Vaesus kaitseb eestlasi allergiate eest

Rootsi teadlane võrdles Rootsi ja Eesti lapsi ning leidis, et rootslastel on tunduvalt rohkem probleeme erinevate allergiatega kui eestlastel. Selle eest võime me tänada oma vaesust ja madalamat arengutaset.

Bengt Björksténi külmkapp on täis väljaheiteid. Viimase 11 aasta jooksul on ta hoolikalt kogunud väljaheiteproove samal ajal sündinud lastelt Rootsis ja Eestis. Sealt loodab ta saada infot laste soolestikus elavate mikroobide kohta, kes mängivad olulist rolli immuunsuses.

Björkstén loodab, et uute tehnoloogiate abil on võimalik täpselt selgeks teha, millised mikroobid laste sooltes elavad, ning nii aru saada, miks on rikastes riikides nagu Rootsi või Inglismaa viimase 50 aasta jooksul tunduvalt sagenenud allergikute arv, samal ajal kui ajalooliselt vaesemates riikides nagu Eesti sellist nähtust täheldatud pole, kirjutas Technology Review.

Süüdi on liigne puhtus

Tema uurimus võib lisada tõendusmaterjali hügieenihüpoteesile, mille kohaselt allergiad on seotud moodsa steriilsema elukeskkonnaga. Kui teadlased avastaksid laste väljaheidetest hüpoteetilise x-faktori, mis kas kaitseb eestlasi allergiate eest või teeb rootslased allergiatele vastuvõtlikumaks, võiks selle põhjal olla võimalik valmistada ravim.

Võib-olla saaks näiteks emasid ja lapsi nakatada ohutute probiootiliste bakteritega, mis takistaksid teistel bakteritel kanda kinnitamast, aga hoiaksid meie soolestiku siiski parajal määral asustatuna. „Usun, et oleme inimese mikrofloora uurimisel läbimurde lävel,” ütles Björkstén. "Võti allergiate mõistmisel võib peituda inimese sooltes, mitte keskkonnas.”

Allergiate ja astma sagenemist on püütud seletada erinevate põhjendustega, näiteks vähenenud rinnaga toitmine, suitsetavad vanemad või õhureostus. Kuna aga enamus neist teooriatest on ümber lükatud – tuleb välja, et vaesemates saastatumates linnades on allergiaid hoopis keskmisest vähem – on viimasel ajal kanda kinnitanud alternatiivne seletus. Teadlased arvavad, et kuna tänapäeval on enamus ohtlikumaid baktereid inimese elukeskkonnast kõrvaldatud, pöördub immuunsüsteem tavaliselt ohutute molekulide vastu, mida leidub näiteks kassikarvades või tolmus.

Eesti: võimalus heita pilk minevikku

Hügieenihüpoteesi toetavad uurimused, mis on näidanud, et enne ja pärast sündimist lemmikloomade, taluelu ning vanemate õdede-vendadega kokku puutunud lapsed kannatavad vähem allergiate käes. Kuna aga teadlased alles hakkavad mõistma kasulike bakterite rolli inimese soolestikus ning nende mõju immuunsüsteemi arengule, lisandub hügieenihüpoteesile uus vaatenurk. Võib olla mõjutavad keskkonnafaktorid vastsündinud lapsi koloniseerivaid mikroobe, kes omakorda mõjutavad immuunsüsteemi väljakujunemist ja allergiariski.

„Soolestiku asustavad kiiresti esimesed bakterid, kes sinna satuvad,” ütles Florida ülikooli arst ja teadlane Josef Neu. "Kas sellel algsel bakterikooslusel on pikaajaline mõju inimese immuunsüsteemile? Seda küsimust tuleb uute tehnoloogiate abil põhjalikult uurida.”

Siin tulevad mängu Björksténi külmutatud aarded. Rohkem kui kümne aasta jooksul on lastearst kogunud väljaheiteproove – fekaalides olevad bakterid peegeldavad hästi meie soolestiku asunikke – koos laialdaste meditsiiniliste andmete ning allergiatestide tulemustega. Kuna Eestis on elamistingimused väidetavalt sarnased Rootsile 40 aastat tagasi, annavad eesti laste andmed võimaluse heita pilk minevikku. Kahe populatsiooni võrdlemine võimaldab aru saada, kuidas soolestiku ökoloogia aja jooksul muutunud on ning kuidas need muutused peegelduvad haiguste tekkes.

„Inimese soolestikus toimuva mikroobse evolutsiooni uurimiseks on need andmed hindamatud,” sõnas Washingtoni ülikooli teadlane ja gastroenteroloog Jeff Gordon.

Laste soolestiku mikroobide esialgsed analüüsid traditsiooniliste meetoditega on andnud paljulubavaid tulemusi: laste sooltes elavate mikroobide arv ning mitmekesisus tunduvad tõepoolest olema seotud tõenäosusega, et tulevikus kujunevad välja erinevad allergiad. Lisaks on selgeks tehtud, et linnas sündivatel lastel on vähem mikroobe ning vähem mitmekesisemad mikroobikooslused kui taludes sündinud ja kasvanud lastel. Sama kehtib ka Eesti laste kohta võrdluses Rootsi lastega.

Björkstén plaanib nüüd hakata oma proove analüüsima uute geneetiliste meetoditega – nii saab ülevaate proovis sisalduvatest bakteritest ilma igas proovis sisalduvaid bakterikolooniaid laboris üles kasvatamata, mis on uurijate jaoks suur samm edasi. Nii saab mikroobsest kooslusest tunduvalt parema ülevaate ning samuti leida spetsiifilisi mustreid, mis on seotud allergiate tekkega.

Kui suudetakse leida täpsed faktorid, mis immuunsüsteemi valesti tööle panevad ning allergiaid tekitavad, võib loota, et tulevikus on võimalik allergiaid ennetada. „Keegi ei tahaks tagasi pöörduda aega, mil hügieen oli vilets ning lapsed said tihtipeale emadelt erinevaid nakkusi,” ütles Björkstén. "Seega peame leidma teistsuguse lahenduse."