23.11.2009 11:48

Uus vaktsiin võib aidata suitsetamisest loobuda

Siim Sepp
Skype:
siim.sepp@ut.ee
Loe kommentaare (3)
Samal teemal (3)

Ravimiettevõtted GlaxoSmithKline ja Nabi Pharmaceuticals töötasid välja vaktsiini, mis aitab suitsetajatel oma halvast harjumusest lõplikult vabaneda.

Vaktsiin nimega NicVAX takistab nikotiinil ajju sisenemast, mistõttu suitsetajad ei saa suitsetamisest enam sõltuvust tekitavat mõnutunnet. Süsti mõju kestab umbes kuu aega. Tõenäoliselt tuleb sõltuvuse lõplikuks murdmiseks süsti korrata iga kuu poole aasta jooksul, kirjutas Physorg.

Vaktsiin stimuleerib immuunsüsteemi tootma sõltuvust tekitavate nikotiinimolekulidega seostuvaid antikehi. Kui antikehad on nikotiinimolekulidega seostunud, on ühendmolekul verest ajju liikumiseks liiga suur.

Esialgsetes katsetes said katsealused kas viis platseebosüsti või viis vaktsiinisüsti. 50 protsenti vaktsiini saanud inimestest suutsid katseperioodi jooksul suitsetamisest loobuda. Teises katseringis süstiti katsealuseid kuuel korral ning 80 protsendil vaktsiini saanud katsealustest tõusis nikotiini antikehade tase suitsetamisest loobumiseks vajalikule kõrgusele.

Ettevõtte GlaxoSmithKline bioloogiaosakonna juht Jean Stephanie ütles, et kui vaktsiin saab heakskiidu ja turule jõuab, võib see miljonitel inimestel aidata suitsetamisest loobuda. Hinnanguliselt 70 protsenti suitsetajatest püüab igal aastal oma halvast harjumusest vabaneda, kuid ainult 5-10 protsenti saavad sellega hakkama.

Suitsetamisest loobumise lihtsustamiseks on palju erinevaid tooteid, näiteks erinevad närimiskummid, ninapihustid ja plaastrid, kuid paljudel neid vahendeid kasutavatel suitsetajatel on siiski raske hoiduda taas suitsetama hakkamast. Need abivahendid viivad ajju nikotiini ilma suitsetamiseta ja lasevad kehal nii kohaneda nikotiinitasemete vähenemisega.

Väike nikotiinikogus vähendab võõrutussümptomeid ja võimaldab kehal suitsetamisest loobumisega kohaneda. Nikotiinikogust vähendatakse järk-järgult ning lõpuks keha varustamine nikotiiniga lõpetatakse. Paraku hakkavad paljud inimesed dooside vähenedes uuesti suitsetama. NicVAX töötab aga hoopis teistmoodi, takistades nikotiinil üldse ajju jõudmast.

Suitsetamisest lõplikult loobuda aitav vaktsiin võib üle maailma päästa miljoneid elusid ja vähendada tohutuid summasid, mis suitsetajate haiguste ravimiseks kulutatakse. Kui viimase järgu katsed on edukad, võib NicVAX turule jõuda juba aasta pärast.
23.11.2009 12:15
Ants

Kas platseebosüstid tähendavad seda, et katsealustele öeldi, et neile süstitakse nikotiinivaktsiini, aga tegelikult ei süstitud? Kui nii, siis oleks huvitav teada ka seda, mitu protsenti sellistest katsealustest suitsetamisest loobus võrreldes 50%-ga vaktsiinisüsti saanutest.
Võibolla oleks veel efektiisvem lahendus selline, mis suitsetamisel hoopis sandi enesetunde tekitaks... Praeguse variandi puhul jääb küll nikotiinimõnu ära, kuid harjumusest vabadel hetkedel suitsu tõmmata ei pruugi sellegipoolest olla kerge vabaneda.

Lisa kommentaar
24.11.2009 12:04
Aino

egemist on alles teise astmega viiest etapist. Seega loota, et "vaktsiin turule jõuab enne kahte-kolme aastat ei ole loota. Uuringud näitavad, et kõige kangema doosiga Nabi manustamisel on tulemus= 16% jätab suitsetamise vähemalt aastaks. 84% ei jäta.

Antud vaktsiin ei lase kehal nikotiinist naudingut tunda ning seda tuleb manustada iga 6 kuu tagant - ideaalne viis Glaxole raha teenimiseks.

Ehk siis taaskord on tulemus nagu suitsetamisega - luuakse ravim, et siduda sõltlane endaga eluks ajaks.. täpselt sama mõte on ka plaastritel ja nätsudel, mille tulemuslikkus on paari võrra madalam kui antud vaktsiinil...

Teades poliitika ja ravimitööstustuse lähedast seotust võite olla veendunud, et just seda hakkavad perearstid paari aasta pärast laialt promoma.

Kui siin räägitakse 50%katsealustest, mitu katsealust oli kas kaks või enam inimest?

http://www.cochrane.org
http://www.nabi.com/pipeline/clinicaltrials.php

Kust on võetud kõik need numbrid siia aru ma ei mõista

Lisa kommentaar
24.11.2009 22:24
Mait Müüripeal

Minu mäletamist mööda on nikotiin vitamiin ja inimorganism vajab seda, loomulikult mitme suurusjärgu võrra vähem, kui suitsetaja seda saab.

Lisa kommentaar

 

Mauricio Antón/PLoS 10.05.2012 10:14

Kust tulid inimesed jääaja lõpus Euroopasse? (1)

Kohe kui viimane jääaeg hakkas ilmutama taandumise märke, tekkisid Euroopas taas inimasustused. Värske geeniuuring annab aimu, kust need inimesed tulid.

RIA Novosti/Scanpix 08.05.2012 09:24

Kaukaasia ühtsus: geneetiliselt on piirkonna rahvad sarnased

Geneetiliselt on Kaukaasia rahvad palju lähedasemad, kui piirkonna kirju ajaloo ja seal kõneldavate väga erinevate keelte põhjal arvata võiks.

24.04.2012 13:08

Kuidas ravida kanapimedust?

Rakkude siirdamine aitab päriliku silmaveaga hiiri.

10.04.2012 13:58

Leiti laste ülekaalulisust põhjustavad geenid

Senitehtuist suurim rahvusvaheline uuring sõelus välja laste ülekaalu põhjustavad geenivariandid.

04.04.2012 15:30

Kas genoomi järjestamine aitab haigusriske hinnata? (1)

Lähiajal muutub DNA eraldamine ja uurimine taskukohaseks paljudele inimestele. Kas sellistest uuringutest on kasu?

02.04.2012 14:35

Sõrmejäljed reedavad pahesid

Sõrmejäljed lubavad paljastada narkomaane ja dopingupatuseid.

19.03.2012 15:26

Vereproov geenidopingu kasutamist ei näita

Geenidega manipuleerimist võimaldab tuvastada lihasest võetud koeproov.

12.03.2012 10:02

Kas taimed tunnevad kella?

Briti teadlased avastasid taimedel öist puhkeaega ja õitsemist reguleeriva geeni.

08.03.2012 09:25

Treening lisab rasva põletavatele geenidele vunki (2)

Sportimisest hoidumise ettekäändeid jääb üha vähemaks: kõigest tunniajane treening paneb geenid koheselt kiiremini rasvu lagundama, näitas värske uuring.

28.02.2012 09:22

Halb hingeõhk leidis ravis rakenduse (2)

Halba hingeõhku põhjustavat keemilist ühendit saab kasutada maksaravis, leidsid Jaapani teadlased.

21.02.2012 11:41

Tehisliha jõuab sügisel taldrikule (1)

Hollandi teadlased kasutasid lihaskoe saamiseks tüvirakke, et aasta lõpupoole valmistada laboris kasvatatud lihast esimene liharoog.

17.02.2012 17:04

Magus ja tervislik? On see võimalik?

Sisaldab kasulikke baktereid! – Taolist hüüdlauset on kasutatud pea igas jogurtireklaamis, mida kommertskanalitelt meile pesupulbri- või pampersipromo vahele näidatakse.

14.02.2012 10:08

Taimed teavad, millal röövikud ründavad

Taimed teavad, millal näljased putukavastsed rünnakule asuvad. Kuid nad suudavad end kaitsta vaid siis, kui nende sisemine kell on töökorras, näitas ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences ilmunud uurimus.

10.02.2012 11:39

Geeniteraapia taastas nägemise (1)

Viiruse abil silma viidud geen parandab pärilikku silmakahjustust, näitasid Pennsylvania ülikooli teadlased.

07.02.2012 11:47

Kuidas genoomi-raamatut lugedes paremini depressiooni ravida?

Geenitest oleks lahendus nende jaoks, kellele sobiva depressiooniravimi leidmine ei taha õnnestuda.

03.02.2012 15:15

Uus seeneliik hävitab plastjäätmeid

Amazonase vihmametsadest leitud seen elab ära plastjäätmetest toitudes.

michael/flickr 24.04.2012 14:38

Samm tehiselu suunas: kunstlik DNA suudab evolutsioneeruda

Tehislik DNA suudab infot edasi pärandada, näitas ajakirjas Science ilmunud uurimus.

11.04.2012 15:31

Miks paber vananedes koltub?

Paber saab kollaka tooni tselluloosis valguse ja õhuhapniku mõjul tekkivate keemiliste muutuste tõttu.

09.04.2012 11:44

Tagasi Aafrika Eeva juurde (1)

Inimese põlvnemise uurimisel on juba üle 30 aasta olnud kasutusel eksitusi ja väärtõlgendusi põhjustav võrdlusalus. Eesti teadlased püüavad pilti õigeks keerata.

02.04.2012 18:05

Suurbritannia biopank tegi andmed uurijatele kättesaadavaks

Eesti Geenivaramust kümme korda suurem Briti biopank sisaldab poole miljoni inimese geeni- ja terviseandmeid, mida saavad kasutada kogu maailma teadlased.

20.03.2012 08:43

Tulevikutransistor on valmistatud verest ja limast (1)

Kiipide ja transistorite valmistamiseks kasutatava räni võivad tulevikus asendada orgaanilised molekulid.

15.03.2012 13:07

Lõheliim tõotab läbimurret haavaravis

Lõhekaladel paranevad vigastused tavatult kiiresti. See fakt on tekitanud teadlastes huvi, kas lõhedest võiks olla abi inimeste ravimisel.

08.03.2012 12:13

Vähk ei lase end paljastada

Koeproov võib jätta vähkkasvajast vale mulje.

29.02.2012 15:40

Eesti teadlase andmed aitasid leida jäämees Ötzi sugulasi

Kui palju on tänapäeva eestlasel sugulust iidse jäämees Ötziga? Nagu igal keskmisel eurooplasel.

23.02.2012 10:38

Kuidas ehitada dinosaurust?

Teadlased kasutavad robotdinosauruse ehitamiseks vajalike luude valmistamiseks 3D-printereid.

20.02.2012 17:03

Artiklid ülinakkava linnugripi kohta ilmuvad lähiajal

Piisknakkuse kaudu levivat linnugrippi puudutavad artiklid ilmuvad nii ruttu kui võimalik. Nii otsustasid möödunud nädalal nõu pidanud viiruseuurijad ja teadusajakirjade toimetajad.

17.02.2012 15:13

Uus suund evolutsioonis: prioonvalgud aitavad pärmidel ellu jääda

Pärmid elavad rasked ajad üle prioonide abiga.

13.02.2012 10:16

Pisike rakett viib inimkehas ravimeid kohale

California ülikooli teadlaste loodud silmale nähtamatud raketid kasutavad kütusena maohappes leiduvaid vesinikumulle.

08.02.2012 09:00

Masinate tulevik: ökorobotid (1)

Tulevikus võivad robotid kasutada energiaallikana väljaheiteid ja biojäätmeid.

06.02.2012 15:47

Ravim matkib punase veini kasulikku toimet

Hiigelkoguste veini sissekallamise asemel saab tervisele kasuliku toime kätte nüüd tabletist.