30 000 aastat tagasi ei elanud maailmas mitte üks inimliik, vaid kaks. Kuigi neandertallased olid tänapäeva inimeste lähimateks sugulasteks, ei teata neist praegu kuigi palju.

28.10.2009 16:35

Halvaks autojuhiks sünnitakse

Halvad autojuhid võivad nüüdsest oma saamatuses geene süüdistada.

07.10.2009 17:24

Keemianobelistid lahendasid elu tekke ühe põhiküsimuse

Nad panid aluse mõistmisele, kuidas elu kui protsess üldse käib ning aluse elu tekkimise mõistmisele, selgitas Tartu Ülikooli molekulaarbioloogia professor Jaanus Remme tänavuste Nobeli keemiapreemia pälvinud teadlaste töö kaalu.

20.11.2008 14:46

Mammuti genoom taastatud

Ameerika ja vene teadlastest koosnev uurimisrühm suutis taastada suure osa mammuti genoomist.

04.02.2010 09:45

Eesti biotehnoloogia on uue Euroopa tipus

Tippajakirja Nature Biotechnology jaanuarinumber vahendab uurimust, mis paigutab Eesti biotehnoloogiatööstuse uute Euroliidu-maade liidergruppi.

01.02.2010 10:17

Teadlased aitavad väikest Varvarat

Narvas elab üks väike tüdruk, kes on terve elu võidelnud haruldase päriliku haigusega. Tartu teadlased uurivad sarnaseid haigusi põhjustavaid geene ja on pakkunud välja idee ravimi väljatöötamiseks.

22.01.2010 15:05

Inimene oli kunagi ohustatud liik

Pisut enam kui miljon aastat tagasi, kui inimese esivanemad levisid Aafrikast Euroopasse ja Aasiasse, olid inimesed uue uurimuse kohaselt hävimisohus liik.

12.01.2010 12:10

Visioonid aastaks 2020: mikrofloora uurimine

Lähema kümne aasta üheks tähtsamaks ökoloogiliseks uurimisvaldkonnaks on ilmselt inimese mikrofloora.

28.12.2009 15:50

Kaks geeni aitavad ajuvähil kiiresti levida

Teadlased avastasid kaks geeni, mis mõjutavad oluliselt kõige agressiivsema ajuvähi glioblastoomi teket ja arengut.

22.12.2009 16:32

Eestis tekkis ainulaadne HI-viiruse alatüüp

Eestis on süstivate narkomaanide seas tekkinud uudne HI-viiruse alatüüp, mida seni on maailmas leitud ainult Eestist.

18.12.2009 21:49

Teadlased avastasid viiruste vastu võitleva valgu

USA teadlased avastasid rakkudest valgu, mis võitleb erinevate viiruste, sealhulgas ka gripiviiruse vastu.

14.12.2009 12:24

Panda genoom sarnaneb koera genoomile

Hiina teadlased said valmis hiidpanda täieliku genoomikaardi, mille põhjal see hävimisohus loom on geneetiliselt üllatavalt sarnane koerale.

30.11.2009 12:29

Inimese mõtetest tehti video

California ülikooli teadlasel Jack Gallantil õnnestus katsealuste ajust magnetresonantsuuringuga kopeerida pilt videofilmist, mida katsealused vaatasid.

23.11.2009 11:48

Uus vaktsiin võib aidata suitsetamisest loobuda

GlaxoSmithKline ja Nabi Pharmaceuticals töötasid välja vaktsiini, mis aitab suitsetajatel oma halvast harjumusest lõplikult vabaneda.

15.11.2009 15:38

Geenid määravad poegade või tütarde saamise tõenäosuse

Uues Newcastle’i ülikooli teadlaste tehtud uurimuses kirjutatakse, et meeste tõenäosuse omada rohkem X- või Y-kromosoomi kandvaid sperme määrab kindlaks seni avastamata geen.

30.10.2009 16:26

Tüvirakud muudeti munarakkude ja spermide eellasteks

Teadlased avastasid, kuidas muuta inimese embrüonaalsed tüvirakud idurakkudeks, embrüonaalsete rakkude liigiks, millest arenevad spermid ja munarakud.

09.10.2009 16:44

Eestlaste leiutatud HIV-vaktsiini inimkatseid saatis edu

Kolme aasta jooksul Lõuna-Aafrika Vabariigis katsetatud Eesti teadlaste leiutatud HIV-vaktsiini katsetused inimesel näitasid, et vaktsiin toimib. Siiski pole põhjust vaktsiini turuletulekut oodata mitte enne viit aastat.

01.10.2009 18:14

Kas akadeemiline doping peaks olema keelatud?

Akadeemilist võimekust parandavate nootroopikumide üha laialdasem kasutamine võib viia tulevikus üliõpilaste regulaarsete dopingutestimisteni.

 
Küsi teadlaselt
Kas on võimalik toota kuutolmust energiat? Discoveri peal oli kord saade sellest, aga kahjuks õnnestus see maha magada, kuid reklaamist jäi meelde, et vähese hulga kuutolmuga on võimalik terve linn energiaga ära toita. Küsimuse tuletas meelde hiljutine ulmefilm "Moon", kus koguti tolmu ning saadeti see Maale. Fact or fiction?
Mart Noorma, TÜ optilise metroloogia dotsent:

Nii fact kui fiction. Praeguste teadmiste põhjal on suur tõenäosus, et Kuu tolm sisaldab heeliumi isotoopi He-3 mida saaks teoreetiliselt kasutada ter

Esita küsimus Loe edasi!
Doktoritööd
Idee
Veider teadus